“Maailmaküla” ühendab maailma muusikuid

Igor Garšnek

16. – 18. juunini Pirita kloostri varemetes  

Rock-ansambel Metsatöll esitab koos RAMiga Veljo Tormise “Raua needmist”.

 

 

“Maailmaküla”, mis esmakordsena toimub sel nädalalõpul Pirita kloostri varemetes, on välja kuulutatud kui “teistmoodi muusika festival”. Tõsi ta on, et kuulda saab seal nii mõndagi harjumuspäratut: täna õhtul näiteks Veljo Tormise “Raua needmist” etnilise koloriidiga heavy metal’it mängiva Metsatölli ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses Mihhail Gertsi juhatusel, kus kaks polaarsust on oma arranžeeringus kokku viinud Tauno Aints.

Laupäeval ja pühapäeval võib Pirital nautida hästi esinduslikku valikut sellistest etno-suunaga (jazz)bändidest nagu soomlaste Piirpauke ja Värttinä, toetuseks ukrainlaste Haydamaky ning taanlaste Afenginn jt. Külalisi tuleb ka kaugemalt (Jaipur Kawa Brass Band Indiast ja Olchey Tuvast) ning lähemalt (Tulli Lum Liivimaalt, Leiko Setomaalt ja Liisi Koikson Pärnumaalt). Lisaks veel palavaid Kuuba rütme Cubanissimolt. Mõistagi palju muudki põnevat veel. Suur osa neist esinejaist kuulub kahtlemata maailmamuusika tunnustatud tegijate nimistusse, olgu selleks siis kas või “teistmoodi tegijate” personaalia.

Niisugusel pilkupüüdval taustal võiks samas ka väheke mõtiskleda, et milline siis on see “teistmoodi muusika”? Kui Metsatöll ja RAM ühendavad oma jõud, et Tormise kombel ürgselt rauda needa, siis võib arvata, et see pole niivõrd teist-, kuivõrd isemoodi väljund. Heavy metal, raske raud ja iidne loits – “kes neid suudaks lahuta?”, nagu ütleb laulusalm. Teistmoodi või isemoodi olemises, nägemises, kuulmises, tundmises, mõtlemises ja musitseerimises tundubki olevat see seletamatu rajajoon, mis võib innovaatilist ja akadeemilist helikunsti nii liita kui lahutada, tekitada ennekuulmatuid mõttekonstellatsioone ja tavatuid stiilikooslusi.

Maailm ja küla üha globaliseeruvamas maailmas – kus me saame siin rajajoont tõmmata? Kas eristamaks Kongost saabuvat Kékélét, kes tuleb meile nii-öelda laiast maailmast, või seto külast tulnud Leikot, kes lähitulevikus läheb ehk hoopis ise maailma? Kõik võimalused on mõistagi avatud nii- ja naapidi, maailm meie sees ei pruugi olla väiksem maailmast meist väljas. Ja muusikaline “Maailmaküla” ei pruugi sugugi heliseda oluliselt teistmoodi kui etniline “külamaailm”.

 

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht