Muusikapidu iidsete müüride vahel

Irene Kabonen, EMTA õppejõud

Tänavu möödus esimesest Savonlinna ooperifestivalist 101 aastat, mis tähendab, et tegemist on maailma ühe vanema, kauaaegsete traditsioonidega festivaliga. Nagu terves maailmas, nii avaldati ka Savonlinnas tänavu austust kahele muusikasuurkujule – Verdile ja Wagnerile, kelle 200. sünniaastapäeva kõikjal tähistatakse.

Unustamatu juulikuu nädal Savonlinna ooperifestivalil tekitab tagasi mõeldes siiani elevust. Uhke nädal võimaldas näha Olavi kindluse iidsete müüride vahel kolme esietendust: Saint-Saënsi „Simsonit ja Delilad”, Verdi „La traviata’t” ja Wagneri „Lohengrini”, lisaks Verdi „Macbethi” proove, piletitega peaproove ning kuulata Timo Mustakallio nimelist lauljate konkurssi. Samuti sai etenduste vaheaegadel osaleda vastuvõttudel, kus Soome ja Saksa presidendi Sauli Niinistö ja Joachim Gaucki kohalolek näitas Soome riigi suurt toetust festivalile ja selle rahvusvahelist kaalu. Ooperifestival on kindlalt tugevdanud Soome positsioone maailmakaardil, tuues kokku palju külalisi nii kodu- kui välismaalt. Oli ka võimalus suhelda paljude muusikute ja lavastajatega, saada osa nende muljetest-hinnangutest. Nende seas olid professorid ja žüriiliikmed bass Jaakko Ryhänen ja metsosopran Monica Groop, bariton Petteri Salomaa, Sibeliuse akadeemia laulupedagoogid, 81aastane auväärt laulja Ritva Auvinen ja paljud teised.

1987. aastal oli esimeseks festivali külalis­esinejaks Estonia teater. Siis etendati Bizet’ „Carmenit”, Mussorgski „Hovanštšinat” ja Mahleri 8. sümfooniat, abijõududeks Moskva Suure teatri staarid Jevgeni Nesterenko, Irina Arhipova, Vjatšeslav Pjavko ning tolleaegne tipp-ooperilavastaja Boriss Pokrovski. Tänavu oli külaliseks Peterburi Mihhailovski teater, mis pakkus muusikasõpradele vaadata-kuulata Verdi „Maskiballi” ja enneolematus lavastuses Tšaikovski „Jevgeni Onegini”.

Nüüd lähemalt avanädalal nähtust ja kuuldust. Saint-Saënsi „Simson ja Delila” põhineb vana testamendi jutustusel ajast, mil Iisraeli rahvast valitsesid vilistid. Erfurdi muusikateatri juht Guy Montavoni oli lavastuse lahendanud tänapäeva ühiskondlike konfliktide kontekstis. Lavastaja assistent oli andekas Anselmi Hirvonen, kelle isa Anssi Hirvonen on mitme meie eesti laulja konsultant. Peategelasi kehastasid dramaatilised Milijana Nikolić Serbiast ja Franco Farina Metropolitan Operast. Viimase pehme volüümikas tenorihääl kandus lummavalt üle orkestri saaliridade lõppu. Delila osatäitja pälvis lisaks tähelepanu oma imeilusa välimusega.

Sageli esitatav „La traviata” kõlas kindluse müüride vahel esimest korda. Särava ja efektse lavastuse on teostanud Mariusz Treliński (Poola). Tegevus oli toodud tänapäeva bordelli ja kogu lavastuse kulg meenutas kabareeprogrammi. Ajakohastamise võttel, mis mõjus kunagi uuendusliku ja värskena, pole paraku enam sama efekti. Violettana astus üles sopran Jennifer Rowley (USA), kelle suur ja lopsakas hääl jäi antud rollis pisut raskeks. Seevastu Maksim Aksenov Venemaalt näitas end Alfredona kui paljutõotav, suure potentsiaaliga tenor.

Wagneri „Lohengrin”, mille on lavastanud Saksamaal tuntud Roman Hovenbitzer (lavastas mullu Vanemuises „Cabaret’”), oli modernne ja mitmetasandiline kooriooper, kus juureldakse usu ja õnne utoopilisuse üle. Dirigendipuldis oli Jari Hämäläinen. Lohengrinina esines veenvalt tenor Bryan Register Ameerikast; ta ongi spetsialiseerunud Wagneri rollidele. Tema võimas kogu tagas viietunnise vastupidamise lavarollis.

Festival tutvustab igal aastal kuulajatele ooperimaailma uusi nimesid. Nii mõjus ka sopran Kirsten Chambers Ameerikast Elsa nõudlikus partiis kaunilt ja kirkalt.

Lisaks kõlas festivalil Ralf Långbäcka lavastatud Verdi eepiline „Macbeth”, kus Banquo osa laulis hinnatud bass Carlo Colombara ning nimiosa tugeva karakteriga bariton Stephen Gaertner, mõlemad Metist.

Kuna ooperikunst on solistide laulmise, orkestri, koori, lavastaja jpt koostöö süntees, tahan siin kõnelda ooperikoorist, mis on kindlalt festivali üks alustala ja mille koosseis on püsinud suhteliselt muutumatuna juba aastaid. Ooperifestivali koor on väga suur: sada üks lauljat, neist neljandik, 23 lauljat, on Eestist, enamik lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Koor kõlas võimsalt, eriti rabav oli „Lohengrini” koorimaraton, kus 51 meest korraga oma hääle vallandas. Koori juhatab Matti Hyökki, kes hoiab koori professionaalsust ning hindab eestlaste laulutaset kõrgelt. Nii on ka eestlased andnud suure panuse Savonlinna ooperifestivali edusse.

Kõrgetasemeline on samuti festivali orkester, kuhu suveks koonduvad tippmängijad kogu Soomest. Dirigentide hulgast kerkis publiku lemmikuks maestro Jacques Delacôte („Simson ja Delila”, Prantsusmaa), kes tunnetas ja toetas lauljaid maksimaalselt.

Vokaalsete võimete poolest tõusid esile tenor Brian Register (Lohengrin) ning dramaatiline bariton Thomas Hall (Telramund) Ameerikast oma jõulise, pingelise ja intensiivse laulmismaneeriga, silmapaistev metsosopran Tuija Knihtilä (Ortrud) ja bass Mika Kares (Vogler) Soomest, bariton Marco Caria (Giorgio Germont) Itaaliast. Siinkohal tahan rõhutada, et vaatamata suurele ja avarale ruumile ei kasuta solistid, orkester ja koor mikrofone ega tehnilist võimendust.

Selle festivaliga lõppesid dirigent Jari Hämäläineni kohustused Savonlinna ooperifestivali kunstilise juhina. Tema ametiposti võtab sügisest üle soome tunnustatud tenor Jorma Silvasti, kelle tulevikuplaanid näevad ette avaramat koostööd Venemaa ja Hiinaga. Jan Strandholm jätkab festivali juhina.

Äsja lõppenud ooperifestival oma 8,5 miljoni eurose eelarvega kujunes piletimüügi poolest rekordiliseks tänu „Traviata” kaheksale etendusele, mis olid lõpuni välja müüdud, kusjuures Olavi kindluse saal mahutab 2600 kuulajat (piletite hind ulatub 40–283 euroni).

Festivali raames viidi läbi ka Timo Mustakallio nimeline lauljate konkurss, mida peetakse juba aastast 1974. 16st esimesse vooru pääsenust jätkas finaalis võistulaulmist kaheksa lauljat. Väga tasavägise konkursi võitjaks osutus Tuuli Takala, kelle hiilgavalt esitatud Öökuninganna aaria Mozarti „Võluflöödist” ei jätnud konkurentidele võiduvõimalust, ja sai auhinnaks 15 000 eurot. Eero Rantala fond eraldas oma soosikule, metsosopran Pihla Terttunenile 10 000 eurot auhinnaraha.

Kahtlemata on konkursid lauljatele suur motivatsioon, kuna annavad võimaluse end laiemale kuulajaskonnale tutvustada ja sõlmida erialaseid kontakte. Võitjatele aga võimaldatakse väärikad kontserdid orkestriga heades saalides.

Kokkuvõttes oli Savonlinna nädal äärmiselt elamuslik. Etenduste tase võrdus maailma tipptasemega, festivali õhkkond oli meeldiv ja sõbralik, kogu töö hästi korraldatud ning sujuv. Tehniline külg oli laitmatu. Muusikafestivalidel on kanda tähtis roll iga riigi kultuurielus. Eestiski oli sel suvel kaks ooperifestivali: Saaremaa ooperipäevad, millest on kujunemas mainekas rahvusvahelise kaaluga muusikasündmus, ning Tallinna Birgitta festival, mis saab nagu Savonlinna oma tuge keskaegsetelt kivimüüridelt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht