Kino kontserdisaalis

Toomas Velmet

ERSO kontserdid „Star Wars” ehk „Tähesõjad” 14. III, solist Lasse Joamets, dirigent Mikk Murdvee, ja „Šostakovitš”, 21. III Estonia kontserdisaalis, kaastegev Voces Musicales, dirigent Nikolai Aleksejev. Film kontserdisaalis ja sümfoonia­orkestri esituses pole üldse haruldane nähtus: ikka tuleb ette, et mängitakse filmimuusikat, mis pärit suurepäraste heliloojate sulest. Enamasti on sellised kontserdid rahvarohked, sest kord kuuldud muusika koos sütitava pildireaga on edukas ka ilma pildita. Edukate filmide muusika süite võib leida paljude heliloojate loominguportfellist, seda ka Eestis, kuigi mitte kõik ei pääse kontserdilavale. Esimene selline pääsuke kuulub helilooja Villem Reimanni loomingusse ja see on muusika dokfilmile „Vilsandi linnuriik” (1937). Reimann tegi sellest süidi „Vilsandi”, mille 1946. aasta versiooni on pärjatud mitme preemiaga ja korduvalt esitatud kontsertidel. Paljud meie heliloojad on end realiseerinud ka filmimuusikas nagu Eugen Kapp, Kõrver, Podelski, Tamberg, Tormis, Uno ja Tõnu Naissoo, Vinter,  Rääts, Pärt, Sumera, Ehala ja Grünberg või nooremad nagu Margo Kõlar, Timo Steiner, Ülo Krigul jne. Kindlasti saaks meie filmimuusikast kokku korralikke kavu, kui võetaks ette see materjal korrastada.

Seda, et hea filmimuusika on ka hea kontsertmuusika, tõestas ERSO 14. märtsil kell 13 ja 19 kontserdiga John Towner Williamsi loomingust. Kaht kontserti päevas ei saa endale lubada just paljud autorid, kuid tema, kelle muusikat 75 filmile on pärjatud 5 Oscari, 4 Kuldgloobuse, 7 Briti filmiakadeemia auhinna ning 21 Grammyga, on selle ära teeninud. Helilooja, pianist ja dirigent Williams (sünd 1932) on äärmiselt viljakas looja, kes portfellis ka hulgaliselt teoseid sümfooniaorkestrile, kontserte mitmetele instrumentidele ja kammermuusikat. Tähelepanu väärivad kindlasti tema kontserdid, millest ühte kuulsime möödunud hooajal, kui Williamsi fagotikontserdi esitas Peeter Sarapuu koos ERSO ja Olari Eltsiga. Williamsil on veel kontserdid flöödile, viiulile, tuubale, klarnetile, tšellole, trompetile, altsaksofonile, metsasarvele, altviiulile, harfile ja oboele – tasub tutvuda. 
Kontsertidel, mida juhatas Mikk Murdvee, olid kavas süit muusikast filmile „Harry Potter”, kolm pala muusikast filmile „Schindleri nimekiri” ja süit muusikast filmile „Tähesõjad”. Kuna õhtune kontsert oli tilgatumaks välja müüdud, kuulasin päevast kontserti, kus Estonia kontserdisaali täitsid lapsed. Kõige muu hea kõrval üllatas mind enim saalis valitsev vaikus ja tähele­panelik kuulamine, nagu seal polnukski umbes 800 valdavalt teismelist last. Kolme filmi muusikast olid parimad „Schindleri nimekiri” väga hea kammerlikult intiimse esitusega Lasse Joametsalt ja „Tähesõjad”  täiskõlaliselt orkestrilt. „Harry Potter” jäi neile alla ilmselt nii materjali iseloomult kui ka esituse karakterilt. ERSO mäng oli ülimalt kvaliteetne ja Mikk Murdvee nende hasartne eestvedaja. Milline oli õhtuse kontserdi edu, ei tea, kuid lapsed päeval olid vaimustuses.
Ka järgmine ERSO kontsert jätkas sama liini, kui Šostakovitši kava alustati tema muusikaga filmile „Korzinkina seiklused”. Dmitri Šostakovitš kirjutas aastatel 1929–1970 muusikat 36 filmile ja sel on oma olemuselt ja helikeelelt enamasti absoluutselt teine käekiri kui sellel, mida me nimetame Šosta­kovitšiks. Erandi moodustavad niisugused filmid kui „Hamlet” (1963) ja „Kuningas Lear” (1970), millest esimest süiti on ka meil ette kantud (R. Matsov), või „Katerina Izmailova” (1966), mis on ooperfilm. Enamuse moodustavad tühised („Moskva-Tšerjomuski”) või veel tühisemad nagu „Korzinkina seiklused” ja propagandistlikud nagu „Kohtumine Elbel” ja „Berliini langemine” filmid. Šostakovitš langes esimest korda materdava kriitika alla oma ooperiga „Mtsenski maakonna leedi Macbeth” (1934), kui selle edu
N Liidus ületas kõik normid. Ja teist korda 1948. aasta ÜK(b)P otsusega „V. Muradeli ooperi „Suur sõprus” kohta”, kus formalismi märgi said külge Šostakovitš, Prokofjev ja Hatšaturjan. Juba esimese parteilise kriitikaga sai Šostakovitš külge nimetuse „rahvavaenlane” ja sellise „tegelase” eluküünal kustus toona üsna kiiresti. Kui jälgida helilooja elukäiku, siis sageli kohtab ajakirjanduses tema lubadusi kirjutada koorisümfoonia „Lenin” või oratoorium „Karl Marx” ja veel palju sellesarnast, mis aga iialgi ei teostunud. Tema lähikondlased nagu Isaak Glikman või Ivan Sollertinski on avaldanud arvamust, et ta andis neid lubadusi täiesti teadlikult, et võita aega ja kirjutada hoopis seda, mis teda hetkel huvitas ja painas. Ta on ka Glikmanile öelnud, et „Ma ei kirjuta Pravdale, vaid iseendale”.
Siiski on ta kirjutanud labast ja võltsi muusikat, et edasi lükata süüdistusi formalismis ja „rahvale võõras” helikeeles: selle hulka kuuluvad  operett „Moskva-Tšerjomuški”, oratoorium „Laul metsadest” ja ka mitme filmi muusika, nende hulgas „Korzinkina seiklused”. Mulle tundub, et ta tegi seda irvitades ja mõnuga. Seepärast võttis ka dirigent Nikolai Aleksejev ühte kavva 15minutise „Korzinkina” ja 75minutise IV sümfoonia – ühe helilooja tippteose, mille ettekannet ta lükkas edasi 25 aastat (loodud a-tel 1935-1936 ja tuli esiettekandele 1961). Kirjutanud IV sümfoonia kohe pärast „Mtsenski maakonna leedi Macbethi”, mis tallati koos autoriga maa sisse, oli hirm see, mis lükkas veerand sajandit edasi haruldase teose, mis tegelikult kirjeldab seda hirmude õhkkonda. Sedasi siis, et selles kavas justkui film kestab, aga võtab äärmiselt traagilise iseloomu.
Šostakovitši IV sümfoonia ettekanne nõuab orkestrilt tohutut vaimu- ja füüsilist jõudu ning seda ka dirigendilt. Mulle on huvitav asjaolu, et selles 1936. aastal kirjutatud suurteoses leidub põnevaid puuteid 1966. aasta kirjutatud II tšello­kontserdiga, mis ei ole küll nii mastaapne. Eriti „riimub” teoste lõpp, mis tšellokontserdis on veelgi teravdatum ja mõjuvam kui sümfoonias, aga vihjab justkui samale mõttele ehk lahendusele pärast surma. ERSO-lt Aleksejeviga järje­kordne tippesitus, mis teeb au meie kultuurile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht