Klaveriterapeudid eksamipalavikus

Iren Lill

Mida teha, kui üks haamrikestest teie pianiino mehhanismis on vasakule poole viltu, või mille järgi saab aru, kui klaveri virblipakus on praod? Tõenäoliselt panevad need küsimused paljud lihtsalt kulmu kergitama. Kui te ei ole just professionaalne klaverihäälestaja, ei peagi te oskama neile küsimustele vastata. Kui aga olete, siis ei piisa ka lihtsalt vastuste teadmisest, vaid peaksite oskama neid vigu ka korrigeerida.

Nimetatud küsimused pärinevad Euroopa Klaveriehitajate Liitude Ühenduse (Union of European Piano Builders’ Associations) Europiano korraldatud ja läbi viidud klaverihäälestajate rahvusvahelise kutseeksami teooriatestist. See koosneb neljast osast ning sisaldab 53 küsimust klaveri reguleerimise, parandamise, häälestamise ja töömaterjalide kohta. Test moodustas siiski vaid ühe osa 9. ja 10. novembril toimunud eksamist. Kutsetunnistuse taotlemisel tuli tõestada oma kutseoskusi ka praktikas, seda nii klaveri reguleerimisel, parandamisel kui ka häälestamisel. Saksamaalt olid kohale toodud klaveri mehhanismi mudelid, mille peal klaverihoolduse oskusi prooviti. Häälestamiskunstialase pädevuse kontrollimiseks kasutati Eesti muusika- ja teatriakadeemia klavereid, eksami sooritajad pidid need kõrva järgi häälde panema. Eksami viisid läbi oma ala spetsialistid Gunther Schaible Saksamaalt ja Dieter Fröhlich Šveitsist. Gunther Schaible on suurte kogemustega klaverihooldusmeister ja õppejõud Ludwigsburgi Oskar Walckeri koolis (kool on nime saanud kuulsa orelimeistri järgi), mis ainsa õppeasutusena Saksamaal ja ühena vähestest Euroopas annab haridust tulevastele klaveri-, klavessiinija orelimeistritele ning häälestajatele. Väljaõpe kestab kolm ja pool aastat ning igal aastal lõpetab kooli ligi 150 meistrit.

Kui enamik Eestis praegu tegutsevaid klaverihäälestajaid on omandanud oskused iseõppimise teel, siis alates 2009. aastast on ka G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis võimalik õppida klaverite hooldusmeistriks. Osakonnajuhatajaks on Eesti üks tuntumaid selle ala asjatundjaid Ants Saluraid, kes pälvis Eesti Muusikanõukogu 2011. aasta auhinna kui Eesti klaverite hoidja. Lisaks jagavad seal oma teadmisi ja oskusi klaverimeistridhäälestajad Fred Proso ja Urmas Orunurm. See annab lootust, et karjuv vajadus heade kodumaiste spetsialistide järele saab peagi leevendust.

Minul oli au olla Europiano korraldatud eksami komisjonis Eesti esindaja, tõsi, põhiliselt tõlgi ülesannetes. See töö andis hea ülevaate, millised teadmised ja oskused on vajalikud klaverihooldustehniku ja häälestaja kutseks ja mil määral meie tehnikud neid valdavad. Eksamiküsimuste tõlkimise käigus selgus aga tõsiasi, et eesti keeles puudub klaveriehituse terminoloogia ning leidub ka selliseid klaverimehhanismi detaile, millel eestikeelset nimetust polegi.

Eksami läbinud said klaveriehitaja ja -häälestaja esimese taseme kutsetunnistuse. Eksamiga said hakkama kõik osalenud üksteist eesti klaverihäälestajat, mõni neist küllalt tublil tasemel, mõni napilt vajaliku punktisumma künnist ületades. Olgu siinkohal ära toodud ka kõikide kutsetunnistuse omandanud meistrite nimed: Ago Lend, Ain Rosenstok, Amandus Tõnnisson, Anti Rallmann, Ants Saluraid, Fred Proso, Juhan Tõhk, Kalmer Laanemägi, Mait Meibaum, Nicholas Bamber ja Tõnu Ling. Tunnistuste üleandmise tseremoonial teatas Gunther Schaible, et hiljemalt nelja aasta pärast toimub Eestis järgmine, teise taseme klaverihooldustehniku eksam.