Żal

Leelo Kõlar

CD: Fryderyk Chopin. Żal. Kurbus. Vardo Rumessen – klaver. Helirežissöör Tanel Klesment, kujundus  Tiina Saldre, toimetaja Virve Normet. Estonian Record Productions, 2011.  Lennuõnnetus Smolenski lähedal aprillis 2010 viis manalateele Poola presidendi Lech Kaczyński, tema abikaasa ja tema valitsusliikmetest kaaskonna. Poola rahva šokk ja sügav lein vapustas kogu maailma. Hukkunute mälestusele on Vardo Rumessen pühendanud CD „Żal” poola rahva lemmikhelilooja Fryderyk Chopini muusikaga.  

Alustasin plaadiga tutvumist Rumesseni bukletiteksti lugemisest ja on hea paar lõiku sellest siin esile tuua. „Chopini muusikale on omased nii dramatism, sisemine protest ning kangelaslikkus kui ka üksildase hinge äraseletamatu kurbus, mis leiab oma väljenduse melanhoolsetes minoorsetes toonides. Eriti avaldub see tema lühivormides, noktürnides, masurkades, isegi valssides, kus avaneb tema poeetiline  väljenduslaad kõige eredamal kujul. See melanhoolne alatoon on Chopinile sama omane kui Edgar Allan Poe’le või helilooja sõbrale Cyprian Kamil Norwidile.” (Norwidi värvilist litograafiat aastast 1861 saab imetleda bukleti lehekülgedel ja see oleks nagu oluliseks suunanäitajaks plaadil esitatud palade kuulamisel). Ja veel üks lõik: „Chopin igatses armastuse järele ja oli pidevalt kellessegi sügavalt kiindunud. Kuigi need tunded tõid talle enamasti vaid 
hingelisi kannatusi, mõjutas see olulisel määral tema muusika iseloomu, milles segunevad õrnus, igatsus ja hingevalu. [—]… vaatamata rõõmuhetkedele tunneb ta oma hinges alatist nukrust ja kurbust. See tunne polevat teda kunagi maha jätnud, see täidab tema südant ja ta suudab seda väljendada vaid oma emakeele sõna źal kaudu. Nagu kirjutab F. Liszt oma kuulsas raamatus F. Chopinist „kaunistab see sõna źal kõiki Chopini teoseid, mähkides  need hõbedastesse või tuliselt leegitsevatesse toonidesse”.”     

Kurbuse olemus? Kas traagilise kannataja  masendus ja lootusetu süngus? Või nukrutsev, leinav, ahastav, kaeblev, alistuv kurbus? Või ehk võitlev, kangelaslik, lootustandev, leppiv, unistav, igatsev, õrnutsev? Loendamatu valik nüansse, mida Chopini muusikast on leida, ootamas mõistvat tundlikku hinge. Rumessen on palad grupeerinud sõltuvalt helistikest. Etüüdid, noktürnid, valsid, masurkad ja prelüüdid järgnevad üksteisele loogilises korralduses, taotlemata suuri kontraste.  Kogu palade komplekt koosneb peale ühe erandi (Valss As-duur op. 61 nr 1) minoorsetest teostest. 20 kurva pisipala reastamine ühele ja samale plaadile esitab mängijale erilaadseid nõudmisi, kusjuures Chopin oma peene nüansirikkusega on pianistile kõik uksed avanud. Plaadi esituses valitseb enesessesüüvinult mõtisklev, melanhoolne ja tundeküllane atmosfäär. Lugenud läbi bukleti teksti ja näinud Norwidi vapustavat litograafiat, polnud  enam üllatuseks selle CD avapala Etüüdi f-moll op. posth. liialdatult sentimentaalne käsitlus, mis andis nii kõlaliselt kui ka liikumiselt suuna suhtumisele järgnevalt kuuldusse. Fraasisisene tempokasutus on siin vaba, lubades ohtrasti laiendusi üleminekutes ja kulminatsioonides. Sellega on makstud teataval määral lõivu kõlanüanssidele. Sealjuures on kogu valik teostatud hea enesekontrolli ja kindla kontseptsiooniga.     

Kuulamisel pääses mõjule esitatava olek ja mõte, tekkis võimalus sellega kaasa minna nagu veenvalt arendatud Noktürn f-moll op. 55 nr 1, delikaatselt edasi antud Masurka f-moll  op. 68 nr 4, nõtke kergusega mängitud Chopini armastatud Maria portree Valss As-duur op. 69 nr 1 ja värvikalt kujundlik Masurka h-moll op. 33 nr 4. Mõningal puhul on raske ülearuseid paisutusi ja venitamisi heaks kiita, kuna neis peitub oht asja mõtet ja tõsidust pisendada, nagu see on juhtunud e-moll prelüüdiga. Küsimusi tekitas etüüdi es-moll op. 10 lahendus pidevate keskmise hääle seisakutega. Ma ei pea  vajalikuks pikemalt detailidel peatuda, kuid tantsuvormide puhul, kuigi need on Chopinil küll väikesed jutustused või poeemid, ootasin mingitki asjaomast tantsulist viidet rütmikas ja kõlas, eriti just masurkades. Tähelepanuväärne Rumesseni esituses on sealt kostev sügav usk sellesse, mida ta teeb. Kellele see mõjub veenvalt, kellele mitte, kuid kindlasti tekitab see positiivset imetlust, paneb mõtlema ega jäta ükskõikseks. Żal ei jäta ükskõikseks!