KULKA: Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali nõukogu esinaine

Tiina Mattisen

Millised on helikunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marje Lohuaru, helikunsti sihtkapitali nõukogu esinaine: Leian, et kultuurkapitali üks suur eelis on see, et nõukogud roteeruvad. Eelmisest koosseisust jätkab kaks liiget: Helena Tulve ja mina. Veel kahel, s. o Toomas Siitanil ja Madis Kolgil on varasem kulka kogemus. Kolm täiesti uut liiget Peedu Kass, Toomas Olljum ja Virgo Sillamaa esindavad ka teisi muusikastiile. Otsustasime, et teeme esimese koosoleku ära, uued liikmed tutvuvad olukorraga ja järgmisel täpsustame juba plaane. Kõigil on võimalus teha ettepanekuid ja leida ka toetust, kui põhjendus on veenev ja professionaalne. Ka juba meie esimene taotlusvoor möödus väga efektiivselt.
Eelmine nõukogu tegi väga palju muudatusi ja tööperioodi lõpus ka analüüsi, sest on äärmiselt oluline teada, kuivõrd olid realiseerunud meie prioriteedid, mis me jaotuspõhimõtetes kirja panime. Nüüd on ka uutel liikmetel olemas jaotusalus, millele tuginedes oma eelistusi kujundada.
Kui vaadata üldist jaotust, siis ongi suurendatud loomestipendiumide hulka, kusjuures mõeldud on ka pikemaajaliste tsüklite peale: tulevad kaheaastased loomestipendiumid (16 000 eurot), et inimene saaks oma loometööd pikemalt kavandada. Kahetsusväärselt on meil väga vähe vabakutselisi ja kuna töötasu pole kuigi suur, töötatakse veel mitmes kohas, mis ei tule kahtlemata loometegevuse kvaliteedile kasuks. Selles mõttes on pikemaajaline kindel toetus suur samm edasi. Ja loomulikult toetame noori, kes lähevad kuskile õppima või on oma loomingulise karjääri alguses – nad vajavad toetust.

Kui suur osa vahenditest on nii-öelda ette ära jaotatud ja palju jääb projektide toetamiseks?
Kui vaadata avanevat pilti, siis läheb helikunsti sihtkapitalis üle 40% kontsert­tegevuse vormidele olgu need suurüritused, kontserdireisid või kontserdid maapiirkondades. See on meie sihtkapitali eripära: suhtleme kontserdi vormis, see kõnetab kõige selgemini. Siinjuures on oluline, et toetame eeskätt professionaalseid kontserdikorraldajaid. Taotleme kvaliteeti, aga neil juhtumitel, kui interpreet on ühtlasi ka kontserdi korraldaja, on see harva tagatud. Nii et me proovime otse toetada väga häid interpreete ja samuti professionaalseid kontserdikorraldajaid.
Keerulisem on eelarvelise asutuse toetamine, aga kui kavandatakse mingeid ulatuslikumaid ettevõtmisi, mida see asutus iseseisvalt ei suuda läbi viia, siis toetame kindlasti.
Kasvav jaotus on ka arvukad mittetulundusühingud, kellele maksame tegevustoetusi. Kuna kõik on läinud kallimaks, siis kipuvad järjest tõusma ka nende vajadused, kuid raha ei ole jaotamiseks ju nii palju juurde tulnud. Kuigi loomeliidud ja mittetulundusühingud töötavad samuti muusikute heaks, võttis eelmine nõukogu väga selge seisukoha toetada eeskätt otse loovisikut – neid muusikuid, kellest sõltub meie muusika­elu, olenemata sellest, kas nad inimesed kuuluvad mõnda organisatsiooni. Sellest lähtudes algatasime arvukalt loome­stipendiume.

Kui iseseisev on nõukogu oma otsuste tegemisel? Kas ja kui palju tehakse koostööd kultuuriministeeriumi toetusprogrammide komisjonidega?
Mõistagi peame teadma, milline on olnud kultuuriministeeriumi jaotus. Neilgi on oma prioriteedid ja teatud institutsioonidele ka mitmeaastase toetuse võimalus, mis on iseenesest hea. Aga nõukogu on sõltumatu ja iga ekspert saab avaldada oma arvamust. Näiteks ei saa ette väita, et taotlejatele, kes on juba saanud kultuuriministeeriumi toetuse, ei peaks kulka raha andma. Jah, peame teadma, palju on raha saadud, aga meile jääb vabadus ka ise toetada. Kusjuures meie paindlikkus lubab kiiremini reageerida ootamatutele olukordadele ja värsketele ideedele.
Tahan toonitada, et jaotamine suurteks ja väikesteks ettevõtmisteks on vägagi tinglik. Kõik üritused ei pea olema suured ja mõni väike asi võib olla oma tähenduselt Eesti muusikaelu arengule väga suur. Selle kohta on häid näiteid. Kas või klavessiinifestival, kes langes kultuuriministeeriumi realt välja kui „väiksem”, aga on vägagi oluline üritus ühe eriala arengus, kaasab ka noori ja lapsi, on väga hästi korraldatud jne. Nii et tihtipeale ei väljendu tähtsus kulutatud rahas.
Kindlasti on kaasfinantseerimine üks asi, mida nõukogu jälgib. Kui ikka üks üritus on juba aastaid teoks saanud peaaegu ainult kulka rahastusel, võib see olla signaal, kui maakond või linn ei toeta seal toimuvat. Ehkki siin pole reegleid: mõeldav on ka spetsiifilisem, vähese publikuga üritus, mis ei leia kohalike kultuurijuhtide silmis mõistmist, ent on kitsamas ringis tähenduslik. Sel juhul tuleb seda toetada. Nii et suur vabadus ja paindlikkus rahastamisel on kulka suur voorus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht