Ellerhein tegi ajalugu!

Kaie Tanner

XI rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2009” grand prix’ võitnud tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Tiia-Ester Loitme) tegi sellega ajalugu. Mitte omaenda koori CVs – seal leidub grand prix’sid niigi –, ent Tallinna koorifestivali ajaloos küll. Sest paraku on siinse võistluse suurima auhinna enamasti võitnud sega- ja kammerkoorid, erandiks vaid esimene festival 1972. aastal, kui selle võitis Tartu meeskoor Gaudeamus Roland Laasmäe  juhatusel. Seega on Ellerhein esimene naiskoor, kes Tallinna koorifestivalil kunagi grand prix’ võitnud. 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

 

Tulemused :
Grand prix tütarlastekoorile Ellerhein Laste- ja noortekoorid: II – Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, III – Taplow’ Noortekoor (Suurbritannia)
Mees- ja naiskoorid: I – Peterburi Nikolai Rimski-Korsakovi nim Muusikakolledži naiskoor (Venemaa), II – tütarlastekoor Ellerhein, III – Tartu Ülikooli Naiskoor
Segakoorid: I – Mariakören (Rootsi), II – segakoor Sonore (Läti), III – Tartu Noortekoor

Kammerkoorid: II – Tartu Ülikooli Kammerkoor, III – kammerkoor Head Ööd, Vend

Rahvamuusika: I – segakoor Suisapäisa, II – segakoor Zemgale (Läti), III – Pärnu Kammerkoor
Kaasaegne muusika: II – Peterburi Nikolai Rimski-Korsakovi nim Muusikakolledži naiskoor, III – Tartu Ülikooli Naiskoor
Eripreemiad: parim meeskoor – Männerstimmen Basel (Šveits), parim lastekoor – E Stuudio lastekoor, kohustusliku laulu parim esitus – tütarlastekoor Ellerhein, eripreemia nelja esiettekande eest konkursil – Peterburi Nikolai Rimski-Korsakovi nim Muusikakolledži naiskoor, parim Eesti noor dirigent – Kuldar Schüts, parim Eesti dirigent – Triin Koch

Tiia-Ester Loitme, mis tundeid see teadmine tekitab?

Tiia-Ester Loitme: Ütlemata uhke ja hää – kõik  teod, mis kodus tehtud, on südameasjad! Konkursist osa võtma suunas meid Arvo Pärdi teos „Peace Upon You, Jerusalem”, mille meiepoolset tõlgendust tahtsin väga ka teistele kooridele esitada. Teos on väga raske: nii hingeliselt tajuda kui interpreteerida. Olen õnnelik, et võitsime selle esituse eest eripreemia. Festival oli paljus seotud Veljo Tormise kooriloominguga. Varahommikune lumetorm  konkursi teisel päeval nagu kinnitas sõna – Tormis. Loodan, et Ellerheinal on jõudu konkursil esitatud Veljo Tormise „Looduspildid” jäädvustada CD-le! Nii et me täname ülima tähelepanu eest ja võtame juulikuus suuna Jaapanisse, kus 25 päeval hakkab kõlama eesti ja jaapani muusika. Aga grand prix’ võit oli mulle loomulikult üllatus – seda enam, et saime nais- ja meeskooride kategoorias II koha. XI rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn  2009” võistles 31 koori, neist mitu rohkem kui ühes kategoorias. Kategooriaid oli kokku kuus: laste- ja noortekoorid, mees- ja naiskoorid, segakoorid, kammerkoorid, rahvamuusika ja kaasaegne muusika. Sealjuures oli rahvamuusika kategooria festivalikavas esimest korda ning osutus võrdlemisi populaarseks. Koorid sõitsid Tallinna seekord Inglismaalt, Lätist, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Tšehhist, Šveitsist, Valgevenest, Venemaalt ja  muidugi Eestist. Just nimelt sõitsid ka Eestist, sest lisaks Tallinna kooridele võistlesid koorid Tartust, Põlvast, Pärnust, Türilt ja Raplast. Festivalile pääsemiseks tuli kooridel läbida plaadivoor, kus nende salvestusi kuulas festivali kunstinõukogu.   

„Tallinn 2009“ kunstiline juht Aarne Saluveer, kuidas festival läks?

Aarne Saluveer: Olen rahul sellega, mida sain mõjutada. Koorid valis kunstinõukogu kooride demoplaatide põhjal. Valituks osutunud koorid, kes valitsevast majanduskriisist hoolimata festivalile tulla said, olid piisavalt heal tasemel, samas jäi tipust mõni koor saabumata. Kohustuslikeks paladeks valitud eesti muusika on kõrgetasemeline ja viib meie heliloojate loomingu  maailma. Tallinna konkurss pole rahvakonkurss: sinna tagab pääsu valik ning üle 90 punkti on juba kõrge hinne, rohkem punkte saanud koor saab kandideerida kategooria esikohale ja grand prix’le. Rahvusvahelisus oli piisav, eraldi tooksin välja taastunud sidemed Venemaaga. Hindan väga Rimski-Korsakovi-nimelise muusikakooli koori osalemist: tegu on muusikaõppeasutuse kooriga, kelle tulemustega saavad ka meie  õppeasutused mõõtu võtta. Oli mitmeid uusi noori koore ja dirigente, kes jõudsid silmapaistvalt kõrgetele kohtadele. Veljo Tormise loomingule pühendatud lõppkontsert, kus esinesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Rahvusmeeskoor, ETV tütarlastekoor ja Ellerhein, tegi kummarduse XX sajandi suurele helilooja ja eestlasele ning sidus tema professionaalsetele kooridele kirjutatud teosed laulupeokantaadiga „Laulu algus”. Kooride rahulolu konkursi esinemistingimuste ja korraldusega oli valdav ja loob positiivse fooni järgmistele korraldajatele. Kontserdid, mis toimusid Tallinna koolides ja kontserdipaikades, olid publikule huvitavad. Parandamist vajab reglement ja meediakajastus. Ellerheina järel osutuski teiseks festivali edukaimaks kooriks Peterburi Rimski-Korsakovinimelise muusikakooli naiskoor (dirigent Sergei Jekimov), kes võitis I koha nais- ja  meeskooride kategoorias, II koha kaasaegse muusika kategoorias ning eripreemia nelja esiettekande eest konkursi jooksul. Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud ning suures osas ka Eesti publikule tuntud dirigendid Bob Chilcott (Suurbritannia), Kåre Hanken (Norra), Chifuru Matsubara (Jaapan), Aleksandr Vatsek (Ukraina) ja Mikk Üleoja (Eesti).       

Žürii esimees Bob Chilcott, millised on teie festivalimuljed?

Bob Chilcott: Teil on suurepärane kooritraditsioon, suurepärased lauljad, suurepärane festival! Palun hoidke kindlasti seda, mis teil on  – eesti koorilaul on täiesti eriline. Mul on teile ka üks mõte järgmise festivali tarvis: võiksite kaaluda ka kaasaegse muusika kategooriasse kohustusliku loo lisamist, see teeks hindamise žüriile lihtsamaks ja konkursi põnevamaks. Näiteks mõni graafiline partituur võiks anda väga huvitava aktsendi! Praeguse konkursi reglement nägi kaasaegse muusika kategoorias ette pärast 1960. aastat komponeeritud heliteoste esitamist. Kohustuslikud  laulud olid kavas vaid täiskasvanute kategooriates: nii tuli naiskooridel esitada Arvo Pärdi „Peace Upon You, Jerusalem”, meeskooridel Veljo Tormise „Incantatio Maris Aestuosi”, kammerkooridel Urmas Sisaski „Benedictio” ja segakooridel János Vajda „Ave Maris Stella”.     

Žürii liige Mikk Üleoja, kuidas hindad festivali seekordset taset?

Mikk Üleoja: Festivali tase oli kindlasti madalam, kui see on olnud varasematel aastatel. Ka eesti koorimuusika hetkeseisu vaadates tuleb tunnistada, et tänasel päeval meil liiga palju väljapaistvaid kollektiive pole. Eesti esinduskoorideks  on kujunenud tütarlastekoorid ja need on meil tõesti väga head. Lisaks on veel üks seltskond küllalt korralikke koore, kellel on oma tugevad, aga paraku ka nõrgad küljed. Nõudliku žürii ees ei ole lihtne oma nina vee peale upitada. Tallinna koorifestivalist on kindlasti palju kasu – see on pildil püsimiseks väga vajalik ettevõtmine. Me ei tee festivali ju ainult eesti kooride jaoks. On selge, et vägisi välismaalt siia  koore tuua ei saa. Seega peaksime mõtlema võimalikult suurelt ning tegema vähemalt Euroopa parimat koorifestivali, et parimad kollektiivid ise siia tulla tahaksid. On rõõm nentida, et žürii töötas professionaalselt – žürii tugevus on ka festivali tugevus. Seekordki paistis igal sammul välja, et tegu oli asjatundjatega, mis ei tähenda sugugi, et meie maitse-eelistused ja hindamiskriteeriumid oleksid alati ja igas punktis kokku langenud.  Žürii lõplik otsus väljendab žüriiliikmete antud punktide matemaatilist keskmist. Osalenud koorid saavad žüriilt oma esinemise kohta kommentaari, mis on loodetavasti abiks nende edasises töös. Publikul oli võimalus kuulata head koorimuusikat nii konkursil kui kontsertidel ning täissaalide järgi otsustades kasutati seda võimalust usinalt. Väga kahju vaid, et Estonia kontserdisaal osutus lõppkontserdile soovijate jaoks kitsaks!

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht