Õigus helgele tulevikule

Muusikadoktorandid ja -doktorid kõnelesid töövõitudest ja rõõmustavatest suundumustest loovuurimuses.

MEETA MOROZOV

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

IV festival-konverents „Doctors in Performance“ (DIP) 1.  3. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Viimastel kümnenditel hoogsa arengu ning märkimisväärse akadeemilise ja institutsionaalse kujunemise läbi teinud loovuurimus (varem loomeuurimus) on enesemääratluse ja -kehtestamise teekonnal tunda saanud ka skeptilisi kõrvalhoovusi ja haukuvaid koeri. Kas inspiratsioonialgega loomingut ja ratsionaalset teadust on ikka võimalik ühildada? Karavan on aga sihikindlalt edasi liikunud. Sel kevadel allkirjastati märgiline Eesti loovuurimuse raamlepe, mis toetab valdkonna arendamist Eesti ülikoolides veelgi. Neljanda festival-konverentsi „Doctors in Performance“ (DIP) veenvaid esitlusi, haaravaid muusikalisi etteasteid ja arutelusid ning head akadeemilist õhkkonda kogedes oli selgemast selgem: loovuurimus on lapsekingadest enesekindlalt väljunud, kinnitades oma positsiooni täiesti tõsiseltvõetava, iseseisva ning omanäolise valdkonnana, mis ei pea tegelema enese olemasolu õigustamisega, vaid saab keskenduda oma ainuomasest kogemusest tuleneva uue ja hinnalise teadmise jagamisele.

DIPi alusepanijate eesmärk 2014. aastal Sibeliuse akadeemias oli lihtne ja konkreetne: edendada uue üritusega loovuurimuslikku tegevust, pakkudes muusikadoktorantidele ja -doktoritele võimalust esitleda eri formaatide kaudu oma töö tulemusi laiemale publikule. Just täpselt see kolme päeva jooksul muusika- ja teatriakadeemia kolmes saalis toimuski. Ligi poolesaja eri vormis ettekande temaatiline haare oli tähele­panuväärne. Seitsmekümnest riigist pärit esinejad illustreerisid ilmekalt, kui erinevatest huvidest, lähenemisviisidest ja raskuspunktidest muusikamaailma kaunis mosaiik koosneb ning kuivõrd rikastav ja innustav võib olla oma ainulaadse killu jagamine teistega.

Öeldut tuleks veenvuse huvides näitega ilmestada. Horvaatia naispianistide mõju Zagrebi pianismitraditsioonile, varased filmid kui XIX sajandi esituspraktika uurimise allikad, numeroloogia ja vene õigeusu eksistentsialism Gubaidulina loomingus, määramatus ja mikrožestid improvisatsioonis on vaid mõned uurimissuunad, millega konverentsikülastaja sai tutvuda. Mitme­kesisuse tõi ürituse lõpetamisel ühe konverentsi tunnusjoonena esile ka üks juhtkomitee liikmetest dr Sarah Callis Londoni kuninglikust muusikaakadeemiast.

Konverentsi üks peakõnelejatest prof Allan Vurma näitas argumenteeritult, et akustilistest mõõtmistest ning muudest loodusteadustes kasutusel meetodeist on kasu nii klassikalisele lauljale kui ka näiteks orkestridirigendile.

Marko Poolamets

Tunnistades ühest saalist teise rutates kaleidoskoopilist teemavalikut, hakkasin ühtlasi märkama ka märksõnu, mis ettekandeid omavahel ühendavad. Tugevalt jäid silma-kõrva transdistsiplinaarsed suundumused nii eri loovalade vahel kui ka seosed ilmselgelt humanitaariast väljaspool asuvate distsipliinidega. Konverentsi avamisel kõlas muu seas ilus soov, et muusad ja kaunite kunstide kaitsejumalad oleksid ettevõtmise vastu heatahtlikud. Palve võeti kindlasti meeleldi kuulda, peale selle pani aga viide antiikmütoloogiale mu korduvalt mõtlema sellele, et konverentsi kestel võis muusika- ja teatriakadeemia seinte vahel tajuda elavdunud dialoogi Antiik-Kreeka mõtlemisega. Käsitati ju tollal muusikat tantsust ja poeesiast lahutamatu nähtusena. Selle sümbiootilise käsitluse taasavastamist oli mu meelest märgata mitmes ettekandes. Näiteks kirjeldas Marianna Henriksson, kuidas XVII sajandi afektiteooria uurimisest on välja kasvanud viljakas koostöö koreograafiga ning päädinud varajast muusikat ja nüüdistantsu ühendavate projektidega. Räägiti ka teatraalsetest elementidest nüüdisaegses marimba­muusikas, kehalisuse ja kuulamis­kogemuse seostest ning paljust muust. Lõimumine veel kaugemate valdkondadega väljendus näiteks sel kevadel EMTAs doktoritöö kaitsnud Giovanni Albini ettekandes, kus ta vaatles matemaatikat sobiva lisandusena helilooja n-ö tööriistakasti. Konverentsi üks peakõnelejatest prof Allan Vurma näitas argumenteeritult, et akustilistest mõõtmistest ning muudest loodusteadustes kasutusel meetodeist on kasu nii klassikalisele lauljale kui ka näiteks orkestridirigendile.

Kunstiliikide sulandumine tipnes esimese päeva õhtul suurepärase kontsertetendusega, kus astusid üles EMTA doktorandid ning kõlasid ka doktorantide-heliloojate teosed. Ingmar Jõela vähesed, kuid orgaaniliselt mõjuvad lavalised vahendid, Aljona Movko-Mägi lummav videokunst tundlikus dialoogis väljendusrikaste muusikaliste etteastetega ning Vambola Kriguli kohati hüpnootilised muusikalised vahepalad lõid täiesti omaette paralleelmaailma, kuhu võis tänulikult pageda argireaalsusest taastuma.

Konverentsiettekannetes oli aga märgata, et üha rohkem püüavad interpreedid koosseisudes oma rolli mõtestada ning tegevuse üle reflekteerida. Selmet kontsentreeruda kitsalt oma erialale ja sellest lähtuvatele ülesannetele, otsitakse kokkupuutepunkte teistega ning seda, kuidas teise kogemus või teadmine võiks kasu tuua. Näiteks arutles Kristi Kapten selle üle, kuidas aitab lauluteksti tundmine ja analüüs pianistil end paremini lauljaga koostööks ette valmistada, pianist Christine Zerafa mõtestas oma rolli ansamblipartnerina prooviprotsessis nii instrumentalistide kui ka vokalistidega, Anna Rutkowska rääkis interpreedi ja helilooja koostööst teoste komponeerimisel marimbale. Rõõmustav oli täheldada, et üpris palju tegeletakse ka metodoloogia küsimustega, kindlustades nii loovuurimuse teaduspõhisuse.

Mitmeid uurimistöid iseloomustas mu meelest harjumuspäraste piiride kompamine ja nende avardamine. See väljendub näiteks uute pillide konstrueerimises või olemasolevate väljendusvahendite märkimisväärses uuendamises ning muidugi ka tormiliselt arenevatest tehnoloogilistest võimalustest johtuvates uurimissuundades. Kui pillil saab väikseima intervallina mängida pooltooni ning see ei rahulda kõiki interpreedi ambitsioone, siis miks mitte ehitada endale veerandtoonidega akordion, nagu tegi Lore Amenabar Larranaga? Kui tundub, et inimhääl on võimeline palju enamaks, kui on võimaldanud senine klassikalise laulutehnika arsenal, siis miks mitte panna hääle tehniline ja väljenduslik võimekus proovile? Ooperi­laulja taustaga Felicita Brusoni esitas konverentsil näiteks kohati täiesti ulmeliselt kõlava Michael Edward Edgertoni teose „Anaphora“, kus on kesksed hääle multifoonid ning mille on praegu omandanud vaid paar inimest. Uudishimu seni avastamata asjade vastu ning loov mõtlemine on kindlasti üks loovuurimuse edasiviivaid jõude.

Esimest DIPi-kogemust analüüsides leian, et festival-konverentsi formaat õigustab end täiesti. Kui muusikadoktorantide igapäevategevuses on praktiline musitseerimine või helilooming ning teoreetiline uurimistöö tihedalt seotud, siis tundub ainuõige ka konverentsil need omavahel siduda. DIPil kogetud käsikäes käiva teooria ja praktika orgaaniline tervik tõestas veenvalt loovuurimuse elujõulisust ja vajalikkust.

Ilmselt sisaldab ükskõik millise konverentsi korraldamine suuremaid või väiksemaid katsumusi, aga praegu tähendab ürituse korraldamine tõenäoliselt topeltkoormust. EMTA korralduskomiteed ning kogu tehnilist meeskonda tuleb tunnustada väga ladusalt ja rahulikult sujunud konverentsipäevade eest. Otsus hübriidürituse kasuks tähendas nähtavasti väga palju lisatööd, kuid selle väärtus on väga suur: võimaluse eest korraga näost näkku inimesi näha ja konverentsiga virtuaalselt liituda peab olema väga tänulik. Kõigi nende heade elamuste taustal kõlas hinges kurbusenootegi, kuna nii mitmelgi väärt seansil oli väga vähe kuulajaid. Arvestades konverentsi toimumisaega, hübriidvormi, korraldustiimi koormust ja koroonaolukorda on see igati mõistetav ning etteheideteks pole kindlasti ruumi. Pigem loodan, et kui selletaolised sündmused korduvad, jõuaksid need laiema kuulajaskonnani. Usun, et uusi perspektiive oleks siin avanenud nii EMTA magistri- ja bakalaureusetaseme üliõpilastele kui ka õppejõududele, teiste ülikoolide doktorantidele ning tegelikult igale inimesele, keda huvitab loomingu ja teaduse ühisosa.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht