Kui magav vulkaan ärkab

Ivo Heinloo

Eelmise aasta lõpp tõi Eesti džässile veel ühe hea uudise, kui ilmus 2008. aastast tegutsenud ansambli Xpress  Quartet debüütplaat „Don’t Wake Up The Volcano”. Nelja noore muusiku Kaarel Liivi, Danel Aljo, Vladimir Võssotski ja Dmitri Nikolajevski ühise jõupingutuse tulemusena tõsiasjaks saanud plaat koondab muusikat, millel on juba olnud lööki ka väljaspool Eestit. Bändi juht ja produtsent on Vladimir Võssotski, Ukrainas sündinud, kuid terve teadliku elu Eestis elanud pianist, kes lööb meie jazzielus kaasa aktiivselt ja mitmel rindel. 

Xpress Quarteti kõiki liikmeid seob see, et nad on enamvähem ühel ajal õppinud Helsingis. Paar aastat tagasi, kui Eestisse tagasi pöörduti, hakati bändi tegema. Võssotski räägib, et repertuaar, millega alustati, erineb üksjagu praegusest: 

„Mängisime kaasaegset džässi – Chris Potter, Michael Brecker, Joshua Redman. Siis aga tuli mõte, et võõra repsiga ikkagi tõsiseltvõetavat bändi ei tee”. Võssotskil oli selleks ajaks kirjutatud juba hulk lugusid, mis käiku läksid. Kõlapilt, mida praegu CD-l kuulda võib, tekkis umbes aasta tagasi, kui bänd lindistas muusikaakadeemias originaalloomingu demot.         

Võssotski arvab, et plaat peaks pakkuma huvi väga erineva maitsega muusikaarmastajatele. Ühisnimetaja on fusion, kuid väikese mööndusega. Nimelt, kui fusion „klassikalises” mõttes segas jazzi ja roki, siis oleks praegu selles vallas toimuva kirjeldamiseks vaja välja mõelda mingi uus  termin. Xpress Quarteti žanriliseks määratluseks pakub ta hoopis terminit neo fusion, kuna hõlmatud muusikastiilide skaala on palju laiem: siin on kuulda nii põhjamaist jazzi kui ka tantsulisemat funk’i ja r’n’b-d.       

Muusika kirjutamisel oli Võssotskil palju abi arvutitarkvarast, milleta ta tänapäeval muusikategemist eriti ette ei kujuta. „Paljud lood sünnivadki mul jämmides ja loop’idega arvutis improviseerides. Akustiline klaver elektroonika taustal  on ka väga maitsekas,” meenutab Võssotski ühte oma lemmikutest – Norra nu-jazzi innovaatorit Bugge Wesseltofti. Alates 2006. aastast, mil Võssotski hakkas selles vallas tegema esimesi katsetusi, on sülearvuti muusiku sage kaaslane laval.   

Plaadi ja ühtlasi nimiloo pealkirja „Don’t Wake Up The Volcano” idee tekkis Võssotskil enne, kui kuulus Islandi vulkaan asus oma vägitegusid korda saatma. Lugude pealkirjastamiseks saab Võssotski inspiratsiooni harilikult palade  kõlast ja struktuurist: „Konkreetses loos on madal bassiliin justkui uinunud vulkaani rollis ning kiired käigud süntesaatori ja saksofoniga meenutavad ehk pisut vulkaani ülesärkamist”. Ka plaadi kujundus on silmapaistev. Nimelt on seal kujutatud kunstnik Oleg Võssotski maali – just fusion’ile sobilike kirgaste värvidega, jaama kihutava ekspressrongi ja möllava vulkaaniga. 

Seda, et plaadi ilmumine on tähelepanuväärne sündmus, näitab ka BB C huvi Xpress Quarteti tegemiste vastu. Üks lugu värskelt CD-lt – „Hello-Goodbye” – on juba kõlanud BB C raadioprogrammi „Introducing” eetris, kus tutvustatakse laiemale  üldsusele vähem tuntud ansambleid. Võib ette kujutada, kui tihe on sõel sealsetel produtsentidel, kes saadetud muusikakogusest kõige raadiokõlbulikumad track’id peab valima. Brittide tähelepanu pälvinud loos teeb kaasa ka hurmav lauljanna Laura Põldvere, kellega Vladimir Võssotski teeb tihedamat koostööd saksofonist Kristjan Mazurtchakiga nu-jazz-projektis Eclectic.         

Xpress Quartetil on juba seljataga ka paar meeleolukat suvist välisreisi. Näiteks käidi esinemas Dubnas, saja kilomeetri kaugusel Moskvast asuvas väikelinnas, rahvusvahelisel festivalil „MuzEnergo”. Mitte ainult jazzi, vaid ka teisi stiile hõlmavalt festivalilt kiirustati edasi Peterburi, kuulsa  džässilaeva peale, kus toimub traditsiooniliselt festival „Jazz Neeva peal”. „Ma arvan, et üritusel, kus valdavalt on kavas traditsiooniline jazz, mõjus meie ansambel üsna unikaalsena,” räägib Võssotski. „Vastuvõtt oli sealgi väga soe.” Hiljuti EM TA lõpetanud Võssotski töötab oma muusikaliste projektide kõrval Otsa koolis pedagoogina. Paljudes noortes muusikutes näeb ta suurt potentsiaali. Juurde oleks vaja rohkem professionaalseid mänedžere, kes tegeleksid teiste tänapäeval muusikaga seotud tähtsate valdkondadega – marketingi, väliskontaktide loomise ja muu sellisega.  Samas on ju teada, et magavale kassile hiir suhu ei jookse, ja nii peab ka muusik ise olema aktiivne ning tekkivatest võimalustest kinni haarama.     

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht