Kaks kaasaegset Kadriorus

Toomas Velmet

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: PEEP LASSMANN (klaver) ja TOBIASE KEELPILLIKVARTETT Kadrioru lossis 2. XII.  

“Akadeemilise kammermuusika” sari läheb järjest põnevamaks, mis sest, et ikka akadeemiline. Möödunud laupäeval toimus järjekordne kontsert Kadrioru lossis ja seekordsest kavast traditsioonilisemat selle sõna heas mõttes on raske konstrueerida. Esinejateks Tobiase Keelpillikvartett koosseisus Maano Männi, Kristjan Hallik, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu ning Peep Lassmann. Kavas kaks kammermuusika suurteost: Rudolf Tobiase (1873 – 1918) Keelpillikvartett nr 2 c-moll (1902) ja Gabriel Fauré (1845 – 1924) Klaverikvintett nr 2 c-moll (1921). Hästi palju ühist nii esimesel kui teisel pilgul ja sama palju erinevusi juba esimesel kuulamisel. Ühist on tõepoolest hämmastavalt palju: mõlemad teosed number kahe all ja samas helistikuski, tsüklid neljaosalised ja tempoterminid ka kui mitte samad, siis vähemalt samaväärsed.

Kardinaalsed erinevused algavad siis, kui teosed kõlama hakkavad. Rimski-Korsakovi õpilane Rudolf Tobias oli 29aastane, kui kirjutas Peterburis oma c-moll kvarteti, teose, millest sai eesti professionaalse muusikakultuuri nurgakivi omas žanris ja selle kolmandast osast nimega “Ööpala” arvatavasti ka kõige populaarsem kammerteos eesti muusikas üldse koos mitmete seadetega suurele keelpillikoosseisule.

76aastane Pariisi konservatooriumi rektor Gabriel Fauré lõpetas oma küpse ea meistriteose c-moll klaverikvinteti 1921. aastal, esiettekanne oli sama aasta mais, autori poja kirjelduse järgi tohutu eduga. See üliväärikas teos on muide pühendatud Fauré heale sõbrale ja kolleegile Paul Dukas’le. Kui Rudolf Tobiase kõrgprofessionaalselt kirjutatud oopuses on kuulda häid mõjutajaid muusikaajaloost – asjatundjad vihjavad eelkõige Beethovenile (minu kõrvad kuuleks rohkem ehk schubertlikke meeleolusid ja viimases osas isegi vene muusika hoovusi), siis vanameister Gabriel Fauréle ei saa midagi külge pookida – meister jääb meistriks ka auväärses eas. Erinevust minu suhestumises esitatud muusikasse võib vist sõnastada lühidalt nii, et sooviksin mõlemat teost veel kord kuulata. Tobiase kvartetti seepärast, et tunnen seda päris hästi ja suhtun soosivalt, Fauré kvintetti aga põhjusel, et teost ei tunne. Ent arvan, et ta võiks mulle isegi meeldima hakata.

Siin ja praegu tabas mind veel üks paralleel: Pariisi konservatooriumi rektori teose esitas Kadrioru lossis 85 aastat pärast selle esiettekannet Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann. Aastakümneid tagasi, kui professor Endel Lippuse eestvedamisel hakati Kadrioru lossi saali kasutama kammersaalina, siis eelkõige kõlas seal suurepäraselt, st ideaalilähedaselt just keelpillikvartett. Olen palju mõelnud ja aeg-ajalt ka ajakirjanduses valjusti mõtisklenud, et miks see nüüd enam ideaalilähedane pole. Kindlasti ei ole asi mängijates, selleks on olemas võrdlus teiste saalidega. Tähendab, et muutunud on ikkagi saal. Mis seal saalis siis muutunud on? Ainult materjalid vist. Üks hea muusikust kolleeg juhtis mu tähelepanu asjaolule, et vanasti vahatati saali parkettpõrandat, aga nüüd on see lakitud ja see ongi ehk põhjus, et saal kõmiseb ning eriti kvarteti alumine register ehk vioola ja tšello. Erilist kohanemisvõimalust ka ei esine, kuna proovi, mis sa proovid tühjas saalis – nii kui publik saali tuleb, on see hoopis üks teine saal. Nii see kohanemine käibki kontserdi ajal ning aega võtab see kellel vähem, kellel rohkem.

Tobiase Keelpillikvartetil võttis seekord rohkem, sest terves Tobiase kvarteti esituses jäi domineerima beethovenlik vundament ja “ebaausas” võitluses jäi kaotajaks schubertlik viiulipaar. Ootamatu, aga seda meeldivama üllatusena klaveri lisandumine Fauré kvintetis pani asjad kõlaliselt väga paika. Kvinteti esitus oli laitmatu kõigist aspektidest, kuigi ei saa ikka ja jälle konstateerimata jätta minu vaimustust Toomas Nestori vioolamängust, ja tal oli, mida mängida kvintetis, ning pianist Peep Lassmanni meisterlikku pianismi ja erakordset ansamblitunnetust.

Kuuldavasti on sellel kooslusel võimalusi neid suurepäraseid teoseid ka lähinaabrite juures esitada, milleks soovin edu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht