Nii kaugel, kuid siiski nii lähedal

Mida on vaja näiteks kahel muusikul, kes paiknevad üksteisest kaugel, aga soovivad muusikaliselt reaalajas suhelda?

PAOLO GIROL, KARL ERIK LAAS

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Konverents „Networking Performance Art Production Workshop“ (NPAPW) 12. – 14. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

EMTAs toimus etenduskunstide valdkonnas kasutatavaid interaktiivseid võrgulahendusi käsitlev konverents NPAPW, mis toob kokku spetsialistid tervest maailmast. Infot vahetati mitme­suguste andmesidetehnoloogiaid rakendavate lahenduste kohta, mille abil võib näiteks luua reaalajas interaktiivset kunsti, anda distantsilt meistriklasse, tantsida partneriga samas virtuaalkeskkonnas üksteisest füüsiliselt kaugel olles või esitada kahes kontserdisaalis kahele publikule korraga Debussyd nii, et tšellist on Tallinnas, aga pianist hoopis Vilniuses.

Konverentsi eestvedajad on GÉANT ning Internet2: vastavalt Euroopa ning USA riiklike teadus- ja haridusringkondade andmesidevõrkude ehk NRENide (National Research and Education Networks) koostööd koordineerivad organisatsioonid. NPAPW toimub 2003. aastast vaheldumisi ühes Euroopa või USA muusikakõrgkoolis, teiste hulgas on see olnud IRCAMis, Viini muusika- ja teatriülikoolis, Londoni kuninglikus kolledžis, Taani kuninglikus muusikaakadeemias ja Praha etenduskunstide akadeemias.

Traditsiooniliselt avatakse konverents sessioonidega uutele tulijatele, et anda neile alusteadmised ja ülevaade peamistest lahendustest, mis võimaldavad võrgukoostööd. Mida peaks teadma, kui esitada, ette valmistada ja õpetada ajas sündivaid kunstivorme distantsilt? Kui kõnes ja kirjas ei ole praegu raskusi infot vahetada, olenemata geograafilisest vahemaast, olgu suhtlejad teine teisel pool maakera (üks Eestis ja teine näiteks Lõuna-Ameerikas), siis esituskunstide puhul peab info kvaliteet olema palju parem. Telefonikõne puhul piisab vähesest: tuleb eristada sõnu. Seetõttu jäetakse helisignaalist alles vaid hädavajalik (minimaalne andmemaht) – sellest ka äratuntav telefonikõnetämber.

Mida on aga vaja näiteks kahel muusikul, kes paiknevad üksteisest kaugel, aga soovivad muusikaliselt reaalajas suhelda? Nootide eristamiseks piisab samuti vähesest – ka telefonikõne kvaliteedist –, aga kui soovime tajuda teise osapoole instrumendi tämbri ja dünaamika muutumist ajas, siis sellest enam ei piisa. Sel juhul on vaja detailselt edastada terve sagedusspekter ja dünaamiline skaala. Peale selle võib vajalik olla veel visuaalne informatsioon ehk video. Praegu saab sellises olukorras kasutada näiteks Zoomi: tarkvara kannab heli- ja videoinfo edasi aktsepteeritava kvaliteediga. Vaikimisi on Zoom optimiseeritud kõne tarvis nagu telefon ning Zoomi müra summutavad algoritmid võivad pillimängust palju välja filtreerida ja seda moonutada. Kui teha näiteks muusikatundi, saab Zoomi seada muusika jaoks sobivasse režiimi. Selleks tuleb lülitada sisse funktsioonid „original audio“, „high fidelity music mode“ ja „stereo audio“, mille rakendamise puhul jäetakse filtrid vahele ning saadetakse audio Zoomi kaudu ruumiliselt, stereos. Dünaamika täpseks edastamiseks on võimalik välja lülitada seadistus, millega tasandatakse automaatselt mikrofoni helinivood.

Etenduskunstides kasutusel võrgutehnoloogiad

Võrgutehnoloogiad, mida saab praegu etenduskunstide valdkonnas kasutada, võib jaotada kahte rühma. Ühtedele lahendustele on ligipääs igaühel ning teised on mõeldud kasutamiseks vaid spetsiaalsete andmesidevõrkudega nagu NRENid ning seetõttu on neile ligipääs vaid liitunud haridus-, kultuuri- ja teadus­asutustel.

Tavakasutajatele mõeldud platvormidest jagati konverentsil uudiseid mitme uue ja ka juba kasutuses tarkvara kohta. Kõigil on võimalik need alla laadida, neid proovida ning kasutada. GÉANTi uus tarkvara eduMEET on eelkõige loodud distantsõppe jaoks ja see töötab täies mahus veebilehitseja sees. Ühendkuningriigis välja töötatud Clean­feedi saab kasutada, kui on vaja edastada või reaalajas salvestada kvaliteetset audiot. Stanfordi ülikooli CCRMA loodud rohkesti populaarsust võitnud audio minimaalse viiteajaga edastamise süsteem Jacktrip sobib ennekõike reaalajas koos musitseerimiseks. 13. septembril lõpetas päeva 11 muusikut, kes paiknesid kõik eri kohtades Euroopas ja Ameerikas: NowNet Arts Ensemble Sarah Weaveri dirigeerimisel esitas võrgus reaalajas sünkroniseeritult improvisatsioonilise helimaal-teose. Nemad kasutasid ühendumiseks just Jacktripi. Ka Digital Stage on uus, kuid üha enam tähelepanu pälviv Saksamaa virtuaalse prooviruumi kontseptsioon ning Deck 10 on ürituste, kontsertide, seminaride ja teiste ettevõtmiste võrgus korraldamiseks mõeldud lahendus.

Konverentsil esitleti ka kolme spetsiaalsetest andmesidevõrkudest sõltuvat lahendust. Milleks meile spetsiaalne andmesidevõrk nagu NREN? Võib tekkida küsimus, et kui juba Zoomi kasutades on võimalik edastada reaalajas kerge vaevaga piisavalt kvaliteetset visuaal- ja heliinfot, siis kas ei saaks koos ka musitseerida, tantsida või esineda. Näiteks antifooni või kahekõne vormis materjali on vahest võimalik Zoomi kaudu koos esitada, aga kui tahta mängida koos mõnd keerulisemat teost … See viib põhilise tehnoloogilise limiidini – ajafaktorini. Koos kunsti esitamine eeldab, et ollakse koos samas – täpselt samas – ajas.

Nagu inimest saab näiteks rööpaid pidi liikuva rongi abil liigutada kiiremini, kui ta ise joostes kunagi liiguks, siis saab ka heli arvuti abil kaablit pidi liigutada kiiremini, kui ta ise läbi õhu liiguks. Tõsi küll, helilaineid ei liigutata nagu inimest rongis, kuid need osatakse mikrofoni abil kinni püüda, seejärel neid arvutile kirjeldada, läbi kaabli heli kirjeldus uude asukohta saata ning see seal siis kõlari abil taas esile manada. Heli suudetakse kaablis liigutada teoreetiliselt valguskiirusel.

Austria koordinatsioonikeskus net:art tõi konverentsi osalejateni oma hiljutise lavastuse „Echtzeitkunstwelt“ ehk „Reaalajakunstimaailm“, kus viidi kahe tantsija (üks EMTA multimeediakeskuses ja teine Viinis) koreograafiakava virtuaalreaalsesse ruumi. Nemad kasutasid ühendumiseks Ultragridi, väiksemat investeeringut nõudvat suure eraldusvõimega video- (kuni 8K) ja audioülekande tarkvaraplatvormi, mille nõrk koht võib olla vaid käsurea kujul kasutajaliides.

12. septembril esinesid Lola süsteemi vahendusel pianist Mihkel Poll ning tšellist Henry David Varema klassikalise kammermuusikakavaga. Nad ühendasid virtuaalselt Tallinna ja Vilniuse kontserdi­saali, esitades detailitäpselt ja mõjusalt Debussy sonaadi tšellole ja klaverile d-moll, mis nõuab mängijailt eriti täpset koostööd ja tunnetust ajas. Lola on Itaalias välja töötatud kasutajale lihtne tarkvara ja riistvara hõlmav ühendussüsteem. See võimaldab muusikahariduses kvaliteetse pildi ja kõrge resolutsiooniga kaovaba audio edastamist NRENi võrgu kaudu väga väikese, kuni 5 ms sisemise viiteajaga (lisandub viiteaeg, mis tuleneb distantsist ja teekonnast võrgukaablites). Lola abil saab luua ühenduse samal ajal kuni kolme eri asukoha vahel.

Ka MVTP esindajad demonstreerisid oma süsteemi muusikalise etteastega. MVTP on spetsiaalsele riistvarale tuginev ja seetõttu kallis süsteem, mis suudab 3 ms süsteemisisese viiteajaga edastada JPEG XS kompressiooniformaadis kuni 8K eraldusvõimega pilti ning kõrge kvaliteediga audiosignaali.

Mis uut?

Konverentsil tutvustati ka mitmesuguseid uusi projekte ja arendatavaid süsteeme. Poolast olid kohal Maszyna Koncertowa loojad. Kontserdimasin on avatud lähtekoodiga veebiprogramm, mis võimaldab luua muusikalise etteaste, mille esitamisel saab publik aktiivselt osaleda. Kui on vaja distantsilt heli töödelda, pakub lahenduse tarkvara Audiomovers, mis on loodud eelkõige produtsentidele või helirežissööridele ja võimaldab edastada võrgus heli kadudeta otse ühest helitöötlustarkvarast teise. Tampere ja Coventry ülikooli esindajad kirjeldasid koostööprojekti „Tele­presence“ süsteemi, mida rakendada teatrihariduses ja teatrilaval: see teeb võimalikuks inimestevahelise suhtluse reaalajas ja elusuuruses. Barcelonas tegutsev kunstiplatvorm Kònic thtr esitles veebikeskkonnas olevat audiovisuaalse luule sarja „BRUMA/NET“ ning projekti „Muusika tervishoiukeskkondades“, mille eesmärk on korraldada veebi kaudu hooldekodude muusikalist tegevust. Põhjamaade muusikakõrgkoole koondava programmi Nordplus allprojekt NewTimeMusic 2.0 esines möödunud aasta tegevuse aruandega. Paljudes ettevõtmistes osalesid ka EMTA üliõpilased.

NPAPW22 programmi komitee on tunnustanud EMTA võimekust korraldada tehniliselt erakordselt keeruline ja niivõrd palju tähelepanu pälvinud üritus. Konverentsi nimetati kõige külluslikumaks, hinnatumaks ja kõige paremini võrgustunud etenduskunstide ürituseks, mis selle programmi raames on korraldatud. Järgmisel aastal toimub NPAPW konverents mõnes mainekas USA ülikoolis.

* Vt konverentsi veebisaite https://bit.do/npapw22est ja https://npapws.org/. Selle aasta ettekandeid saab järele vaadata EMTA Youtube’i kanalilt: t.ly/LVIQ.

Paolo Girol ja Karl Erik Laas kuuluvad netipõhise distantstegevuse arendamise töörühma, mis arendab ja korraldab EMTAs distantsõpet ja võrgupõhist tegevust.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht