Teadlane par excellence

Endel Tulvingu elumälu on hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

MARGUS MAIDLA

10. jaanuaril 2014 jõudis Eesti Rahva Muuseumi emeriitprofessor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Rutt Tulvingu arhiivi esimene osa, kokku 42 kastitäit kirjavahetust, konspekte, märkusi, loengu- ja konverentsimaterjale teadustööst psühholoogia ja mälu valdkonnas. Materjalid on koondatud ajavahemikust 1930–2012 ja väärib märkimist, et see on tõesti esimene partii, sõlmitud on kokkulepe, et järgneb veel teine, ja võimalik, et ka kolmas saadetis. Kokku peaks arhiiv hõlmama kogu Endel Tulvingu dokumenteeritud ja fikseeritud elumälu.

Arhiivis on ka koopiaid Rutt Tulvingu loodud kunstitöödest, mis on saanud inspiratsiooni Endel Tulvingu uurimisteemadest, samuti kirjavahetust, mõtteid, konspekte ja ülevaateid.

Samal ajal kui käis Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamine, toimus Endel Tulvingu arhiivi sorteerimine ja süstematiseerimine, peaosa selles oli arhivaar Johanna Kahuril. Tulemust esitleti aasta tagasi aprillis 2016. Selle arhiiviosa korrastamise ja teadlastele kättesaada­vaks tegemise puhul kirjutas ERMi ajaveebis Tartu ülikooli ajuteadlane Jaan Aru: „Endel Tulving on Eesti teaduses nagu Arvo Pärt muusikas. Nii nagu on muusikahuvilisi, kes teavad Eestist vaid seda, et Arvo Pärt on eestlane, on ka teadlasi, kes on Eestist kuulnud vaid Endel Tulvingu nime.“

Kokku sisaldab süstematiseeritud arhiiv 1019 ühikut. Näiteks kirjavahetust ühena vähesest psühholoogidest Nobeli auhinna saanud (2000. aastal, jagas seda koos Arvid Carlssoni ja Paul Greengardiga) Austria-Ameerika päritolu neuroteadlase Eric Richard Kandeliga ja ka Läti presidendi Vaira Vīke-Freibergaga, kes oli Endel Tulvingu juhendatav. Vīke-Freiberga rohkem kui kolmekümne­aastane teadlaskarjäär leidis aset Kanadas Montréali ülikooli psühholoogia osakonnas. Muide, kirjavahetus lõpeb Vīke-Freiberga ettepanekuga: „Kui kokku saame, siis räägime kindral Charles de Gaulle’ist.“ Miks? Sellele kirjad vastust ei anna.

Sirbi külaskäigul osales vestluses akadeemik Jüri Allik ja võõrustajaks oli ERMi direktor Tõnis Lukas.

26. mail täitub 90. eluaasta Eesti läbi aegade enim tsiteerituma, suurima rahvusvahelise haarde ja mõjuga teadlase elukaarel, kelleks on mälu-uurija, Rotmani uurimisinstituudi tunnetusprotsesside neuropsühholoogia osakonna juhataja (kuni aastani 1992) ja Toronto ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris). 10. jaanuaril 2014 jõudis Eesti Rahva Muuseumi emeriitprofessor Endel Tulvingu ja tema abikaasa Rutt Tulvingu arhiivi esimene osa.

Riina Reinvelt / ERM

Kuidas Endel Tulvingu arhiiv Eesti Rahva Muuseumi jõudis?

Tõnis Lukas: Kõik sai alguse eelmisest direktorist Krista Arust. Temale kuulub kindlasti lõviosa aust, meie jätkasime tema alustatut – nii arhiivi saamise läbirääkimisi Endel Tulvinguga kui ka hilisemat süstematiseerimise perioodi.

Kas Endel Tulving kaalus ka alterna­tiive, näiteks koduülikooli või mõnda muud kohta?

Lukas: Kaalus ikka. Ega see olegi nii lihtne ülesanne, kui koondada oma terve elu ja tegevuse säilikud kastidesse, siis peab sealjuures ka tahes-tahtmata mõtlema selle peale, mis nendest edasi saab, kas seal, kuhu need anda, kas seal osatakse nendega midagi peale hakata, kas neid osatakse hinnata, kas nad seal ikka säilivad jne. Ega Tulvingul sellist hurraa-mentaliteeti küll ei olnud, et ta nüüd hirmsasti surus neid materjale ERMile, kõik kujunes kuidagi orgaaniliselt ja rahulikult, et meie olime huvitatud ja lõpuks oli ka tema huvitatud neid meile andma. Selle otsuseni jõudis ta Krista Aru veenmisel ja peab tunnistama, et pärast seda on Endel Tulving olnud ERMile väga hea partner kõikide asjade korraldamisel. Näiteks maksis ta oma taskust kinni kogu saadetise transpordi kuni Tallinnani, sinna läksime juba ise vastu. Seega säilitada arhiiv ERMis oli Tulvingu teadlik valik, aga tean, et ka Väliseesti Nõukogu oli Torontos samuti arhiivist huvitatud.

Vaheküsimuseks: kuidas selline teadlase arhiiv üleüldse ERMi üldise kogumispoliitikaga haakub?

Lukas: Tõsi ta on, et ega me selline päris loomulik valik ei ole. Eestis on päris palju professionaalseid arhiive, näiteks riigiarhiiv, kuhu saavad kõik omi asju arhiveerida. Teadlaste arhiividele pretendeerivad ka ülikoolide arhiivid. Kultuuripoliitiliselt ju ERM justkui tegeleb asjade kogumise ja säilitamisega, aga näiteks kirjandusmuuseum mõtte- ja kirjasõna säilitamisega. Riikliku kogumispoliitika alusel võiks minu arvates eriti väliseestlaste kultuuriloolised arhiivisäilikud ERMi kuuluda küll, kuid siin peab ka mõistma, et me ei hakka ealeski tegema sellist tööd, et hakkame ukselt uksele käima ja veenma, et ärge kuhugi mujale oma arhiive viige, tooge ERMi – seda me tegema ei hakka. ERM säilitab eesti suurkujude pärandit ja kui nad ise on oma pärandi säilitamisest huvitatud, siis see lubab meil oma tavapärastest raamidest välja minna.

Jüri Allik: Tulving lähebki kõikidest raamidest välja, sest tegu on niivõrd silmapistva teadlasega, et tema raamistamisega pole mõtet tegeleda.

Nii et Tulvingu arhiiv ei jää üksikuks pääsukeseks ERMi kogumispoliitikas?

Lukas: Me talletame ka edaspidi nende inimeste isikuarhiive, kes arvavad, et tema arhiiv võiks kuuluda Eesti Rahva Muuseumile. Kui kultuurile palju andnud inimesed nii arvavad, siis meie võtame ka vastu. Kuid toonitan üle, et me ei käi ise asutusi ja kodusid pidi, et tooge nüüd oma arhiiv kindlasti meile ja ärge kuhugi mujale viige. Kuid eriti arvestades meie uusi ja suurepäraseid tingimusi, siis eesti suurmeeste ja -naiste arhiivid me võtame vastu, süstematiseerime ja teeme uurijatele kättesaadavaks.

Kas ERMil teadusvaldkondlik evalveering ka on?

Lukas: Loodame selle saada nii sotsiaalia kui humanioora valdkonnas.

On teil ka teadustöötajaid?

Lukas: Praegu on kokku 17. Peab märkima, et muuseumi teadustöötaja ülesanded on praktilist laadi, näiteks, kuna kõik meie näitused on teaduslikel alustel, siis nende ülesanne on näituste kokkupanek ja koostamine, kuid on ka neid, kes puhast teadustööd teevad. Pean ütlema, et teaduskorraldus ERMi teadustegevust ei soosi. Kui meil oli sihtfinantseerimise süsteem, siis see soosis teadlikult teadusasutustevahelist koostööd, aga praegune institutsionaalsete uurimistoetuste süsteem lõhkus varasema korra ära, ka personaalsed uurimistoetused koostööd hästi ei soosi. Meil on kõrval Tartu ülikool, kus on esindatud samad valdkonnad mis meil, ja ma ei saa aru, miks peaksime nendega konkureerima hakkama. Väikese ressursi juures peaks rahastamissüsteem soosima just koostööd ja koosööd tahab ERM väga teha – kõigi teadusasutustega, kes on sellest huvitatud. Meie eesmärgiks pole kedagi välja suretades konkureerida. Meie roll ja kohus on ka populariseerida ja teha seda eesti keeles, me ei saa eesti rahvale öelda, et meie tegeleme ülemaailmsete ingliskeelsete publikatsioonidega ja muuks pole aega ega ressurssi. Loomulikult ka meie teadlased tegutsevad oma valdkonna ingliskeelses publitseerimismaailmas, aga meie roll ja kohus on siiski suurem haakumine rahvuskultuurilise teadustööga.

Allik: Endel Tulvingule on eesti rahvuskultuuriline identiteet alati tähtis olnud. Mäletan hästi, kui ta mulle kunagi helistas ja ütles, et ta teab, et mul pole järgmise kahe kuu jooksul suurt midagi teha ja kuna ta tahaks eesti keeles raamatu välja anda, siis ehk aitan tal artikleid selekteerida ja kõige muu toimetamistööga. Tegime ära. Endel Tulvingu raamat „Mälu“ ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt 2002. aastal.

Kas ERM plaanib ka näitust Tulvingu arhiivist?

Lukas: Tegelikult Endel Tulvingu juubeliaastal võiks ju mõned asjad välja panna ja näituse korraldada küll, aga peab mõistma, et meie oleme arhiivi pelgalt süstematiseerinud, me ei ole seda läbi uurinud ehk siis arhiivi ühikute nimekirjas sisalduvad nimed ei ütle meile eriti midagi. Meil oleks vaja sellisel juhul kellegi pädevama konsultandi või juubilari enda nõuandeid ja juhatusi, et millised rariteetsemad arhiiviürikud väärivad esitlemist ja millised on ehk vähetähtsamad. Mõni kirjavahetus on kindlasti tähtsam kui teine, mõni konverents on tähtsam kui teine või mõni publikatsioon on tähtsam kui mõni teine, mõni ilmunud raamat on tähtsam kui teine, meie seda ei tea. Meie oleme näituseks põhimõtteliselt valmis, vaja oleks kontseptsioon ja tehniline teostus läbi rääkida. Ega see näitus ju pea ka ERMis olema, ta võib otse loomulikult siin olla, aga kui peaks juhtuma, et Tartu ülikooli raamatukogu ükskord valmis saab, siis võib ka seal teha. Igatahes, kui juubilari aktsept on tulnud, siis meie poolt mingit takistust ei ole.

Allik: Tegelikult võiksid näitusel olla ka Endli abikaasa Rutt Tulvingu mäluteema­lised pildid, mis neil ka kodus seinal ripuvad. Rutt oli üldse Endlile üks äärmiselt oluline inimene ja tema piltidest koos Endli olulisemate säilikutega saaks kokku panna väga stiilse ja kena näituse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht