Muusikakollektiivides arendatakse eluoskusi

Muusikakollektiivides osalemisega kasvab ennekõike kultuuriteadlikkus, kultuurilise eneseväljenduse oskus ning kodanikupädevus.

MIRJAM ESPERK

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Tallinna ülikooli erialadeülese projektiga1 „ELUoskused muusikast“2 uuriti, milliseid töös ja igapäevaelus tudengitele ja vilistlastele vajalikke oskusi arendab muusikakollektiivides osalemine. Uuringu tulemused tõid üllatusi ja pakkusid ka äratundmisrõõmu.

Ülevaade saadi kaheksa eluvaldkonna oskuste, teadmiste ja hoiakute (nimetagem neid edaspidi eluoskusteks) arengu kohta.3 Vastajad leidsid, et uuringus hinnatud oskusi ja teadmisi on eelkõige vaja töös, seejärel õpingutes ning igapäevategemistes. Teistest veidi rohkem tõusis esile hinnang kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse ning kodaniku­pädevuse arengu kohta. Kõige väiksemaks hinnati muusikakollektiivides osalemise mõju kirjaoskusele.

Siinkohal saavad iga eluoskuse juures sõna küsitluses osalenud: uuringus tehtud järeldusi illustreerivad näited avatud küsimustele saadud vastustest.

Kirjaoskus. Selle eluoskuse arengu hindamine oli kõige vastuolulisem. Ühest küljest selgus, et kõige enam mõjutab muusikakollektiivides musitseerimine kuulamist ja mõistmist ning kõige vähem kirjalikku eneseväljendust. Teiselt poolt avastasime, et paljud mõtlevad mõiste „kirjaoskuspädevus“ all ainult kirjalikku eneseväljendamist. „Minu jaoks on oluline kirjutada õigesti, selgelt ja arusaadavalt, ma ei ole täheldanud, et kooris käimine seda edendanud on.“

Kirjaoskus on aga äärmiselt lai mõiste, haarates kirjaliku, suulise ja ka näiteks kehakeeles suhtlemise oskuse. „Mõiste mastaapsuse tõttu võin öelda, et kirjaoskuspädevus võimaldab suhelda erinevate inimestega, omada sõpru, mõista, kuidas eriala, millel õpin, võiks ümbruskondseid aidata, kuidas kohvikus cappuccino’t tellides mitte turvasid endale kraesse saada.“

Järeldame, et kirjaoskuspädevuse mõistega ei olnud vastajad piisavalt põhjalikult tutvunud või oli see küsimus liiga keeruliselt sõnastatud. Kokkuvõtteks võib aga öelda, et muusikakollektiivides on väga tähtis omavaheline mitte­ametlik suhtlus ning vähem oluline ametlik ja mitteametlik kirjalik suhtlus.

Mitmekeelsus. Uuringus osalejad arvasid, et mitmekeelsus on eelkõige vajalik teabe saamiseks ja ka suhtlemiseks (peamiselt tööalaselt). „Mida suuremate projektidega me tegeleme, seda rahvus­vahelisemad need on. Kui tahta teha suuri asju, siis Eestis eesti keelega hakkama ei saa. Maailm on suur ja koostööd tuleb teha paljudega. Ei saa märkimata jätta ka seda, et suurem osa võrgus paiknevatest infomaterjalidest on inglise keeles. Märkimisväärne osa ka saksa keeles.“

Eraldi toodi universaalse keelena välja noodikeel, mille oskus paraneb muusikakollektiivis osaledes. „Kodus räägin inglise, eesti ning ukraina keeles. Ka noodid on omaette keel, universaalne meedium inimkeelte seas. Kõik need keeled on minu jaoks väga olulised. See on minu elu.“

Muusikakollektiivides on väga tähtis omavaheline mitteametlik suhtlus ning vähem oluline ametlik ja mitteametlik kirjalik suhtlus. Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester (dirigent Martin Sildos) rektor Tõnu Viigi inaugureerimisel.

Videokaader

Reaalteadused. Matemaatikateadmised on vastajate hinnangul möödapääsmatult vajalikud nii töös kui ka igapäeva­eluga toimetulekuks, samuti finantsteadlikkuse saavutamisel. „Alates kodus askeldamisest (söögitegemine, remondiks vajalike plaanide tegemine) rahaga arveldamisel, kulude-tulude planeerimiseni läheb matemaatikat ja loodus­teadust kogu aeg vaja.“

Loodusteadused rikastavad aga hinge­maailma, suunavad märkama looduses toimuvat. „Me elame siin Maal koos lindude ja taimedega, nii et loodus on igapäevase elu lahutamatu osa. Ma armastan linde, kuulan neid, suhtlen nendega, kui neid toidan – nad käivad kogu aeg minu aknalaual.“

Vastajad märkisid ka, et reaalvaldkonna teadmised on abiks musitseerimisel, näiteks nooti lugedes noodi­märkides orienteerumisel ja noodipikkuste lugemisel.

Digipädevus. Vastajad leidsid, et digi­oskused ja -teadmised on tänapäeva elu lahutamatu osa. Nende arengut on tugevalt mõjutanud COVID-19 pandeemia. „Praeguse distantsõppe puhul muud võimalust nagu ei olegi kui ainult digivahendid ja see loetelu on pikk, mida peab oskama kasutada – alates videokõne variantidest kuni keskkondadeni, kus teha kontrolltöösid.“

Muusikakollektiivides on vaja näiteks osata kasutada elektroonilisi lahendusi nootide jaoks (mõeldud on nootide lugemist tahvelarvutis ja nootide kirjutamist notatsiooniprogrammis) ning suhelda omavahel eri keskkondades. Ometi ei arenda muusikakollektiivis osalemine vastajate hinnangul digi­oskusi märkimisväärselt. „Kasutan digivahendeid igapäevaselt, kuid ei arva, et digivahendite kasutus oleks arenenud otseselt muusikakollektiivis osalemise tagajärjel. Samas on sellele küsimusele keeruline vastata, sest näiteks noodistusprogramme, metronoomi jms õppisin kasutama oluliselt varem, kui liitusin ülikooli kollektiiviga. Samas on muusikaga tegelemine olnud mulle motivatsiooniks nende kasutama õppimisel.“

Enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus. Vastajad hindasid, et need oskused lubavad paremini reflekteerida enda ja oma kaaslaste tegevust ning tulla toime pingelistes olukordades, näiteks esinemisnärvi korral. Peale selle saab nende olemasolu korral maandada igapäevapingeid ning hoida end vaimselt ja füüsiliselt vormis. „On vajalik mõista oma tugevusi ja nõrkusi, et saada aru, millega oled võimeline ise hakkama saama ning millega sul läheb abi vaja. Koostöö teiste inimestega on oluline nii tööl, koolis kui ka oma sõprade ja perega suheldes, et oskaks teistega arvestada ja konflikte vajadusel lahendada.“

Kodanikupädevus. Eestis on muusika­kollektiiv olnud traditsiooniliselt rahvusluse hoidja. Samal ajal on kõrg­koolide muusikakollektiivid ka kõrgkooli ajaloo ja traditsioonide hoidjad, seetõttu tõstab muusikakollektiivis osalemine ka sellealast teadlikkust. Samuti tajutakse seetõttu traditsioonide hoidmise vajalikkust argielus. Kõik see peegeldub ka asjaolus, et need oskused hinnati kultuuriteadlikkuse järel teiseks oluliseks pädevuseks, mille arengut on tänu muusikakollektiivis osalemisele tunda. „Kuna kolisin Eestisse ja jäin siia elama, on minu jaoks äärmiselt oluline kuuluda kogukonda ja tunda end selle suure pere liikmena. Muusika aitab mul mõista, mis ühiskonnas toimub, millised on praegused hoovused, meele­olud, väärtused, ja olla arusaadav, kui ise ennast selles kultuuris väljendan.“

Ettevõtlikkus. Vastustest selgus, et muusikakollektiivides osalemine toetab koostöö ja probleemide lahendamise oskust, aga vähem vastutuse võtmist ja initsiatiivikust. Kui muusikakollektiivi liikmel oli kollektiivis ka mõni korralduslik lisaroll, siis nähti ettevõtlikkus­pädevuses suuremat arengut. „Kultuuri­korraldajana on mulle see juba sisse kodeeritud ning tunnen peaaegu igal argipäeval vajadust seda pädevust rakendada.“

Kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendusvõime. Selles, et muusikakollektiivis osalemine aitab paremini mõista, hinnata ja nautida kultuuriüritusi, oldi kindlad. Samuti leiti, et need on muu hulgas olulised ka tervise, ühiskonna- ja kultuuriteadlikkuse, samuti tunnetuslike protsesside edendamiseks. „Õpime väga erinevate kultuuride, riikide ja ajastute muusikat ning see aitab kindlasti mõista teisi rahvuseid, mõista meie sarnasusi ja mõista ka enda esivanemaid. Oleme proovinud ka improvisatsioonilist laulmist.“

Vastajad leidsid, et kaheksast nimetatud eluoskusest avaldas muusikakollektiivides osalemine kõige rohkem mõju just kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse arengule.

1 Erialasid lõimiv uuendus ehk ELU: https://elu.tlu.ee/

2 Projekti „ELUoskused muusikast“ küsimustikule, mis koosnes ankeetküsitlusest ja avatud küsimustest, vastasid kõrgkoolide koorides ja orkestrites musitseerivad tudengid ning vilistlased, kes on lõpetanud kõrgkooli viimase kümne aasta jooksul. Selle tulemused annavad sisendi rahvusvahelisele projektile MEETS (Music in Higher Educations to Develop Transversal Skills), kus luuakse veebiplatvorm võtmepädevuste arengu hindamiseks, ning ka Julia Reinmani magistritööle.

Uuringu töögrupp: Mari Mäekivi, Ülle Vilpuu, Maret Nurklik, Mirjam Esperk, Marie Luhamäe, Andres Kungla, Hele-Riin Mällo ja Silja Eleanora Kulagina, juhendajad Janne Jakobson ja Halliki Põlda. https://marieluhamae.wixsite.com/eluoskusedmuusikast, http://meetsproject.eu

3 Euroopa Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2018). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01)&from=FR

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht