Koor-imelaps sai kolmeaastaseks

Anne Prommik

Collegium Musicale sünnipäevakontsert, dirigent Endrik Üksvärav, solistid Lili Kirikal, Annely Leinberg jt 3. X Hopneri majas.

Lausa kummaline mõelda, et Collegium Musicale tähistas alles kolmandat sünnipäeva. On ju selle lühikese aja sisse mahtunud hulk konkursivõite ja välisreise, esikplaat ja Roxanna Panufniku „Tallinna missa” salvestus. Juba pool aastat pärast loomist, kevadel 2011, III preemia Tallinna koorifestivalil ning võidukas konkursisuvi Itaalias: Goriziast toodi viis esikohta ja grand prix ning Arezzost II koht, kahe kategooria võit ja nüüdismuusikavooru eripreemia. Küllap need saavutused tõid 2011. aastal kooriühingultki aasta koori tiitli ja dirigent Endrik Üksväravale aasta dirigendi tunnustuse ning aasta hiljem ka koori CD-le „Peegel peeglis” aasta kooriplaadi au.

Kolmandat sünnipäeva tähistati toredasti kodumaiselt, eesti muusika kolme suure T-ga: Tobias, Tüür, Tormis. Neist keskmine oli saanud mahti ise koorile õnne soovima ja loomulikult neid ka vastu võtma tulla. Erkki-Sven Tüüri „Triglosson Trishagion’ist” kõlasid parimatena just mezzoforte’s lauldud osad. Hopneri maja akustikas ei ole paraku eriti hea ei kuulata ega ka ise laulda. Siiski helises lõppsõna Amen peaaegu nagu kirikus.

Rudolf Tobiase „Kahetsuslaul” algas ehk veidi ebakindlana, aga selle korvas kaunis piano loo lõpus. „Kiituselaul” kinnitas, et tüüpiliselt on koori tugevam osa naishääled. Eriti on kooril vedanud sügavalt ja soojalt kõlavate altidega, kes muidugi ei saaks nii hästi kõlada võimekate sopraniteta. Norida võib ainult kõrgregistris vahel jõulisevõitu ataki kallal. Kipub lihtsalt ununema, et suurem osa neist innukatest lauljatest teenib leiba hoopis muul elualal ja seega oleks neile profikoori nõudmisi esitada vahest ikka liig. Seda enam, et Üksvärav ise alles õpib võimeka tenorina laulu Haagi konservatooriumis Peter Kooij juures. Küllap on sealt võrsumas ka muutusi koori kõlapildis.

Vadja pulmalaulude 4. osas „Veimevaka jagamine” näitasid sümpaatset vokaali valdamist solistid Lili Kirikal (sopran) ja Annely Leinberg (alt). Isuri eepose osa „Poeg või tütar?” ilusa ja puhta häälega sopranisolistilt (nimi jäi nimetamata) oleks tahtnud ekstravertsemat tekstiandmist. Ilusaid hääli sai näidata enamik kooriliikmed. „Ingerimaa õhtute” lõpp nõuab solistidelt kõvasti võhma. „Lõpetuse ja koju mineku” laulmisel on helilooja ette näinud, et lauljad hakkavad ükshaaval uksest välja minema, mida Hopneri maja akustiline eripära paraku ei toetanud. Koor aga sai teha küll osalise, aga arvestatava tasemega peaproovi juba novembri algul ootava kogu Veljo Tormise kuueosalise tsükli „Unustatud rahvad” esmakordseks tervikettekandeks.