Jutustus Schumanni a-moll klaverikontserdist

Toomas Velmet

 IV rahvusvaheline pianistide festival ?Klaver ?04? 22. ? 29. X.

Gianluca Cascioli proovis. Piia Ruber

Festivali ?KLAVER ?04? avakontsert: ERSO Bjarte Engeseti (Norra) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 22. X, solist GIANLUCA CASCIOLI (Itaalia). Kavas Ravel, Kancheli, Schumann.

IV rahvusvaheline pianistide festival ?Klaver ?04? algas 22. X ja kestab tänaseni, kui Estonia kontserdisaalis kohtuvad ?pianistid-mitmevõistlejad? Rannap, Kristjan Randalu, Kullerkupp ja Mattisen. Kunstiline juht Lauri Väinmaa on kaheksasse päeva mahutanud 14 kontserti, 5 meistriklassi ja näituse ?Klaverimäng Eestis läbi aegade?. Osavõtjate seas 8 kuulsat väliskülalist ning 11 kodumaist kuulsust. Lisaks ERSO-le dirigent Bjarte Engesetiga (Norra) olid festivalile haaratud veel Tobiase ja Tallinna keelpillikvartetid ning Paukenfest Duo. Esiettekandele tulid Ü. Kriguli, T. Kõrvitsa, T. Steineri ja E. Tambergi uudisteosed.

Selline tõhusalt tummine klaveripidu algas nädal tagasi (22. X) ERSO kontserdiga, kus solistiks itaallasest imemuusik-helilooja, dirigent ja pianist Gianluca Cascioli (1979). 15aastaselt võitis ta peapreemia Umberto Micheli konkursil, kümne aasta jooksul on pälvinud selliste dirigentide nagu Muti, Abbado, Maazeli ja Gergievi usalduse ning viimased viis aastat plaadistanud Deutsche Grammophoni märgi all.

Kui festivali avakontsert peab mõjuma avapauguna, siis oli eesmärk saavutatud täismahus, s.t mitte ainult klaveri (solisti) mõttes. ERSO koos Bjarte Engesetiga (Norra) raamisid klaveriteoseid Raveliga, alustades tema ?Valsiga? ja lõpetades ?Daphnise ja Chloë? 2. süidiga, mida ei juhtu just iga päev, ning esitasid neid sedavõrd kõrgel tasemel, et mulje tõesti suurepärasest solistist kippus kergelt tuhmumagi. Kava Raveli-raamide vahele mahtusid Gija Kant?eli ?Valse Boston? (1996) klaverile ja keelpillidele ning Schumanni Klaverikontsert a-moll op. 54 (1845). Gianluca Cascioli on Schumanni kontserdiga tegelenud äärmise põhjalikkusega, mille tulemuseks on tema plaadistused nii ?Fantaasiast? (kontserdi algversioon) kui Klaverikontserdist (ikka DG) ning kümned just selle kontserdi esitused pea igal hooajal ümber maamuna, kõrgemat kvaliteeti orkestrite ja dirigentidega.

Kuid alustaks Kant?eli teosest. ?Valse Boston? on kodust (Gruusiast) lahkunud helilooja kord hillitsetult vaoshoitud, kord plahvatav nostalgialaeng, mis eelkõige värvitud keelpilliorkestri koloriidi ja illustreeritud klaverivärviga. Põnev keeleline, ent hästi loetav kontrast ning väärikas tasakaal Raveli ?Valsile?. Itaallane ja grusiinlane leidsid norralasest dirigendi abil huvitavalt väärtustatud kontakti.

Klaverifestivali avangu peateoseks oli ikkagi planeeritud Schumanni Klaverikontsert a-moll. Kontserdi ettekanne oli laitmatult perfektne nii solisti kui orkestri poolt ? ja veel huvitav, ja põnev, ja omanäoline, ja ootamatu ning teenis tuliselt sooja vastuvõtu publikult. Minu konservatiivne suhe romantismi nõuab kiiresti ümberhindamist, et harjuda nn uue laine interpreetide ümberjutustustega kirglikest romantilistest romaanidest, mida Schumanni teos kindlasti on. Peab siiski tunnistama, et Cascioli ?jututehnika? on pianistlikult nii täisväärtuslik ning interpretatsioonilised otsingud huvitavaid leidusid sedavõrd täis, mis isegi minu puhul peaaegu et kompenseerisid saamata jäänud romantilise energialaengu. Veel pean ma tõsiselt süvenema asjaolusse, miks selline esitusmaneer instrumentaalmuusika esitamisel mind häirib, aga vokaalmuusika (Lied) puhul sugugi mitte. Kuid see on minu probleem ning ei peaks teisi ehk huvitama.

Dirigent Bjarte Engeset saavutas minu sügava poolehoiu kõiges, mis ta ERSO ees teostas, ja olen täis lootust, et järgmistel hooaegadel on teda siin Eestis senisest sagedamini võimalik näha-kuulda.