Pealelend – Peep Lassmann, Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor

Tiina Mattisen

aa_sirp_15-35_0026__art_r2

Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade ettekannet ette valmistava küsitluse kohaselt leidis 56 % vastanuist, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel puudub selge, põhjendatud ja omavahel kooskõlastatud tööjaotus. 67% oli nõus väitega, et Eesti ülikoolide ja teadusasutuste tegevussuunad on liialt hajutatud ja/või konkureerivad üksteisega. Tõsi, 32 auväärse küsitletu seas oli kaunite kunstide valdkond esindamata. Sõnapaari „teadus- ja kunstiharidus“ leiame viitest Soome ülikooliseadusele (punkt 6, lk 9) ning selle valdkonna Eesti kõrgkoolid üksnes soovituses ühendada need Tallinna ülikooliga (2.10, lk 5).

Muusika- ja teatriharidus ongi kogu meie kõrgharidussüsteemis vaid väike nišš, ehkki mitte tingimata oma tähenduselt ega rahvusvaheliselt kaalukuselt. Selleks, et väike, aga oluline suures masinavärgis ei kannataks, peaks ehk pigem mõtlema kunstikõrgkoolide ühinemisele – Soomes on seda teed mindud ja kõnealuses ettekandeski on eeskujuks seatud Soome kõrgharidus. Plaani lõpetada samade või väga lähedaste erialade õpetamine mitmes ülikoolis (2.17, lk 6) saab ellu viia ka nii, et muusika- ja teatriõpe koondub EMTAsse.

Peep Lassmann: Jah, nii see on. See ettekanne on täielikult teaduse- ja tehnoloogiakeskne ning kaunite kunstide ekspertiis on siin puudu. Viidatud on Soome ja Taani eeskujudele seoses nendes riikides läbi viidud reformidega. Siinkohal tuleb öelda, et Taani kõik kuus muusika- ja teatrikõrgkooli on säilitanud oma iseseisvuse, tõsi, seal on juba varem mõningaid selle valdkonna kõrgkoole ühendatud. Soomes ühendati mõne aja eest muusika, teatri ja kujutava kunsti akadeemia. Sellele eelnes küllaltki pikk valitsusepoolne „masseerimisperiood“ ja ühinemiseks anti päris palju raha. Nüüd on see raha läbi, aga koolid ei ole tegelikult ikkagi ühinenud ning loodetud suurt koostööd ja sünergiat pole sündinud. Tekkis aga juurde maja, kus istub rektor oma meeskonnaga.

Võib üldse öelda, et muusika- ja teatrikõrgkoolid on Euroopas valdavalt eraldiseisvad kõrgkoolid. Ülikoolide koosseisus tegutsevad neist üksikud, näiteks Malmö, Göteborgi, Zagrebi, Birminghami ja Genfi muusikakõrgkool. Pisut rohkem on kõiki kauneid kunste õpetavaid ülikoole, aga need on tavaliselt sellisena ka asutatud: Berliini, Utrechti, Haagi, Amsterdami, Belgradi, Zürichi ja Praha kunstide ülikool. Kõik Saksamaa (v.a Berliini kunstide ülikooli muusikateaduskond), Austria, Poola, Prantsuse, Itaalia ja Hispaania muusikakõrgkoolid on aga eraldiseisvad institutsioonid.

Kõrghariduse ja teaduse koondamist kolme keskusesse põhjendatakse ülevaates riigi väiksemate rakenduskõrgkoolide ja teadusasutuste konkurentsivõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse puudumisega. Ma ei leia, et siit saab silma pilgutamata teha üldistusi ka väikeste ülikoolide vastava võimekuse kohta.

EMTA seisab majanduslikult kindlalt jalul ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ülikool (välisüliõpilaste osakaal 16%, nendest 70% ELi ja OECD maadelt). EMTA kui etenduskunstide õpetamise eest vastutav ülikool leiab, et neli ülikooli (EMTA, TLÜ BFM, TÜ VKA, EKA stsenograafia), kus toimub õppetöö selles valdkonnas, peaksid tegema rohkem koostööd. Tekkima peaks vähem või rohkem formaalne, aga siiski koostöölepingutega kaetud võrgustik, mille raames saaks korraldada üksikülikoolidele eri põhjustel üle jõu käivaid suuremaid loomingulisi projekte.

Loodan väga, et võimaliku reformi käigus ei suruta kaunite kunstide kõrgharidust tehnokraatlikku Prokrustese sängi, vaid selle tulemusena saaks ka praegu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti muusika- ja teatriharidus tugeva arengutõuke.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht