Järelpilk muusika-aastale 2004

Igor Gar?nek

Aasta sama hästi kui möödunud, järgmine juba ukse ees. Millisena jäi muusika-aasta 2004 silma-kõrva meile ja teistelegi? Siinkohal ei saa mööda tõdemusest, et kuigi kontserdihooaeg algab teadupärast sügisel ning lõpeb kevadel, käib musitseerimine sellele vaatamata aasta läbi ? kui mitte kontserdisaalides, siis vabaõhufestivalidel, ja kui mitte festivalidel, siis stuudiotes. Muusika ei küsi ei aasta- ega hooaegadest.

Portreteerimaks muusika-aastat 2004, kus (sarnaselt eelneva ning loodetavalt järgnevaga) on juhtunud nii palju, tuleb teha väike valik heitmaks pilku järgmistele jõujoontele: kellele meie muusikuist on see aasta olnud eriline ja mille poolest?

Muusikas (erinevalt spordist) pole võistluslikus tähenduses kaotajaid, ent võitjaid, vähemasti rahvusvahelistel konkurssidel ometi on. Lõppev aasta oli selles mõttes eriti tähendusrikas meie noortele pianistidele: Mihkel Polli (I preemia Rina Sala Gallo nimelisel konkursil Itaalias) ning Irina Zahharenkova (?Jaen de Piano? peapreemia Hispaanias pluss kolmas koht klavessiini- ja haamerklaveri konkursil ?Pianoforte? Brügges) rahvusvahelised konkursivõidud on kahtlemata meie interpretatsioonikunsti väljapaistev tähis, mis on avanenud säravalt ka mujale maailma.

Ning Eesti heliloojaist on meie interpreetidele sama ere tulemus kõrvale panna Helena Tulvel, kelle orkestriteos ?Sula? võitis Pariisis rahvusvahelise heliloojate rostrumi. Ta on esimene eesti komponistidest, kes nii kõrge tunnustuse pälvinud. Et muusika pole mõistagi sport, kus esikohad ainumäärava tähtsusega, siis heidame pilgu ka meie muusika jõujoontele laiemalt, et kes eesti muusika helivagudel ?sügavamat kündi? teinud.

Koorimuusika radadel jättis 2004. aastal sügavaid jälgi kahtlemata RAM: möödus ju kollektiivi asutamisest 60 aastat ning selle tähe all toimus ridamisi huvitavaid kontserte, millistest Eestis oli üks tippudest kahtlemata osalemine Mendelssohni oratooriumi ?Paulus? ettekandel Paul Mägi dirigeerimisel novembris ning väljaspool Eestit, septembris, ka koori Ameerika turnee. RAMi olulisus meie muusikaelus leidis nüüd kinnitust mõnevõrra ehk rohkemgi kui eelmistel aastakümnenditel.

Ning teinegi koor ? Eesti Filharmoonia Kammerkoor ? peaks 2004. aastat igati õnnestunuks lugema, kuna Paul Hillieri käe all on meeldejäävalt jätkunud projekt ?Baltic Voices? ja paljud muudki ettevõtmised (näiteks detsembris osalemine Luxembourg?is Puccini ?La bohème? etendustel jms).

ERSO puhul peab kindlasti mainima, et enamik muusikaarvustajaist on sel aastal märkinud orkestri kõlakvaliteedi tõusu nii üksikute pillirühmade kui orkestri kui terviku tähenduses. Eks töö peadirigendi Nikolai Aleksejevi ning selliste orkestrijuhtide nagu Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Toomas Vavilov jt käe all on kollektiivile näidanud mitte ainult uusi sihiasetusi, vaid ka nende kunstilise teostuse telgjooni.

Festivalid on jälle omaette teema, mis kontsentreerib nii esitajad kui korraldajad ühtsesse mõttevälja. Neist Eesti muusika päevad on eesti muusika suurfoorum, mis on eesti originaalloomingu rikastamise ehk üks olulisemaid taimelavasid nii horisontaal- kui vertikaalmõõtmes. Meenutagem, et seekord oli EMP üheks keskpunktiks Toivo Tulevi looming. Ka väsimatu Anne Ermi juhitav ?Jazzkaar? ei näita õnneks raugemise märke. Samas võtavad üha suuremaid kavasid ette Andres Uibo alustatud orelifestival, Peeter Vähi kureeritud ?Klaaspärlimäng? ja Allar Kaasiku juhitud Oistrahhi festival, mis on nüüd leidnud lisaväljundi veel n-ö teistesse riikidesse eksporditava festivali ehk ?Europa Festiva? näol.

Selle aasta pianistide suurfoorum sai teoks Lauri Väinmaa korraldatud festivalina ?Klaver ?04? ? tõeline tähesadu niisuguste pianistide nagu Stephen Kovacevich, Nikolai Luganski jpt. Festivalidest rääkides ei saa mööda vaadata ka 2004. aasta uustulnukast ehk kontrabassifestivalist, mida on asunud korraldama Mati Lukk. Nii temale kui üritusele jätkuvalt tuult tiibadesse!

Eesti muusika-aasta 2004 jäi siinkirjutajale meelde küll sedavõrd rikkana, et meil esinenud väljapaistvate solistide-ansamblite-orkestrite loetelu meenutaks pigem telefoniraamatut, ent löökpillivirtuoos Evelyn Glennie, ERSO ja Olari Eltsi hiljutisest õnnestumisest Erkki-Sven Tüüri 4. sümfoonia ?Magma? Eesti esiettekandel ei saa mingil juhul kui muusika-aasta 2004 ühest suursündmusest mööda vaadata. Ning kui jutt juba kord läks Olari Eltsi peale, siis ei saa vaikida tõigastki, et tema juhitud NYYD Ensemble?i tegevus anno 2004 võis jätta Eesti publikule peaaegu et varjusurma mulje, mida küll kõigutas korraks oktoobrikuine kontsert ?Enne ajupesu?.

Ooperimaastiku ühe tähtsündmusena tõi rahvusooper Endrik Kerge lavastuses publiku ette hiljuti taas Tubina ?Barbara von Tisenhuseni?, lisaks kevadine ?Padaemand? ja Vanemuise uuslavastused?

Rääkida oleks veel paljustki ? peamiselt küll võitudest, ent kahjuks ka kaotustest. Nii on sel aastal vaikinud ?raudmehe? Gunnar Grapsi hääl samuti kui mitmekülgse ansamblisti Emil Laansoo kitarrihelid. Eks võidud-kaotused käi paraku käsikäes.