2015, muusika-aasta

Tiina Mattisen

Kui direktor Jüri Leitenile uusaastakontserdil telekaamera ees kalender kingiti, vastas ta tänades, et Eesti Kontserdile sobiks järgmise või ülejärgmisegi aasta kalender – rahvusvaheliselt pikalt ette kavandatud muusikaelu on meilgi norm. Seepärast olin üllatunud, kui eelmisel neljapäeval kultuuriministeeriumi suures saalis korraldatud muusika-aasta mõttetalgud – teema-aasta 2015 keskmes on muusika – kujutasid pigem toetusetaotluste suulist esitamist. Kas pole hiljaks jäädud? Ja kas need plaanid poleks võinud olla asjaosaliste arvutis (enamik kuuldavasti oligi), et sellelt pinnalt plaane arutada? Kuna saal oli muusikarahvast tihedalt täis ja tutvustada mitukümmend ideed, siis aruteluni paratamatult ei jõutudki ka plaanitud koosolekuaega tublisti ületades. Sellest oli kahju, sest millal jälle nii esindusliku koosluse ühe laua ümber saab. Aga positiivset oli ka, näiteks rohkelt häid mõtteid ja teotahet.

Muusika-aasta märksõnad olid eelmisest, kitsama ringi kohtumisest juba paigas, muusikanõunik Juko-Mart Kõlar kordas need üle: noored, regionaalsus, mitmekesisus, rahvusvahelisus. Siin pole midagi vaielda – märgid tulevad (muusika)elust enesest. Koolikontserdid pole ammu enam Eesti Kontserdi pärusmaa: neid teevad teisedki kontserdikorraldajad, aga ka heliloojate ja jazziliit ning Klassikaraadio. Samuti on tähelepanu all noorte endi muusikategemine ja -haridus, klassikatähtedest noortebändideni. Juba nende mõne näite tagant aimuvad ka teised eelnimetatud märksõnad – ja see on hea.
Tegelikult kahtlesin, kas sellest kokkusaamisest üldse kirjutada, sest muusika-aasta plaanid alles idanevad. Siiski on tähtis lähenevast teema-aastast laiemalt teada anda ja ärgitada kaasa mõtlema. Kas või sellepärast, et kavatsusi on rohkelt, aga raha vähe – 190 000 eurot. Kõlar toonitaski, et tahetakse saada suur tulemus, ehkki summa on väga väike ja sellestki 40 000 on kavandatud riigihankele aastaringse ja süstemaatilise teavituse tagamiseks. Esmapilgul tundus see summa ebaproportsionaalselt suur, olgugi reklaamimaailmas ilmselt pigem väike raha. Aga ligi kolm tundi neid häid ja innukalt esitletud ideid kuulates kasvas nii arusaam, et sellest rahast nagunii ei jätku, kui lootus, et need üritused tehakse ära nagunii. Ehk panustada veel rohkem teavitusse ja kaasamisse, et võimalikult suurem auditoorium saaks osa kõigest toredast, mis välja mõeldud. Siia juurde korralik digiplatvorm ja võib-olla mitte ainult muusika-aastaks. Näiteks muusikauudiseidki paneb praegu oma e-lehele üksteise võidu päris mitu asutust. Kas poleks targem ühendada nii oskus, teave kui raha, tulemuseks võimalikult sisukas ja hästi toimiv muusika(elu)portaal? Värskelt mõjus ka mõte muusika-aasta äpist, mis avaks, kuhu nutitelefonis kuuldud muusika kuulub (žanr, stiil jms) ja kus sellist muusikat lähiajal kuulda võiks. Tundub kaunis keeruline ja vägevat infopanka eeldav, aga äkki siiski võimalik?
Ja kuigi kitsas rahalises raamistikus taotletakse võimalikult rikkalikku saaki ning on selle nimel otsustatud mitte toetada tavategevust, s.t kontserte, festivale jm, mis nagunii kavas, siis ise soovitaksin pigem vastupidist: võimalusel toetada ja kindlasti reklaamida mõnd 2015. aasta suurüritust. Kindlasti maikuist rahvusvahelist suurprojekti Arvo Pärdi muusikaga Robert Wilsoni lavastuses ja meie muusikute (EFK, TKO) esituses Tõnu Kaljuste juhatusel (lavastus peaks jõudma ka mitmele nimekale Euroopa festivalile), eestvedajaks Eesti Kontsert. Aga ka rahvusvahelise muusikapäeva uues vormis tähistamist, millega mullu üle Eesti väga õnnestunult algust tehti ja mis sobib suurepäraselt ka muusika-aasta üheks kulminatsiooniks. Lisaksin EMIKi kvaliteetse promomaterjali idee – parimad eesti helitööd parimate interpreetide esituses –, mida laiendaksin veel jazz- ja nn rütmimuusikale, ehkki raha ei jätku ka väljapakutud kitsama, süvamuusikaprojekti jaoks …
Tekib kiusatus loetleda teisigi häid ideid, näiteks EFK soovi tähistada külarahvamajades Veljo Tormise 85. sünnipäeva. Tegelikult tuldi „taotlusvoorus” välja paljude juba traditsiooniliste ettevõtmistega nagu eesti muusika päevad, koorifestival „Tallinn” või „Eesti laul”. Ja miks mitte, kui hea kogemusega liita uusi aspekte ning panustada muusika-aastal võimsamasse teavitusse.
Uusaastakontserdi teleülekandes pandi muusikud – orkestrandist solisti ja dirigendini liikumisaasta puhul kõnelema liikumise tähtsusest oma elus. Loodetavasti õnnestub lähikuudel muusika-aasta idee viia ka kõigi teiste korraldajateni, olgu haridus-, sotsiaal- või ka spordivallas, et leida 2015. aastaks kavandatavas linke muusikaga. Sest muusika kõlab kõikjal nagunii, parem siis teadlikult valitult ja tähelepandult.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht