Iisraeli helilooja toob publiku ette filosoofilise muusikali

HEILI VAUS-TAMM

Neljapäeval, 20. V kell 19 Estonia kontserdisaalis Avi Benjamini (Nedzvetski) muusikali ?Devil in Moscow? (?Saatan Moskvas?) lavastatud kontsertettekanne. Libreto Bulgakovi romaani ?Meister ja Margarita? ainetel.Solistid ja orkestrandid Iisraelist: Limor Oved (sopran), Michal Vainberg (sopran), Sassi Keshet (bariton), Dmitri Semjonov (tenor), Boris Zimin (süntesaator, klaver, hammond-orel), Jevgeni Berger (elektrikitarr).Solistid Eestist: Leonid Savitski (bass), Andres Ots (näitleja), Ivar Kannelmäe (bluusilaulja).Tallinna Kammerorkester Erki Pehki juhatusel.

Eestis sündinud ja õppinud 45aastane Iisraeli helilooja Avi Benjamin (siin tuntud Nedzvetski nime all) toob järgmisel neljapäeval Iisreali ja Eesti jõududega meie publiku ette oma kõrgeimalt pärjatud, Iisraeli aasta helilooja teoseks kuulutatud muusikalise draama, milles on ooperi, roki, avangardi ja muusikali elemente.

Avi, miks on sinu muusikali libreto aluseks N. Liidu temaatikal põhinev Bulgakovi ?Meister ja Margarita? täna aktuaalne teos?

See kirjandusteos on nii mitmekihiline, nii vaimne ja avaneb erinevalt eri taustaga lugejale. On sümboolne, et tegelen sellega nüüd, 25 aastat pärast selle esmalugemist. See ühest küljest Nõukogude Liidu olmel ja problemaatikal põhinev teos on praegu Iisraelis erakordselt populaarne. See raamat on aktuaalne! Ja see aktuaalsus on hoopis midagi muud kui see, mis 30 aastat tagasi N. Liidus seda teost ahmima pani. Siis oli põhiliseks Zoðtðenko ja teiste tolle aja humoristide stiilis paroodia ? 1960.-70. aastate intelligentsi vastuseis julmale ja absurdsele riigikorrale. Nüüd on põhiliseks tõusnud Jeðua liin ? sotsiaalpoliitiline vastandus. Jumalapoja Jeesuse prototüüp Jeðua on hingetu võimu, Rooma ülemvõimu ohver. Aga kui palju oli nõukogude võimu ohvreid? Bulgakov seob need kokku. Võimu ja ohvri teema on talle kui kirjanikule väga oluline. Ja see teos on imetlusväärselt üle oma aja kasvanud ? tänasele inimesele ütleb ta hoopis midagi muud kui toonasele vene intelligentsile. See on ajatu teos, mille põhiväärtus on tohutu vaimsus.

Sinu muusikaline draama oli suure menuga Tel Avivis Gesheri teatri laval. Mis selles teoses kõneleb just Iisraeli publikule?

Selles loos on nii palju erinevaid liine (Jeruusalemm, Moskva, saatan, armastus) ja tänasele Iisreali inimesele, kes pole N. Liidu tegelikkusega kokku puutunud, räägib just Pontius Pilatuse ehk Jeruusalemma liin. See ei ole ainult ajalooline Jeesuse kannatamise lugu Pontius Pilatuse all, vaid reetlikkuse probleem, põhimõtetest lahtiütlemine, nende vahetamine hetkeliste väärtuste vastu. Ja karistus ? Bulgakov on Pontius Pilatust karistanud selle eest peavaluga. Ta on moskvalasi, kellele ta siis kirjutas, karistanud peavaluga. Ja Jeðua võtab Pilatuselt peavalu ära selleks ajaks, kui Pilatus teda üle kuulab. Ta ei vabasta Pilatust täielikult peavalust, kuigi võiks seda teha. See on karistus.

Ja armastuse liin. See pole Meistri ja Margarita armastus, vaid Margarita armastuse lugu Meistri vastu. Meister ei vasta niivõrd, ta on süvenenud oma loomingusse. Ta kirjutab raamatut Pontius Pilatusest, mis kuulutatakse rahvavaenulikuks ja mille eest ta pannakse hullumajja. See on tema elu tragöödia, armastus on vaid selle kõrval. Meister on romaanis ainus, kellele pole antud nime. Ta on idee kandja ? Meister suure algustähega.

Selle romaaniga käib kaasas halva õnne legend. Ka Tallinna Filharmoonia on korraldajana mitu aastat pettumusi läbi elanud, aga nüüd tundub, et see projekt saab ikka teoks.

Räägitakse jah, et see on saatana raamat ja iga lavastuse käigus juhtub midagi: kas murrab keegi jala või vigastab end lavakonstruktsioonide vahel või veel midagi hullemat. Meil Gesheri teatris seda ei juhtunud, sest mina sain algusest peale aru, et see ei ole mitte deemonlik, vaid jumalik raamat. Raamatu epigraaf Goethe ?Faustist? võtab kokku põhimõtte: ?Noh ütle, kes sa oled siis? Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.? Kuna Jumalat ei ole (riiklike direktiividega ette nähtud), siis peab saatan tegema Jumala tegusid. See raamat on kirjutatud tollal N. Liidus valitsenud ateismi vaimus. Ateism, mis välistas kõik ? nii jumaliku kui ka saatanliku. Ei ole head ega kurja, ja kui neid mõisteid inimese jaoks ei eksisteeri, siis võib ta tappa, varastada, valetada. Polegi millestki üle astunud, kui piiri nende kahe vahel pole. Voland ütleb siin, et te lähete mittemillessegi ? isegi põrgut teie jaoks pole.

Sa kasutad tavatut mõistet ?filosoofiline muusikal? ? kas see ka helikeeles avaldub? On sul juhtmotiivid, läbivad, transformeeruvad teemad?

Juhtmotiivid on siin kogu muusikalise ehituse aluseks. Näiteks on mul kodeeritud kujul risti motiiv ja see ilmub erineval kujul Pilatuse ning Jeðua duetis, Pilatuse ja Afraniuse duetis, Leevi ja Pilatuse duetis. On saatana motiiv: algul viisakas nagu Boccherini Menuett, siis ebameeldiv, tülgastust tekitav, siis hirmutavalt sünge. Saatan ongi oma ilmumises ootamatu ja oma väljendusvormides etteaimamatu. Seda ei tohi ette aimata ei tegelased ise ega publik.

Kahjuks on neid teemasid Tallinna versioonis raskem välja kuulda, sest teos pole terviklik, sellest esitatakse umbes kaks kolmandikku. Ja kuna ?Meister ja Margarita? on polüstilistiline romaan, siis on ka muusikas need plokid eri þanris. Moskva stseenid on kirjanduslikult paroodiavõtmes ? muusikas multifilmiesteetikaga, pidevas kiires muutumises, action?i-laadsed. Volandiga (saatanaga ) seotu ? igavikulises, traditsioonilises laadis, tðembalo. Armastus ? romantilises laadis. Pilatus ? peavalu, kristlus, orel. Jeruusalemm ? rokk, bluus, karmim helikeel.

Eriliseks teeb ettekande heebrea keel.

Jah, see on omaette ring. Iisraeli riik on ellu äratanud ja riigikeelena kasutusele võtnud ajaloolise heebrea keele. Keele, milles rääkis Jeðua. Mina tulen ringiga tagasi Eesti publiku, oma õpetajate ja kunagiste kaaslaste ette. Ootan seda kohtumist suure erutusega, hindan väga kõrgelt tugeva kultuurikihiga eesti publikut.