Julge pealehakkamine

Tiiu Levald

IV Klaudia Taevi nimeline noorte lauljate võistlus Pärnus 1. ? 5. VI.  

Julge pealehakkamine on pool võitu ja nagu nüüd juba IV Klaudia Taevi nimeline noorte lauljate konkurss Pärnus tõestas ? mitte pool, vaid koguni täisvõit. Aastaid tagasi väikelinnas tegutsenud ülimalt entusiastliku lauluõpetaja endiste õpilaste algatatud võistlusest, mis esialgu tundus üsna lokaalse tähendusega, on kasvanud rahvusvaheline ja kõrgetasemeline noorte lauljate võistlustander. Juba teisel korral tuli võitjaks sopran Anna Samuil Peterburist, kes nüüdseks on Moskva Suure Teatri solist ja kuuldavasti ka rahvusvahelise menu saavutanud.

III võistlusel I preemia saanud Laimonas Pautienius tõestas juba järgmisel talvel Estonia laval Mozarti ?Don Giovannis? nimiosalisena ja nüüd A. Rubinsteini ?Deemonis?, et meil on õnn osa saada äärmiselt suure isikupära ja väga tõsiseltvõetava muusiku-laulja suure karjääri algusest.

Seekord oli esinaiseks Rumeeniast pärit Ileana Cotrubas, väga kõrge kultuuri ja eriliselt sensuaalse ning kaunikõlalise sopranihäälega laulja, kes 1975. aastast, mil ta pidi Mimi rollis asendama haigestunud Mirella Frenit Milano La Scalas Puccini ooperis ?Boheem?, naudib suurt rahvusvahelist menu.

Väga mõjusad olid Cotrubase lõputseremoonial võistlejatele lausutud sõnad. Nende mõte oli kokkuvõetult järgmine: laulmine ei ole robotitaoline tehniliste võimete demonstreerimine, vaid kirglik laulmisrõõmuga täidetud inspiratsioon. Ta kutsus noori üles arendama oma muusikalist intellekti, isikupära, perfektsust võõrkeeltes ? väga palju tööd tegema oma andega.

 

Tulemused

 

Võistlema oli ennast registreerinud 30 lauljat Poolast, Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Leedust, Koreast, Hiinast, Kasahstanist, Suurbritanniast, Soomest, Hollandist ja Eestist (3). II vooru pääses 10, nende seas ka Angelika Mikk ja Roland Liiv. III vooru pääses ka A. Mikk, kes sai diplomi. R. Liiv sai ?ürii liikme, Hamburgi Muusika ja Teatri Ülikooli professori, maailmas tunnustatud Mozarti-interpreteerija Ingrid Kremlingi eripreemia Schumanni esituse eest ning ühtlasi väga hea saksa keele häälduse eest (Maxi aaria Weberi ?Nõidkütist?).

III vooru jõudnute puhul kinnistus minu isiklik veendumus, kuivõrd absurdne on kunstis võistelda. Kahjuks ei kuulnud ma olude sunnil I vooru, kuid annotatsioone lugedes, võis oletada, et nii mõnigi väljajäänutest kaotas võistluse fenomeni tõttu palju oma tegelikest väärtustest. Isegi II preemiat jagav (I preemiat välja ei antudki) Angelina ?vat?ka ei näidanud seda lopsakat natuuri, mida sai nautida tema Carmeni rollis talvisel külalisetendusel Estonias.

II preemiat jagas ?vat?kaga 23aastane hiinlanna Hamburgist Huiling Zhu, kellest loodetavasti kujuneb suure tulevikuga laulja. Loodus on talle kinkinud väga sooja tämbriga, samas mitte eriti suure, kuid mahuka soprani, peene muusikalise maitse ja äärmiselt hingestatud rollimineku võime. (Võib-olla kui tema repertuaarivalik poleks nii ennatlikult dramaatiline olnud ? Marcello Giordani ?Gioconda? ?, ehk oleks ta võitnud esimese preemia.)

III preemia pälvinud poolatar Ewa Biegas (28) on 20aastasena juba võitnud II preemia Dvoáki konkursil, järgnevalt I preemia F. Tagliavini nimelisel ja möödunud aastal III preemia S. Moniuszko nimelisel konkursil, seega tugeva lavanärviga noor inimene. Kahjuks tundub ta repertuaarivalikus samuti liigselt dramatismi armastavat ja seetõttu oli kuulda tema sopranis mitte just kõige meeldivamaid, juba kulumismärkidega intonatsioone. Kuid muusikuna, koostöös haruldase pianisti G. Biegasega olid tema Vitellia aaria Mozarti ooperist ?Tituse halastus? ja leedi Billowsi aaria Britteni ooperist ?Albert Herring? üks võistluse tipphetkedest.

III voorus esinenud Julia Markova oli tüüpilise vene laulukooliga, musikaalne, kuid kammitsetud ja ettekandelt pisut kiretu. Ilmselt küllalt paljutõotavaks võib kujuneda Peterburist pärit efektse väljanägemisega Olga Senderskaja, kelle õpetajaks on kunagine Glinka ja T?aikovski konkursi võitja Gorohhovskaja, kes oma kultuurse ja sugestiivse laulumaneeriga peajagu teistest kõrgemale tõusis ja on pikki aastaid olnud huvitav interpreet nii kontserdi- kui teatrilaval.

Angelika Mikk laulis oma klaarikõlalise kõrgregistriga koloratuursoprani tippaariad (Mozarti Öökuninganna ?Võluflöödist? ja Donizetti ?Lucia di Lammermoori? nimiosalise aaria) veendunud tehnikaga, kuid tunda andis kogemuste vähesus ja julgus anda eredamalt karakteritunnetust.

Parima pianisti diplomi sai Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Piia Paemurru, kelle suur kogemus ja laulja kuulamise vaist aitas hästi orienteeruda ka külaliste saatmisel.

 

Üldjoontes laabus kõik

 

III vooru kandis XXI Sajandi Orkester, dirigendiks Erki Pehk, kes püüdsid küllaltki paindlikult noori lauljaid toetada. Ei ole lihtne kontsertkorras, kontekstist väljarebituna, ilmselt ühe prooviga saavutada väga erineva stiiliga ooperiaariate puhul see kõige õigem tempo ja karakter ning tabada, milline on just antud lauljale sobiv ja soodus. Kuid üldjoontes laabus kõik.

Sooviks väga tänada kogu selle ettevõtmise ideegeneraatorit, Klaudia Taevi võistluse presidenti Toomas Kuterit, kes on osanud kaasata nii tegusa meeskonna, ja soovida neile järgmiseks, V võistluseks edu ja häid sponsoreid! Põnevusega jääme ootama järgmist ooperivalikut ? peaksid ju laulma seal tänavused võitjad. Ei saa salata, et nüüdne Rubinsteini ?Deemon? Pautieniusega peaosas oli üle pikkade aastate väärikas paariline Georg Otsa poolt ületamatuks lauldud rollile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht