Hingele head

„Jõulujazzi“ kavas leidus küllaga kontserte, mis toetusid kindlalt omamaisele või laiemalt levinud lääne traditsioonile.

MARJE INGEL

Festival „Jõulujazz“ 29. XI – 12. XII Tallinnas, Põlvas, Haapsalus, Viljandis ja Pärnus.

Jõulujazzi“ kontsertide hulgast võib igal aastal leida vähemalt ühe vokaal­ansambli kontserdi ning mitmete lauljate etteasteid. Reeglina kuulub programmi ka kirikukontsert Niguliste muuseum-kontserdisaalis ning tingimata vähemalt üks külaline portugali­keelsetelt maadelt, olgu selleks siis kargelt kirgliku fado esitaja Portugalist või eksootiliste bossanoovarütmidega žongleeriv grupp Brasiiliast.

Jõulujazzi“ algus kattub tavaliselt PÖFFi lõpuga – nii seegi kord. Sobivasti avas „Jõulujazzi“ kava Tallinnas vägagi kaamerasõbralik Nils Berg Cinema­scope, mis ei tee aga sugugi filmimuusikat, nagu nime põhjal arvata võiks. Kino asemel leiab rootslasest multitalent oma ansambli loomingu lähtematerjali Youtube’i videotest ning valib sealt visuaalselt inspireerivate kaadrite asemel eksootiliste maade muusikute salvestisi. Enamasti on need proovis, palvekogunemistel, tänaval või külavaheteel tehtud salvestised, mis ei ole oma viimistlematuses mõeldud professionaalseks esitamiseks. Paikkonna rahvalaulude või improvisatsioonide katkendid on sageli jäädvustatud saateta või osalise esituskoosseisuga ning see võimaldab Nils Bergil täita lüngad oma äranägemise järgi ja asendada algne muusikaline kontekst uuega. Tulemus on põnev ja omanäoline ning kõlab (vähemalt lääne muusikatraditsiooniga harjunule) tihtipeale kuidagi müstiliselt ja ebamaiselt, kuigi äratuntavalt džässilikult. Maakera eri pooltelt pärit inimesed oleksid justkui sõitnud näiteks kuu tagumisele küljele, et kogu neile seni tuttav taustsüsteem hüljata ja paigutada oma kultuuripagas uudsesse seni tundmatusse keskkonda.

Erinevalt sellisest muusika vallas kaaluta olekust leidus „Jõulujazzi“ kavas küllaga ka neid kontserte, mis toetusid kindlalt omamaisele (nagu Eesti või Brasiilia) või laiemalt levinud lääne traditsioonile (biitlid, džäss). Vox Clamantise ja Nishat Khani kontsertkohtumine 1. detsembril Nigulistes toetus mõlemale traditsioonile: klassikalisele india muusikale ning gregooriuse laulule. Nils Bergi rakendatud kontrastiprintsiibi asemel lähtuti siin mõlema traditsiooni keskendumisest ühehäälsele laadilisele mõtlemisele ning nähti seda võimalusena muusikalisel kohtumisel traditsioone kõrvutada ja ühendada.

Kevadel noore džässitalendi preemiaga pärjatud lauljatar Karmen Rõivassepp esitas Kumus peamiselt oma loomingut nii inglis- kui ka eestikeelsetele tekstidele. Tema scat oli vaba ja kartmatu ning ta jättis oma laitmatult puhta intonatsiooni ja vahetu olekuga väga meeldiva mulje. Sealjuures istus võõrsil elaval Karmenil eesti keel väga loomulikult suus.

Rene Jakobson

Mõnevõrra eksootilise hõnguga oli ka Petros Klampanise trio kontsert Eesti muusika- ja teatriakadeemia uues suures saalis. Kreeklasest newyorklase või newyorklasest kreeklase ansamblisse kuuluvad samavõrd kosmopoliitsed muusikud Kristjan Randalu ja Bodek Janke ning trio kõlapalett on seetõttu ühtaegu rahvusvaheline ja etniliste aktsentidega värvitud – kirev, hoogne, tantsisklev, aga ka intellektuaalne nüüdis­džäss.

Jõulujazzi“ kavva mahtus tervelt kahe Eestist Taani kolinud džässmuusiku kontsert. Mõlemal maal prestiižikate auhindadega pärjatud Maria Fausti projekt Machina nägi ilmavalgust aasta tagasi Berliini džässifestivalil ning tundub olevat albumi „Sacrum Facere“ mõtteline jätk. Faust ei toetu enam otseselt rahvalauludele ja ka pilli­koosseis on teine, kuid soov hinge sügavamatesse soppidesse vaadata, inimese kirgedele ja kannatustele kaasa elada ning tunda näib läbi kumavat ka Machina muusikast.

Kui Fausti helikeel kõlab Machina projektis lopsakalt ja veidi raske­päraseltki, siis teise eestlannast Taani asuka looming kostus õhulise, vallatu ja mängulisena. 2018. aasta suvel debüütplaadi „Dance of Sounds“ üllitanud Karmen Rõivassepp mõjus oma esimesel kontserdil kodupubliku ees just niisugusena nagu albumi kaanepildil: unistav-muretult toolil jalgu kõlgutava ja justkui muuseas uusi lugusid välja mõtlevana. Kevadel noore džässitalendi preemiaga pärjatud lauljatar esitas Kumus peamiselt oma loomingut nii inglis- kui ka eestikeelsetele tekstidele. Tema scat oli vaba ja kartmatu ning ta jättis oma laitmatult puhta intonatsiooni ja vahetu olekuga väga meeldiva mulje. Panin tähele sedagi, et kui kodumaised lauljatarid kipuvad vahel eesti keele häälikuid pisut moonutama, siis võõrsil elaval Karmenil istus eesti keel väga loomulikult suus.

Päev enne Rõivassepa kontserti oli „Jõulujazzi“ kavas vokaaldžässi korüfee Kurt Ellingu etteaste. Kes teab kui mitmendat korda Eestit väisanud meistril pole ilmselt niipea plaanis loorbereile puhkama jääda. Ta kompab ja venitab jätkuvalt oma vokaalsete võimete piiri ja hoiab end ka vaimselt tippvormis. Kontserdi järel mõne teise saalis viibinuga muljeid vahetades jõudsin äratundmisele, et Ellingut kuulates saab peaasjalikult intellektuaalse elamuse, tunnetele pole tal palju pakkuda. Võib-olla on tal praegu lihtsalt selline loomeperiood, kus emotsioonidest ei piisa. Jätkuval enese proovilepanekul on aga ka oht muutuda omamoodi tehniliseks spordiks, mis kipub kuulajast kaugenema. Ellingu puhul pole see oht õnneks siiski realiseerunud: see kontsert kõnetas usutavasti peale minu veel paljusid.

Jõulujazzi“ lõpetas kodumaise korüfee Ain Agana juubelikontsert. Peale päevakangelase sai seal kuulda mitme teisegi kodumaise tippmuusiku kõrvupaitavaid vilju: seaded Raul Söödi ja Kristjan Randalu sulest. Viimane oli ka ise laval koos Mihkel Mälgandi ja keelpilli­kvartett Preziosoga, nende kõrval veel soome trummar Mika Kallio. Viljaka karjääri ülevaatekontserdi asemel oli tegu uue plaadi esitlusega ning kuulaja ees rullus lahti omamoodi minifestival, mis hõlmas mitut lähenemisnurka ja stilistikat. See oli kui rikkalik pidusöök džässigurmaanidele ning sobis ideaalselt „Jõulujazzi“ lõpetama.

Õige mitmed „Jõulujazzi“ kont-serdid kanti Klassikaraadios üle või salvestati. Neid tasub kuulata ka juhul, kui ise kontserdil kohal käisite – teeb hingele head.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht