Lermontov, Rubinstein ja Deemon

Tiiu Levald

Kes usub numeroloogia tähenduslikkust, võiks arvude 1814–1841 koosluses näha mingit ettemääratust. Need on maailma kirjandusloos ühe suure lüüriku, Mihhail Lermontovi sünni- ja surma-aasta. Kui napp, kirglik ja sündmusterikas aeg oli antud ühele hingele, mis jätnud ülimalt sügavad jäljed poeesialukku! Poeedile, kes sündinud kuulsate Stolõpinite suguvõssa kuuluva Maria Arsenjeva ja tagasihoidliku varandusliku seisuga kadeti Juri Lermontovi ainsa lapsena ning kelle kasvatas üles armastav, kuid ülimalt võimukas emapoolne vanaema (kes oma hinnangutega lõhkus noore perekonna, põhjustas oma diskrediteeriva käitumisega nii armastatud tütre varajase hääbumise kui tundliku närvikava tulevasele luuletajale).

Kirjandusteadlane Pavel Viskovatõi on kirjutanud 1892. aastal ilmunud rariteetses väljaandes “Lermontov. Elu ja looming” muu hulgas: “Lermontovi teostes peegeldus vaba üksiku hinge väsimatu võitlus ajastu nivelleeriva jõu rõhumisega… Kogu oma võimsa natuuriga püüdleb Lermontov valguse ja headuse poole. Ning ainult selles näeb ta pääsemist hingepiinadest.”

Läbi aegade on rahvaste müütides esinenud universumis rändavad hinged, kes igatsenud leida hingerahu läbi puhastava armastuse.  Ning need müüdid on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele poeetidele, kunstnikele ja heliloojatele – eredamateks näideteks Byron, Goethe, Puškin, Berlioz ja muidugi Wagner oma Wotani ja Lendava Hollandlasega. Lermontovi poeem “Deemon” on nende seas kindlasti üks kaunimaid nii oma kontseptsiooni kui äärmiselt helge poeetilise keele poolest.

Peterburi konservatooriumi asutajana end väga kaalukalt kultuurilukku jäädvustanud Anton Rubinstein (1829–1894) maitses oma eluajal nii rikkalikke loorbereid kui tunnustamatuse okkaid. Oli ta ju nooruses edukas ja furoori tekitanud pianist (õppinud ka Liszti juures) Euroopas ja isegi Ameerikas, väga energilise inimesena ka veel Vene Muusikaakadeemia ja Lauluühingu asutaja. Kuid heliloojana ei leidnud ta muusikakriitikutelt siiski tunnustust, ehkki lauljad esitasid meelsasti tema romansse ja tänaseni on suur menu saatnud tema ooperit “Deemon”.

Nii nagu Lermontov nägi vürst Sinodali ja Tamara saatuses Deemoni kätt, nii köitis ka Rubinsteini ilmselt tema lemmikpoeedi poeemis hea ja kurja heitlus, mis nagu peegeldanuks isiklikke läbielamisi. Vastasel juhul poleks vist sündinud nii südamesse minevaid helikooslusi, nagu kuuleme seda kõnealuses ooperis.

Nüüd siis Novaja Opera etendusest. Veel kord tuli veenduda, et vene ooperist saab täiusliku elamuse ikkagi autentses ettekandes. Kuigi just Rubinsteini “Deemon” on lavateos, millest on minuealistel unustamatu ja kordumatu mälestus Georg Otsa loodud Deemonist. Kes on näinud vene kunstniku Vrubeli illustratsioone poeemile, siis lisagu kunstniku poolt loodud müstiliselt lummavale visioonile Otsa atleetlik kuju (teatavasti tegi Georg Ots endale ise grimmi ja ilmne oli inspiratsioon Vrubelist). Lisaks tema võime lasta kõlada sametisel, lõputuna voogaval meloodiakaarel, milles kuuldav iga kaunis värsirida, mis nagu mässiks sind endasse ja viiks kuskile lõpmatusse kaasa. See pole kindlasti ainult minu nostalgiline neiupõlvevisioon – tolleaegse Peterburi asjatundlik ooperipublik oli sellest rollist samasuguses lummuses nagu Georg Otsa loodud Oneginist.

Sellest Novaja Opera etendusest rääkides tahaks alustada orkestrist ja koorist. See oli fantastiline elamus! Erakordselt kõrgekvaliteediline kõlakultuur, mänguandumus igalt orkestrandilt ja filigraansus detailides. Dirigent Valeri Kritskovile oli kätte antud parimate võimetega instrument ja sellega loodi kuulajale maagilisi kõlapilte. Koor koosneb ilmselgelt ühtse koolitusega lopsakatest häältest ja kogu kõla on seetõttu ka väga mahukas. Täpsus nüanssides ja tundlik fraseerimine tegid nauditavaks kõik ansamblid – eriti meeldesööbiv oli kooslus Ingliga finaalis.

Kuna ooperi I vaatus on kompositsiooniliselt veidi välja venitatud – vürst Sinodali aaria (Aleksandr Skvarko poolt lauldud väga kõlavalt) võtab muusikalise materjali kordusega tempot maha ja vürst Gudali kodustseen on tagasihoidlik – siis vastupidiselt kõiges, mis seotud Deemoni ja Tamara suhetega, kasvab pinge tõusvas joones.

Hea oli kuulata Tamarana kompaktse ja sooja rinnakõlaga sopranit – traditsiooniliselt on seni selles rollis kuuldud lüürilisi sopraneid. Elvira Hohloval on väga omapärase “südamikuga” hääl: seal kuuldub midagi meie Elsa Maasiku (Georg Otsa partner omaaegses lavastuses) häälele omast – metsa- ja päikesehõngulist habrast sillerdust, mida esineb tänapäeval nii harva. Ning samas väga sügavate hoovustega, heatoelist rinnakõla, mis andis tema duetile Deemoniga võrdväärselt kirgliku värvingu.

Vokaalselt köitis meeli vürst Gudal (Vladimir Kudašev). Roll pole kahjuks kuigi mahukas, kuid see tõeline bassitämber ei unune: niisugune hääl kuulub kindlasti Boris Christoffi ja Paata Burtšuladze masti lauljate ritta. Irina Romaševskaja (Ingel) oli mõjuv oma sügavalt aldiliku tämbriga, kuid võib-olla oleks tema rollikäsitluselt oodanud enamat sugestiivsust – käib ju finaalis võitlus inimhinge pärast!

Ja nüüd siis peategelane Deemon. Andzei Beletskil on kaunis, mehine, jõuline ja samas just kõige lummavam mezza voces hääl. Tema fraas on maitsekas ning kantileen kuulama panev, kõrged registrid veendunud ning plahvatuslikud. Kuna kogu lavastus on küllaltki minimalistlik ja tehnokraatlik – vaataja peab uskuma, et rööbastel sõitev hiigelkraana toob meie ette universumi avarustes hõljuva Deemoni –, siis pean lauljale ning orkestrile hästi sügava kummarduse tegema: illusioon oli efektne ja mõjuv. Eriti sisendusjõulised olid Deemoni aariad “Avaruste ookeanil” ning “Ära nuta, laps”. Nagu oleks sulamesi selga mööda alla voolanud, ja reaalsusetaju kippus seega kaduma!

Väga hea kooslus oli Tamara ja Deemoni duettides: mõlema hääles oli pingeliin kirglik ja soov teineteist mõjutada äärmiselt emotsionaalne. Kuid kahjuks on deemonlik suudlus Tamarale hukutav ning Deemoni saatuseks jääb taas vaid maailma needmine ja lõputu kurbus.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht