Chopini sild Eesti ja Poola vahel

LEELO KÕLAR

Žürii esimehe professor Lassmanni sõnul on Al Shaikh Mohammad Nasseri esikoht  märgilise tähtsusega: et käia tunnis Iisraelis, peab Palestiina poiss taotlema iga kord eriloa.

Žürii esimehe professor Lassmanni sõnul on Al Shaikh Mohammad Nasseri esikoht märgilise tähtsusega: et käia tunnis Iisraelis, peab Palestiina poiss taotlema iga kord eriloa.

Erakogu

See oli kauge 1999. aasta, kui sündis idee tähistada Frederyk Chopini 150. surma-aastapäeva noorte klaverimängijate rahvusvahelise konkursiga Narvas. Peainitsiaatoriks olid Poola suursaadik Eestis ja Poola kultuuriministeerium. Tookordne suursaadik Jakub Wołąsiewicz on meenutanud: „Kui teatasin oma ettepanekust korraldada konkurss, küsisid inimesed mitmelt poolt, miks just Eestis ja miks nimelt Narvas. Vastus on lihtne: armastan Chopini muusikat ja Poola vabariigi suursaadikuna Eestis otsustasin korraldada sellel külalislahkel maal, kus elavad nii sümpaatsed inimesed, ürituse, mis kannaks ka tulevikus vilja. Noorte pianistide Chopini konkurss ja festival tema muusika sõpradele ja kuulajatele võiks toimuda ka edaspidi. Narva linnavalitsus vastas esimesena minu ettepanekule ja sel lihtsal põhjusel korraldatigi konkurss just selles Eesti linnas.“

Tõsi, väike kohaliku korraldusega Chopini võistlus oli Narvas juba 1997. aastal. Uus laiapinnalisem sai teoks kui „F. Chopini loomingule pühendatud I rahvusvaheline Baltimaade noorte pianistide konkurss Narva ’99“. Loodi vastav organiseerimiskomitee, kaasati ka meie kultuuriministeerium. Peasponsoriks tuli Miroslaw Pieńkowsky, võistlema noori pianiste Poolast, Lätist, Soomest ja Eestist. Toonasel konkursil mängisid noorte poistena ka Mihkel Poll, Mihhail Gertz, Jaan Kapp ja Hando Nahkur. Esimene konkurss pidi näitama, kas on perspektiivi korraldada võistlust ka edaspidi. Kes võis tookord unistada, et sellest ettevõtmisest võrsub kord-korralt võimsam ja rahvusvaheliselt laiahaardelisem muusikasündmus, kujunedes kultuurisillaks Eesti ja Poola vahel.

Chopini loomingule pühendatud, nüüd juba XI rahvusvahelise noorte pianistide konkursi korraldasid tänavu 31. I – 7. II Narva linnavalitsus, Eesti kultuuriministeerium, Poola kultuuri- ja rahvuspärandi ministeerium, Poola suursaatkond Eestis, toetajaiks Frederyk Chopini instituut, Varssavi Frederyk Chopini nimeline ühing ja Eesti Rahvusringhääling ning patroonideks ministrid Piotr Gliński ja Indrek Saar. Osavõtjamaad olid Poola, Eesti, Läti, Venemaa, Aserbaidžaan, Usbekistan, Ukraina, Gruusia, Valgevene, Lõuna-Korea, Iisrael, žüriis professorid Peep Lassmann (Eesti), Paweł Kamiński (Poola), Teppo Koivisto (Soome), Toms Ostrovskis (Läti) ja Viktor Portnoi (Venemaa). Konkursiga kaasnenud heategeva korjanduse motoga „Aita meil vahetada punktkirjamasina klõbin Chopini klaverihelide vastu“ eesmärk oli toetada nägemispuudega laste klaveri­õpinguid. Kes ei saanud Narva konkurssi kuulama sõita, võis osa saada internetist Narva Ustreami kaudu. Nii minagi, kuigi pisteliselt. Mulje oli päris hea: kavu on uuendatud, nõudmisi mängijatele värskendatud. Terve rida heal tasemel noori pianiste pani end tõsiselt kuulama, köites oma toredate pianistlike oskuste ja innuka musit­seerimisega.

On juba traditsioon, et Chopini konkursi kroonib pärast pidulikku auhinnatseremooniat ja lõppkontserti Narvas galakontsert Tallinnas Estonia kontserdisaalis, seekord siis 7. veebruaril parimate esinejate osavõtul. Kaastegev oli Narva linna sümfooniaorkester Anatoli Štšura juhatusel. Laureaaditiitli saavutanud noorte puhul peaks ka mõtlema, mis on tegelikult selle saavutuse taga, kui suur on olnud töö maht ja pühendumus. Need noored teadvustavad, mille nimel on harjutatud ja valmistutud, pandud end proovile autoriteetse žürii ja publiku ees. Konkursil esinemine loob mängijale pineva psüühilise seisundi ning määravaks saab see, kellele selline õhkkond mõjub positiivselt, kellele mitte. On ilus ütlemine, et juba osavõtt konkursist on iseenesest võit. Jah, tõepoolest, teos ei valmi klassis või kodus harjutades, vaid küpseb lavalaudadel enesekriitika vaevades. Me soovime küll kuulda tasemele vastavat oskuslikku klaverimängu, kuid mitte ainult. Meid huvitab tõlgendus ja isikupära, nagu see galakontserdil eriti eredalt avaldus näiteks Al Khateri palakeses „Kleopatra“ Al Shaikh Mohammad Nasseri (Iisrael) esituses või siis Chopini ekosseesides, mida mängis Maria Limorova (Valgevene). Chopini g-moll ballaadi tuline sooritus Ilja Papoianilt (Venemaa) küttis üles terve saalitäie ning Nikita Koplunovil (Venemaa) tuli Chopini e-moll klaverikontserdi poeetilise esituse järel mängida publiku nõudel lisapalaks a-moll etüüd. Eesti esindaja Karl Johan Nutt (õpetajad Anne Sarrap ja Ivari Ilja) pälvis diplomandina Poola suursaadiku poeetilise nimetusega eripreemia „Poola hingeelu puudutamise eest Chopini teoste interpreteerimisel“. Oli ilus kontsert. Esinejad näitasid end enesekindla ja artistlikuna. Peame olema tulemusega rahul, kuna kõik need võistlejad on ju veel poolel teel oma eesmärgi poole. On perspektiivi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht