Kuidas saada ilusaks inimeseks

Igor Garšnek

CD Jürgen Rooste. “Ilusaks inimeseks” – saladokumente igavikuarhiivi peavalitsusest. © Jürgen Rooste ja kirjastus verb, 2005.  

Pole saladus, et muusikas võib olla poeesiat ja luules muusikat, ent on kindlasti veel üks võimalus: ühendada plaat kui selline luuleraamatuga (või vastupidi) tervikusse. Ja tulemuseks ongi noorluuletajast-muusikust Jürgen Rooste album selle sõna otseses tähenduses, kus lisaks CD-le on samade paksude kaante vahel ka luulevalik (mida plaadil, tõsi, laulutekstidena enamuses ei kuule) ning hulk kunstipäraseid fotosid, mis lõpptulemusena moodustavad tänu Piia Ruberi kunstnikupilgule kokku ühe eriskummalise heli-sõna-pildi-albumi.

Et selle plaat-raamatuga (või vastupidi) vähegi adekvaatselt suhestuda, oleks vist targem kõrvale heita mõned eelarvamused. Näiteks et poeedihingega laulja (Võssotski, aga ka Alender ja Viiding) peaks tingimata olema mingi bard ehk rändlaulik. Nojah, miks ka mitte, aga tänapäeva kõrgeimalt koteeritud muusikud on ju samuti rändlaulikud – tõsi, nende lennureisid viivad neid esinemistel kärmelt ühelt kontinendilt teisele. Või et luuletajast vokalist pole laulja, kuna ta bel canto’st ei tea midagi. Jällegi tõsi, ent ka Tom Waitsi ja Bob Dylani puhul on see nii. Millest me siis räägime? Räägime parem muusika ja sõna seostest, sellest sidususest, mis nii mõnelgi profikomponistil võib käest libiseda, kui ta teksti kui heliloomingut käivitavasse aparaati piisava tähelepanu ja respektiga ei suhtu.

Jürgen Rooste plaadi puhul alustame sõnast, teisisõnu luulest. Erinevalt nii mõnestki eesti “aforistlikust” poeedist näib teda iseloomustavat eri maailmade vastandus (täpsema analüüsi jätan erialaspetside hooleks), ent albumi luuleridu sirvides jääb silma tekst: “kassa armastad mind igaviku ääreni / ja siis kui igaviku äär on möödas”. Armastus ja igavik, osalt kattuvad (ideaalis) ja on paraku ka kattumatud mõisted. Ja kui on aimatav tõenäosus, et kaugel teispool igaviku serva on asjalood siiski teistpidi, tuleb appi vastandmärk ulja spontaansuse näol, kus “korralikus kepis on kõvasti / neljajalgset trohheust”. Niisugused oleksid ehk paar suvalist poeetilist aktsenti, ent aeg on siirduda juba muusika manu.

Plaadi alguse “Laura” on nagu pihtimus laulu kangelannale, kus Jürgen Rooste laseb laulja-poeedina kuulda mitmeid kirglikke tõotusi, ent järgnev “Üks päkapikk”, kes end “kamorkas üles poos”, viib kuulaja kohe teise, groteskimaigulisse maailma. Nojah, miks see päkapikk end siis sahvris üles poos – eks ta ei osanud teha valikut, kus on see õige moos. Aga meie, kuidas meie moosimisega lood nüüd on? Ning järgnev “Laul tigudest” võiks ju idee poolest olla päris hea blues, kui vaimukat teksti “tigude tapamajast” oleks jätkunud rohkem kui minutiks ja 26 sekundiks. See ta on see vastuolu: epigrammiline tekst ei toida mitte-epigrammilist muusikavormi, nagu blues seda on.

Aga üks lugu, nimelt “Ingel”, on küll mitmekesisemalt arranžeeritud, ent siiski on siinkirjutajal mõte, et loo ekspressiivne sõnum jääb teostusele samavõrd kitsaks kui pisikesed kingad suurele mehele. Kahju, lugu vääriks kindlasti läbikomponeeritumat seadet.

Kokkuvõttes võib öelda, et laulev poeet on kindlasti tähelepanuväärne nähtus – kindlasti samavõrd, kui oleks seda laulev komponist. Ent Jürgen Rooste laulab ju sellest, millest meie igapäevaolus puudu jääb: kestmisest, armastusest, väärtustest… Ning siinkirjutajana jorutan vaikset viisikest, millest kõnealuse, igati toreda plaadi puhul puudu jääb, nimelt muusika ja sõna orgaanilisest seosest. Vaatamata kitarrist Marko Martinsoni empaatilisest Jürgen Rooste laulude saatest, tunduvad need kaks nähtust muusikaruumis olevat siiski mõnevõrra eraldi, siduvale poeetilisele sõnumile vaatamata. Üks ei läheks nagu teise emotsionaalsusega päriselt kaasa.

Nii et kuidas saada ilusaks? Kas piisab sellest, kui liita plaadil tihkemalt kokku doktor Jekyll (Rooste) ja varjatud mister Hyde (Martinson)?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht