August toob Saaremaale hõrgu kammermuusika

Laine Lehto, Kuressaare gümnaasiumi muusikaõpetaja

XIX Kuressaare kammermuusika päevad 30. VII – 3. VIII XIX Kuressaare kammermuusika päevad on nüüdseks minevik, kuid kogetud emotsioonid on veel meeldejäävalt värsked. Olles ise alates 1996. aastat suuremal või vähemal määral festivali kontserte külastanud, võin kinnitada, et kammermuusika päevad on alati silma paistnud oma põneva repertuaarivaliku, kõrgetasemeliste esituste ja suurepärase korralduse poolest. Kammermuusika klassika kõrval on Kuressaares kõlanud nii mitmete teoste maailma ja Eesti esiettekandeid kui ka publikule seni vähe tuntud väärtrepertuaar, ühe prioriteedina on tutvustatud Eesti muusikute osalusel tegutsevaid rahvusvahelisi kammeransambleid.

Kauni muusikanädala eest tuleb eelkõige tänada festivali ellukutsujat ja kunstilist juhti Andres Paasi, kes on ka ise seni eranditult kõigil kammermuusikapäevadel oma tuntud headuses lavale astunud, 2001. aastast meeldiva traditsioonina igal avakontserdil. Tänavu olid tema ansamblipartneriteks vene muusikud Aleksandr Trostjanski (viiul), Sergei Poltavski (vioola) ja Rustam Komatškov (tšello), kes muuseas osales festivalil juba seitsmendat korda! Kavas olnud Fauré ja Brahmsi loomingust nautisin eriti kontserdi teises pooles ette kantud Brahmsi klaverikvartetti. See Clara Schumannile pühendatud, kirglikest ja vastuolulistest tunnnetest tulvil teos on Brahmsi loomingus üks vähestest, mille puhul leiame vihjeid programmilisusele. Erilise hingestatuse ning nauditava nüansirikkusega kõlas ka kontserdi lisapalana korratud Andante osa.

Festivali teine kontsert „Visioonid” Kuressaare Laurentiuse kirikus oli mitmeski mõttes uudne. Esmakordselt päevade ajaloos kõlas siin orkester – Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigendina debüteerisid aga prof Naoki Sugiyama rahvusvahelise kursuse selle aasta paremad õpilased Matija Fortuna Horvaatiast, Bernhard Eder Austriast ning Akihiro Nakajima Jaapanist. Kavas, mis kontserdi eel mitu muudatust läbi tegi, keskenduti lõpuks Beethoveni, Bruchi ja Mendelssohni loomingule. Huvipakkuvamaks kujunes Max Bruchi viiulikontsert: nautisin noore jaapani dirigendi keskendunud koostööd orkestri ja vahetut suhtlemist solist Mari-Liis Uiboga.

Neljapäevaõhtusel kontserdil „Fantaasiad” sai Kuressaare kultuurikeskuses nautida rahvusvahelise haardega andekaid muusikuid, õde-venda Mari ja Mihkel Polli. Mõlemad on aktiivselt tegevad nii solisti kui kammermuusikuna ning saavutanud hulgaliselt laureaaditiitleid konkurssidel. Kuulajana lummas mind noorte äärmiselt tundlik, maitsekas ja teineteisega arvestav musitseerimine, nende võluvalt siiras ning lihtne suhtlemine publikuga. Kavast (Poulenc, Korngold, Brahms) kõnetas enim oma sügava ja hingeliigutavalt kauni Adagio osaga Brahmsi sonaat viiulile ja klaverile.

„Lossimuusika” kontserdil Kuressaare linnuse kapiitlisaalis esitles oma kontserdikava „Peta, mängi, armasta” Hollandi tuntuim a cappella vokaalkvintett Wishful Singing. Kavasse, mis sisaldas kauneid armastuslaule renessansiajast kuni tänapäevani, oli oskuslikult põimitud ka kaks Eesti autori teost, Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast” ning Olav Ehala „Vaid see on armastus”, mille publik soojalt vastu võttis. Pean siiski tunnistama, et nagu eelmise aasta Ungari vokaalseksteti UniCum Laude kontserdi puhul tekitas minus hulgaliselt vastakaid tundeid esimeses kontserdipooles lauldud vanamuusika interpreteering. Tähtsat rolli mängis kvinteti esinemisel ka lava-show, haaravamad seaded jäid kontserdi teise ossa.  

Reedeõhtuse „Eksootiliste promenaadide” sarja tangoetenduse andis Rüütli spaa tulvil Ritteri saalis maailma tangolavadel oodatud ja kõrgelt hinnatud Argentina-Hispaania tangobänd Conjunto Típico Fernando Moreno koos sensuaalse tantsupaari ja särava Buenos Airesest pärit lauljanna Patricia Noraga. Laupäeval Kuressaare kultuurikeskuses antud festivali lõppkontserdil säras aga meie põhjanaabrite soomlaste üks rahvusvaheliselt edukamaid kammeransambleid, 2001. aastal loodud keelpillikvartett Meta4, kavas Mendelssohni, Reinvere ja Sibeliuse looming.

Kuressaare kammermuusika päevadel on tänaseks välja kujunenud oma kindel nägu ning püsipublik, täissaalid annavad tunnistust ainult sellest, et festivali korraldajad on Kuressaare linnale kinkinud ühe tõeliselt nauditava muusikanädala. Kammermuusika päevi kokku võttes kasutan meeleldi üht aastatagust vahetut arvamust, mis seda kirevat ja muusikaküllast festivali ka nüüd kõige paremini iseloomustab: „Need kontserdid olid nagu muusikateraapilised seansid, mis puhastasid ja kirgastasid, olen taas valmis aasta pärast seda kõike kordama!”.

FESTIVALI AJALOOST:

Kuressaare kammermuusika päevad on pikima traditsiooniga kammermuusika festival Eestis ja muusikafestivalide traditsiooni algataja Saaremaal (1995).

1999. aastal osales festivalil esmakordselt rahvusvaheline koosseis (Eesti-Soome).

„Peegeldused” (2002) oli festivali esimene klaveriõhtu.

2002. aastal anti esmakordselt barokiajastu muusika kontsert.

2003. aasta avakontserdil andis Estonia klaverivabriku esindaja Venno Laul Kuressaare linnale üle uue kontsertklaveri Estonia.

2003. ja 2004. aastal olid festivaliga ühendatud muusikateraapiale pühendatud loengud ja töötoad, 2003. aastal korraldati ka kostümeeritud lastekontsert eesti heliloojate lastemuusikaga.

2005. aastaks valmis duubel-CD „Kuressaare kammermuusika päevad 10”, kuhu on koondatud seniste festivalide eredamad hetked.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht