Kuidas vabaneda surematuse koormast?

Sirje Normet

Matti Salmineni 60. sünnipäeva etendused tema sünnilinnas Turus. WAGNERI ooper ?LENDAV HOLLANDLANE? Turus Aura jõe kaldal 17., 19. ja 21. VIII; osades MATTI SALMINEN (Daland), Senta (Päivi Nisula) jt, Turu Filharmoonia Sümfooniaorkester ja Turu ooperikoor Pertti Pekkaneni juhatusel.

 

Ideaalsemat vabaõhu-mänguruumi ?Lendavale hollandlasele? kui Turu merenduskeskuse esine Forum Marinum Aura jõe kaldal on raske ette kujutada. Kaasa mängis kogu ümbritsev loodus:  peegeldustest Aura jõel augustikuise taevalaotuseni välja. Soome esinduslauljate kõrval olid peategelasteks kaks vastrenoveeritud graatsilist purjekat: merekooli õppelaev Suomen joutsen ja Abo Akadeemia meremuuseumile kuuluv parklaev Sigyn.

Nii oli lavastaja käsutuses korraga kolm mänguruumi: purjekatele lisaks Aura jõe kaldale ehitatud lava ja orkestriruum. Kuna Turus pole ooperiteatrit, siis on iga ooperiprojekt muusikasõpradele suursündmus. Niivõrd grandioosset muusikalist ettevõtmist ei osanud muusikud isegi meenutada. Kogu uhke etendus oli Turu linna kummardus oma kuulsale pojale Matti Salminenile (bass), kes on maailmas tuntud soome ooperilauljate ridades laineid löönud nii New Yorgi Metropolitan Opera kui Euroopa tuntuimate ooperimajade lavadel. Ka Turu lavastuse Daland jääb kindlasti ehtima tema hiilgerollidest pikitud loometeed. Salmineni juubelietenduse mõjuvusele aitas kaasa kõik: suurepärane Turu orkester ja ooperikoor, hiilgav kunstnikutöö ja lavastus (Erik Söderblom), valgusre?ii.

 

Etendus oli juubilari vääriline

 

Richard Wagner oli teadupärast nii helilooja, dirigent kui oma ooperite libretode autor. Just tema ooperite libretode temaatika on see, mis tõstab ta loomingu mäekõrguselt oma kaasaegsetest üle. Helilooja kogu looming on romantilise ajastu kulminatsiooniks ? Wagneri ooperite Gesamtkunstwerk?i ideedest ammutavad teatri- ja kunstiinimesed ideid tänaseni.

Lauljatele on osad Wagneri ooperites aga karjääri olulisteks verstapostideks. Häid Wagneri-lauljad kantakse kätel, neid pole kogu maailmas teab kui palju. Salmineni hiilgevormis ei kahelnud keegi ja nii olid kõik etendused viimseni välja müüdud. Ja esietendusele saabunud soome ooperitegijate eliit võis siiralt vaimustuda ? ja mitte ainult Salmineni, vaid kogu etenduse meeskonna suurepärase, ehtwagnerliku lavastuse üle.

 

Geeniused hädas surematusega

 

Geniaalne Wagner oli XIX sajandi superstaar. Ka Wagneri isiksuses olid koondunud kõik superstaarile vajalikud jooned, temast räägiti legende. Loorbereile puhkama jääda ei õnnestunud tal tegelikult elu lõpuni, sest kadestajate armee jälitas teda oma ?kaasvõitlejate? sulest ilmunud mürgiste ajaleheartiklitega surmani. Ent Wagneri välise staarisära taga on aimata hoopis teist inimest. Sellest räägivad tema enda kirjutatud libretod, eriti just ooperitele ?Lendav hollandlane? ja ?Jumalate hukk?.

Hollandlane (Turu lavastuses võrratu Juha Uusitalo) vaevleb eksistentsiaalsete probleemide käes, mis omased ka tänapäeva Hollywoodi- ja rockstaaridele. Ette hukule määratud elu päästaks vaid truu armastus, rahu ja vaikus armastatud elukaaslase kõrval. Hollandlane on tõelist armastust otsinud juba seitse aastat. Kõik naised aga, kes armastust vandunud, on teda petnud. Alles Norra fjordides tormi eest varju otsides ja sümpaatset, aga uudishimulikku kapten Dalandit kohates, tärkab temas lootus. Rikkaliku tasu eest öömaja paludes jutustab Hollandlane oma kurva loo: teda päästaks 100aastasest maailmameredel hulpimise needusest vaid surmani truu armastus.

Kui Daland kuuleb, et tasuks tütre käe eest ootab teda kogu Hollandlase laeval peituv varandus, kutsub kapten Hollandlase oma majja. Edasi läheb kõik juba romantilise ooperidramaturgia reeglite järgi: armastus esimesest pilgust, lootust täis armuduett Dalandi tütre Sentaga, armastuskolmnurk Senta kätt ihkava Erikuga, hukatusse viiv armukadedushoog. Pettust kahtlustav Hollandlane tormab läbi mere oma laeva poole, laev seilab tagasi tormisele merele ja hukkub kaldalolijate silmade all. Ahastuses Senta viskub kaljult merelainetesse. Kahe armastaja surm vaigistab raevutseva mere ? alles surm toob Hollandlasele needusest vabanemise.

Kõrgemalt poolt peale pandud needusest ei pääse Wagneri ooperites isegi jumalad (?Jumalate hukk?). Wagner ise elas oma dramaatilist elu välja loomingus, lastes hukkuda oma ooperikangelastel. Helilooja ise suri kõrges vanuses loomulikku surma, pealtnäha tema ümber valitsevat staarikultust nautides. Mis tema hinges toimus, laseb aimata ta ooperilooming ? eelkõige just see surematuse needusest vabanemise teema, mis nii jõuliselt ka Turus etendunud ?Lendava hollandlase? lavastuses esile tuleb.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht