Õnne algus

Vahur Laiapea

Kümmekond aastat tagasi on mul pooleli dokumentaalfilm „Tummfilm kurdist tüdrukust”. Satun kuulama Ester Mägi laulu, mis räägib vaikuse kuulamisest ja sõnade püsimatusest. Saan lahke loa teost filmis kasutada.

Aasta tagasi helistan Ester Mägile uuesti. Aga Mägi arvab, et aeg temast filmi teha on möödas. Minu soovmõtlemine salvestab tema jutust intonatsioone, mis panevad lootma, et uks ei ole veel päris kinni.
Järgmisel päeval saabuvad helilooja Laulasmaal Helikülas asuvasse suvilasse temaga kohtuma USAs Seattle’is tegutseva Mägi Ensemble’i liikmed. Ester Mägi lubab mind tunniks ajaks filmima.
Juuni 2013 Helikülas. Seattle’i koor esitab rahvalauluseaded „Siku sarved”  ja „Hüüa ja huika” tsüklist „Kuus eesti rahvalaulu” ning kaanoni „Olen mina piiga pilliarmas” Hando Runneli sõnadele. Koori juht ja asutaja on Heather MacLaughlin Garbes, kes on Ester Mägi „maaletooja” Põhja-Ameerikas. Saan heliloojalt loa teda veel kord filmida, mis võiks tema arvates küll viimaseks jääda. Järgmisel võttel veel ühe. Samuti viimase.
Sügispäeval, kui Ester Mägi hakkab oma Heliküla suvilast linnakorterisse kolima, tunnistab ta, et filmimehe tahe on sedakorda tema omast üle olnud.
Suur tänu helilooja Ester Mägile, Heliküla Estrile filmi autoritelt.