Kahepäevane muusikanädal Tartus

LIISA HÕBE

Tartu muusikanädal 27. ja 28. XI Genialistide klubis.

Andres Kõpper on artistina kasvanud, viienda esinemise kohta NOËPina oli ta väga vaba.

Mart Vares

„But I won’t wait until that day comes, If I don’t make my move, I’ll loose you for forever.“ Arvan, et ma pole ainuke eestlane (ja võib-olla isegi mitte ainult eestlane, vaid ükskõik kes maailmas), keda need NOËPi kõige tuntuma laulu „Move“ refrääniread viimastel nädalatel kummitavad ning eelmisel nädalavahetusel Genialistide klubisse Tartu muusikanädala esimesele kontserdipäevale meelitasid. Õhtused kontserdid Genis algasidki Andres Kõpperi esimese ülesastumisega Tartus, pärast teda esines Nigeeria päritolu Soome räppar Noah Kin, kontserdi lõpetas Genka Paul Ojaga.

Kõpper on artistina kasvanud, viienda esinemise kohta NOËPina oli ta väga vaba. Ilmselt on laval vahelduseks üksi lihtsam olla, tema esinemises oligi tunda sõltumatust. Kõpperi trump on kindlasti tämbri originaalsus. Eriti äge on see, et tema hääle omapära tundub loomulik, mitte tekitatud. Hea oli kuulata, et ta valitseb oma häält palju paremini, kui Tenfold Rabbiti algusaegadel. Kõpperil on väljakujunenud mitmeid hitte, mis pole üksteisega sarnased. „Rihanna“, näiteks, on korralik peolugu, aga Kõpperil on ka endassevaatavaid lugusid nagu „Game“. Mulle meeldiks, kui ta lugude sõnad oleksid paremini seatud, ehkki seda kompenseerib eriline sound, mis teeb lood kergesti äratuntavaks.

Selleks et Tartus esineja publikuga klikiks, on oluline lavaline loomulikkus. NOËP ja Genka leidsid üles Tartu publiku õiged nupud. Kõpperi puhul aitas siirus. Näiteks kutsus ta publikust ühe noormehe endale beat’i mängima, sest ta oli unustanud ühele loole rütmi lisada. Ennegi nähtud-tehtud trikk, aga tollel hetkel mõjus ausalt. Genka väitis laval, et ta on igas kuus peaaegu kaks korda Tartus esinenud. (Järgmisel päeval, pärast muusikanädala kontserti, räppis ta näiteks Elleri koolis mudilastele ja nende emadele-isadele.) Pole siis ime, et Genis teati tema laulude sõnu peast. Genka vibe oli aktiivne, eesti keel kõnetas. Geni suur saal läks kiiresti hulluvat rahvast täis. Mõtlesin koju jalutades, et ilmselt oli tartlastel vaja ennast enne sessi välja elada, et jõuludeni vilkalt töötada.

Kontrastina ütles Noah Kin lavale tulles: „What the fuck is up, Tartu?“ ja ärgitas publikus inimesi keskmist sõrme üles tõstma. Ma saan aru, et see on osa swag’ist, aga eakaaslasena suhtusin tema esinemisesse kriitiliselt. Ma lihtsalt ei saanud talle pihta. Ta ütles, et on 21, but my voice is already fucked up (aga hääl on juba ära rikutud). Mõtlesin, et keeraks siis äkki bassi natukene maha. Jälgisin kogu aeg, kuidas tema DJ hoogsalt vett jõi, ja lootsin, et ta seda enda puldi peale ei aja. Siiski oli grupp inimesi, kes tema esinemist tõesti nautis, keskmist sõrme tõstis ja rütmis kaasa liikus. Leidsin nende seast oma klassiõe ja küsisin, miks Noah Kini hinnatakse. Ta ütles, et Noah Kini flow’d võrreldakse maailma esiräppstaari Kendrick Lamariga.

Geni suure lava kõrval oli kaks suurt Tallinn Music Week’i plakatit. TMW on juba välja kujunenud bränd oma glamuuri ja hoiakutega, Tartu muusikanädalat nimetatakse TMW sõsarfestivaliks. Olgugi et mõnigi Tartu muusikanädalal üles astunud bänd on esinenud ka TMW-l ja mõlema festivali korraldajad kattuvad, mõjub Tartu muusikanädala reklaamimine Tallinna oma kaudu kentsakalt. Esiteks käib see tartlaste au pihta ja teiseks ei saa kahele erinevale keskkonnale samamoodi läheneda.

Genialistide klubi annab kontsertidele juurde oma veidruse. Muusikanädala kodulehel võib kõlada uhkelt, et kontserdid toimuvad väikses ja suures saalis, aga suur saal on tegelikult ka väike, mida peab pärast iga esinejat tuulutama, ja väike saal ei olegi tegelikult saal, vaid kitsas põiki paiknev ruum, kuhu satud siis, kui tahad vetsu minna või kui pole piisavalt raha, et riidehoiu eest 50 senti maksta (väikeses saalis on tasuta nagid, kuhu saab omal vastutusel mantli jätta). Selleks et Tartu muusikanädalast ei jääks Tallinn Music Week’i säästuversiooni mulje, võiks festival kesta, nagu nimetus ütleb, nädal aega. Tänavusi esinejaid kuulates oli tunda, et Geni atmosfäär on intiimne ja artistidel tekib Tartu publikuga eriline sümbioos. Loodan, et Tartu muusikanädalale kujundatakse edaspidi iseseisev nägu, arvestades Tartu publiku ja Tartu olemistega.