PEALELEND: Laine Jänes, kultuuriminister

Sirp

Kultuuriministeerium kuulutas 1. juunil välja avaliku konkursi Eesti Kontserdi direktori ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks. Kuna eelmine analoogiline konkurss toimus alles eelmisel suvel, palus Sirp kultuuriminister Laine Jänesel selgitada, mis eesmärgil selline otsus tuli. Miks on vaja EK direktori koha täitmiseks läbi viia uus konkurss, kui oleks võimalik  konkursil valitud kt ametlikult kohale kinnitada? Kelle algatusel seda tehakse? Pean ministrina praegust Eesti Kontserdi direktori konkurssi põhimõtteliselt vajalikuks. Loomulikult olen selle otsuse tegemisel aru pidanud paljudega, sealhulgas Eesti Kontserdi inimestega. Loomulikult saan selle teema juures lähtuda ka isiklikest kogemustest, kuna olen Eesti Kontserdis töötanud. Seetõttu rõhutan, et algava hooajaga peab Eesti Kontsert organisatsioonina  kasvama uuele tasandile, et koondada jõudu meie kontserdikorralduse lipulaevana. Valmimisel on täiesti uus kontserdisaal, pealegi teises riigis. Osalt seetõttu, kuid ka laiemast vajadusest lähtudes tuleb Eesti Kontserdil otsustavalt tegelema hakata meie muusikute välisesinemiste korraldamisega. Eesti Kontsertkoori näol alustab RAMi ja Hortus Musicuse kõrval tegevust täiesti uus kollektiiv, mis on vaja aktiivselt toimima saada. Eesti Kontserdi  kanda on mitu vastutusrikast projekti kultuuripealinna „Tallinn 2011” programmis. Tugevdada tuleb eesti interpreetide kaasatust hooaja kavasse. Vähem tähtis pole ka soov võtta maha kartused, justkui ei peaks Eesti Kontsert iseseisvana jätkama. Vastupidi, konkursi väljakuulutamisega tahame kontserdiasutuse prestiiži veelgi tõsta. Eesti Kontserdi direktori ametikoht on praegusel hetkel täitmata, kohusetäitjat ei saa  kohale kinnitada, sest vastavalt etendusasutuste seadusele tuleb asutuse direktori vabale ametikohale korraldada avalik konkurss.

Kas on ilmnenud avalikkusele teadmata asjaolusid, mis takistavad Marko Lõhmuse jätkamist EK juhina? Milliseid?

Olen Marko Lõhmusega mitu aastat koos töötanud ja pean teda heaks eksperdiks. Oma kogemuste ja asjatundlikkuse tõttu saigi ta ju kohusetäitjana aasta tagasi ametisse määratud.  Seega pole konkurss korraldatud andmaks hinnangut tema tööle. Avaliku konkursi mõte on sõeluda kandidaatidest parim võimalik ja Marko Lõhmus on kõigiti oodatud konkursil osalema.

Mis annab alust eeldada, et uuel konkursil saadakse võimekam juht kui praegune?

Avalike konkursside formaat ongi selle jaoks hea, et saada tööturust ja võimalikest kandidaatidest värske ülevaade ning leida parim juht.

Millistel põhjustel on muudetud konkursi  tingimusi? Miks ja kelle huvides on loobutud kõrgharidusnõudest sellel ametikohal?

Juba aastaid kehtiv seadus ei nõua tegelikult riikliku etendusasutuse direktori kandidaadilt kõrgharidust, oluline on muusikaline haridus ja valdkonna suurepärane tundmine, pealegi ma ei müstifitseeriks liialt lõpudiplomite olemasolu. Loeb ikka inimene ise – koos isikuomaduste, kogemuste ja teadmistega, mitte üksnes paber. 

Kas ja kuidas on muudetud konkursikomisjoni liikmeskonda mullusega võrreldes?

Konkursikomisjoni koosseisu pole ma veel käskkirjaga kinnitanud. Kindlasti saab see aga olema, nagu meil tavaks, laiapõhjaline, otsustamisse kaasatakse olulisemad muusikavaldkonna organisatsioonid.

Kas on hinnatud-analüüsitud, mida sage juhi vahetamine asutusele tähendab?

Loomulikult olen seda käsitlenud nende arutelude  raames, millele eespool viitasin. Otsus, et kõige õigem on uus konkurss välja kuulutada, ongi sündinud nende arutelude tulemusena. Pean Eesti Kontserdist jätkuvalt väga lugu ja soovin sellele organisatsioonile parimat.