Rahvusülikooli sajand

Toomas Asser: „Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne.“

MARGUS MAIDLA

Võib ilma igasuguse ülemäärase paatose ja härduseta ütelda, et Tartu ülikool on eesti rahva ja meie rahvusriigi suur õnnestumine ning edulugu. Institutsioon, mille üle võib siiralt uhkust tunda ja teda hellalt hoida. Alati võib jätkuda kriitikat: kellele ei meeldi ülemäärane rahvusvahelistumine ja sellega kaasnev lausemakeelse hariduse-teaduse taandumine, kes arvab, et akadeemilisest teaduskantsist on saanud ettevõtluse teoori, kes jälle, vastupidi, et innovatsioon võiks rahvusülikoolis olla tugevamalt esindatud, mõnele ei meeldi veel neljas või viies arengujoon, kuid kõige selle juures ei tohi me kunagi unustada Tartu ülikooli kui meie rahvuse, kultuuri ja majanduse kandja tõelist tähendust ja väärtust. Siin ei tohi tähelepanuta jätta, millist määratut mõju ja arenguhooba kannab endas alma mater meie riigi ja rahva „toitjana“.

Veel 1872. aastal arvas üks meie rahvuse alusmõtestajaid Jakob Hurt, et tõenäoliselt eestlased rahvana omaenda ülikooli ülal pidada ei jaksa, kuid ta ei olnud kategooriline: kui läheb teisiti, on hästi. 2019. aastal tähistame oma rahvusülikooli sajandat aastapäeva. Me ikkagi jaksame, ja mitte halvasti!

Tartu ülikooli rektor, akadeemik Toomas Asser pidas oma inauguratsioonikõne 24. augustil 2018. Hea on nüüd, mil rektoriametis oldud üle poole aasta ja sisseelamisperiood seljataga, arutleda oleva ja tuleva üle.

Äsjases riigikogu valimiskampaanias tõusis teravalt seoses Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga üles õppekeele küsimus ja tulised debatid toimusid ka ülikoolide õppekavades ning teadusloomes inglise ja eesti keele tasakaalupunkti otsimise teemal. Milline on eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva künnisel (tähistatakse 1. detsembril 2019) rektori seisukoht neis küsimustes?

Eks rahvusülikooli teema ja üldse küsimused eesti keele ümber ongi äärmiselt mitmetahulised ja ma näen, et siin ei ole ühiskonnas konsensust. Ülikoolis on teema kõige teravamalt ülal hariduse andmise keele kontekstis – eestikeelne versus muukeelne kõrgharidus. Ma rõhutaksin just sõna muukeelne, mitte niivõrd ingliskeelne. Samamoodi on oluline teaduskeele küsimus, sest teadus on rahvusvaheline ja eeldab teadusartiklite muukeelset publitseerimist. Tõsi, siin domineerib inglise keel.

Mõistan ka keeleinimeste muret eesti keele olukorra pärast. Keelepoliitika on eelkõige riigi valdkond ja riigi suunata. Kui meenutame meie taasiseseisvumise perioodi, siis toona oli eesti keele riiklik poliitika jõuline ja eesti keel tõusis kohe väga heasse positsiooni. Viimased viis-kuus aastat näeme aga keelepoliitikas kompromisside tegemist, olgu siis koolis muukeelsete laste õpetamisel või ettevõtluse sfääris, kus samuti tungib peale inglise keel. Ka mõnes teadusvaldkonnas, näiteks rahvusteadustes, on keelepoliitika seisukohast vaadates veel arenemisruumi.

Kogu maailmas kõik keeled ajas muutuvad, Eesti pole ainukene. Eelmisel aastal võeti meid nelja ülikooli koostöövõrgustiku U4 liikmeks. Sellesse kuuluvad Genti ülikool, Göttingeni ülikool, Groningeni ülikool, Uppsala ülikool ja nüüd siis ka meie. Võrgustik ühendab mitteingliskeelseid ülikoole ja kõik nad maadlevad samade probleemidega millega meiegi.

Kuid keeleküsimused on mulle alati väga tähtsad olnud. Keel on see, mis meid kõiki ühendab ja sellega peab tegelema. Ülikoolina on meie kohus õpetada eestikeelseid õpetajaid, kes annaksid meie lastele eestikeelset haridust ja teiselt poolt soovime saada parimad gümnaasiumilõpetajad endale. Praegu on seis enam-vähem selline, et iga viies lõpetaja astub samal aastal Tartu ülikooli.

Pidasite 22. veebruaril ülikooli aulas Eesti Vabariigi 101. aastapäeva aktusel kõne. Muu hulgas märkisite seal, et praegu on rahvusülikooli ülesannetest esikohal riigi tasakaalustatud arengu ja tervikliku haridussüsteemi toetamine.

Soovisin selles kõnes rõhutada, et ülikoolid ei ole kohal pelgalt Tallinnas ja Tartus, vaid neil on ka regionaalne mõõde. Tartu ülikool on esindatud veel ka Narvas, Pärnus ja Viljandis. Peame selgust tooma ja kokku leppima, et regioonides kohalolek ei ole ainult ülikoolide kohus ja roll, vaid eelkõige riigi otsene huvi ja riik peab seda nii ka mõistma. Meil on vaja lahendada väga praktilisi probleeme, näiteks Narva kolledžis, mille olemasolu ei ole üksnes Tartu ülikooli huvi. See on ka poliitiline küsimus, see on tähtis regionaalne küsimus.

Teine eelisvaldkond, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv. Minu arust on selle küsimuse lahendamine riigile eksistentsiaalne ülesanne. Näiteks loodusteaduste õpetajate põua lahendamine võib aega võtta aastaid, ehk suisa aastakümneid, ning see nõuab ressursse ja sihikindlat tegevust, aga eelkõige riiklikku prioritiseerimist. Kui me seda küsimust ei lahenda, ei ole meil ei eesti keele säilitajat, ei ülikooli tulijat, ei ole ülikoolis olijat ega ka lõpuks eesti keeles õpetajat.

Veebruari lõpus avalikustas rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds maailma ülikoolide erialade pingerea, kus Tartu ülikool on mitmel alal reitingut parandanud. Veel jälgib Tartu ülikool ajakirja Times Higher Education maailma ülikoolide edetabelit. Mis teie arvate, kas reitingukohal tõusmine peab olema ülikooli eesmärk või on see hästi ja strateegiliselt juhitud teadusasutusele kaasnev tulem?

Kahtlen, kas maailma ülikoolide juhtkondadest ükski tegeleb iga päev süstemaatiliselt edetabelikoha tõstmisega, justkui oleks see nende põhiline tegevus ja eesmärk. Kuid loomulikult on paremustabelid olulised. Olgu nende metoodika hea või halb, aga me saame sel moel rahvusvahelist tagasisidet, kuidas ülikooli hinnatakse. Seal on nii subjektiivseid kui ka objektiivseid hindamisaspekte, näiteks tsiteeritavus ja tippteadlaste olemasolu või kui palju on palgal nobeliste. Rikkad ülikoolid ostavad nobeliste sisse ja saavad sellega plusspunkte. Meie üritame toimida reaalsuse piirides.

Mööngem seda, et kui uutes avaldatavates paremusjärjestustes ollakse mõnest konkurendist parem või üldiselt tõusnud, siis võibki selle üle rõõmustada ja uhkust tunda. Oleme praegu arenevate Ida-Euroopa riikide ülikoolide edetabelis esimesel kohal ja tunneme selle üle uhkust, aga kindlasti peame olema märksa ambitsioonikamad ja üritama saada ka üldises edetabelis rahvusvaheliseks tippteadusülikooliks. Meie uus valmiv arengukava peaks seda kõrget eesmärki ka toetama.

Kas peahoones veel loenguid loetakse?

Ikka loetakse. Peahoone auditooriumid on aktiivses kasutuses eriti praegu, mil Delta keskuse ehituse ajaks on kogu majandusteaduskonna õppetöö paigutatud eri hoonetesse. Lisaks tegutseb peahoones kogu usuteaduskond ja siin on filoloogide auditooriumid.

Tõsi ta on, et ülikooli peahoone peamiseks funktsiooniks on kujunenud kultuuripärandi eksponeerimine ning siin on juhtkonna ja tugispetsialistide tööruumid. Tasub siiski mõelda, et üliõpilane tahab saada tänapäevast keskkonda, seepärast on investeeringud uutesse taristutesse vajalikud ja otsime ajaloolistele hoonetele teistsugust rakendust.

Mõnikord on siit ja sealt kostnud osatamist, et ülikool on kesklinnast välja liikunud ja peamine ülikoolilinnak asub Maarjaväljal.

Tõsi ta on, aga sinna liikumisel on olnud ka oma ajalooline kujunemislugu. Tuletan meelde, et omal ajal reserveeriti see Maarjamõisa väli Tartu uuele haiglahoonele. Nüüd on asutud renoveerima olemasolevat Maarjamõisa kliinikumi kompleksi ja ehitama uusi plokke. Praegu tegutsevad Maarjamõisa väljal Biomeedikum, siirdemeditsiini keskus, tehnoloogiainstituut, Chemicum ja Physicum ning arvatavasti tuleb sinna veelgi hooneid.

Me peaksime seda piirkonda koos linnaga edasi arendama, sest praegu näeb see välja suhteliselt kõle. Muide, viimasel ülikooli nõukogu koosolekul otsustati, et sinna võiks lubada ehitada toitlustusasutusi ja poode ning muid olmeettevõtteid. Kindlasti peame mõtlema, kuidas lisada sinna inimlikumat mõõdet. Kui arvestada sealset hoonestuse mahtu ja parkimisolusid, siis ei olnud väga mõeldav ehitada neid hooneid Tartu kesklinna.

Ülikool areneb aga ka kesklinnas edasi – selle aasta lõpus valmib Emajõe ääres Delta kompleks, kuhu koondame nii õppe- kui ka teadustöö ja lisaks ettevõtlusmaja. Hiljuti valmis uuendatud spordihoone kõrval meie sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi uus õppehoone. Värske otsus on tuua õpetajakoolitus Karlovast Salme tänavalt kesklinna.

Maarjaväljal on aga ruumi ka kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arendamiseks, et edendada innovatsiooni ning teadmispõhist majandust, selle vastu on näidatud konkreetset huvi. Praegu on häda pigem selles, et kesklinnast ei pääse hästi sinna linnakusse ligi ja see on meil tarvis koos Tartu linnaga ära lahendada.

Tartu ülikool, Eesti majanduskasv ja kõrgtehnoloogiline majandus. Kui suur on siin ülikooli vastutus?

Tegeleme rektoraadis üpris intensiivselt akadeemiliste varade kommertsialiseerimisvõimaluste otsimisega. Kindlasti tunneme ka enda vastutust Eesti majanduskasvu tagamisel ja kui lubate, siis annan mõningase numbrilise ülevaate.

2018. aasta lõpu seisuga on Tartu ülikool sõlminud 170 ettevõtluslepingut kogusummas 10,4 miljonit eurot, mis on 2,2 miljonit eurot enam kui aasta varem. Lisaks on ülikool osalenud 26 teadus- ja arendusprojektis, kus üheks osapooleks on olnud äriühing. Nende projektide kogumaht oli 2018. aastal 6,9 miljonit eurot. Tartu ülikoolil on 55 spin-off-ettevõtet. Partnerlusprogrammi tegevustega on seotud üle 60 ettevõtte. iAkadeemia on koostööformaat, kus teadlaste, tudengite ja ettevõtjate ühismeeskonnad lahendavad ettevõtjate innovatsiooniülesandeid. Programmiga alustati 2018. aasta septembris, kokku on arendamisel seitse lahendust: Eesti Energia, Vanemuine, TÜ kliinikum, politsei- ja piirivalveamet, Tele2, Mooncascade ja TÜ. Õppekavade arendamisel on meil välja kujunenud põlised ettevõtlusepoolsed toetajad: Swedbank toetab matemaatika ja majanduse õppekavade arendamist ja SEB muudatuste juhtimise õppekava arendamist.

Samuti eraldatakse üliõpilastele stipendiume, nt Rootsi Kaubanduskoda Eestis annab stipendiumi skandinavistika alal, Chemi-Pharm stipendiumi keemiaüliõpilastele jne. Ma ei ole nõus kuvandiga, justkui oleks meie hea konkurent Tallinna tehnikaülikool ettevõtjasõbralik ja nende aktiivne partner, aga Tartu ülikool ei ole. Oleme küll ja pöörame sellele järjest suuremat tähelepanu.

Võimalikest tulevikuprojektidest rääkides peame vaatama, kuidas Eesti Geenivaramu seni tehtud tööd paremini rakendada, aga arstina ma ütlen ka, et selles kõiges on väga tõsine eetiline mõõde.

Kuid veel kord, väga hea näide majanduskasvust lähtuvast strateegilisest mõtlemisest on Delta maja valmimine. Minu arust on see suurepärane näide uuest strateegilisest ja väga innovaatilisest tegevusmudelist, millest on selle maja kontseptsiooni väljatöötamisel ja ehitamisel lähtutud. Sinna tuleb ka eraldi ettevõtlusmaja. Usun, et saame Delta maja rakendamisel olla märksa efektiivsemad kui Tallinna tehnikaülikool oma Mektory maja senises tegevuses. Minu arust on Delta maja loomine väga võimas samm edasi ja rektorina on mul sellele kõrgendatud ootused.

Millised on ülikooli ootused 2021. aastast käivitatavale raamprogrammile „Euroopa horisont“?

Ootused on suured. Kui jällegi olemasolevat seisu jälgida, siis senisest „Horisont 2020“ raamprogrammist on TÜ saanud toetusi 33,2 miljonit eurot kokku 91 projektist. Oleme Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolidest aktiivsemate ja edukamate „Horisondis“ osalejate seas. Ootused uuele raamprogrammile on kindlasti kõrgemad – soovime oma välisrahastust suurendada.

„Horisondis“ ei ole me juba mõnda aega enam pelgalt projektitaotlejad. Oleme osalised Euroopa partnerluses, mis võimaldab horisondi avardumist nii teaduskoostöö sidemete kui ka rahalise sissetuleku suurendamise mõttes.

Raamprogrammis osaledes peaksid kasvama sotsiaal-humanitaarteadlaste toetuste taotlemise võimalused. Praegu on parimad võimalused tehnika-, loodus- ja meditsiiniteadlastel. Euroopa suured väljakutsed migratsioon, integratsioon, kliimamuutus, tehnika ja eetika eeldavad ka sotsiaal-humanitaarteaduste suuremat kaasamist. Kuigi Eesti teaduse tase on hea, leiame, et innovatsioonilõhe ületamise meetmed uute ja vanade liikmesriikide vahel peaksid ka uuel perioodil olema Eestile kättesaadavad. Need nn widening-meetmed, nt Teaming, Twinning ja ERA-Chairs, aitavad meie teadusvõimekust kasvatada ning koostöösidemeid tugevdada. Samuti soovime suurendada oma edukust Euroopa Teadusnõukogult (European Research Council, ERC) taotlemisel. Seni on TÜ saanud neli ERC-granti ning ühe arendusgrandi (proof-of-concept), kuid arvestades meie tippteaduse taset, on meil potentsiaali rohkemaks. Selleks tuleb teadlasi rohkem nõustada ja julgustada.

Oleme aktiivsed ka ülikoolide võrgustikus Guild, mis osaleb „Horisondi“ läbirääkimistes ja nende kaudu saame oma hääle Brüsselis kuuldavaks teha. Samuti on meil hea koostöö ministeeriumide ja teadusagentuuriga. Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, EIC) jagab toetusi eelkõige ettevõtetele. Soovime, et innovatsiooninõukogu toetaks ka ettevõtete ja ülikoolide koostööd. Kui see võimalus tekib, siis oleme osalemisest huvitatud.

Teadlase karjäärimudeli väljatöötamises pusivad praegu kõikide ülikoolide rektoraadid. Kuidas edeneb see Tartu ülikoolis?

Karjäärimudeli arenduse ja kehtestamisega tegeleme väga intensiivselt. Näiteks tahame luua ettevõtluse residentuuri võimaluse, et teadlased saaks vahepeal minna ettevõtlusse ja tulla sealt ülikooli tagasi. Plaanime üle vaadata töölepingu standardid, seal peab võimaldama praegusest rohkem vabadust. Sellega, et teadlane läheb mõneks ajaks ettevõtlusse ja jätkab teadustegevust minimaalse koormusega, ei tohi kaasneda akadeemilisi penalteid, vaid see peab andma teadlasele arenguimpulsi.

Peame selleks läbirääkimisi Andmekaitse Bürooga, et sedalaadi mobiilsust ei käsitletaks huvide konfliktina. Oleme väga huvitatud, et inimeste mobiilsus suureneks nii sektorite vahel kui ka geograafiliselt. Mõistlik oleks, et sektorivahelist mobiilsust koordineeritaks riiklikult, nimetame teda siis innovatsiooni agentuuriks või rakendusuuringute keskuseks.

Tegeleme praegu ka doktoriõppe läbivaatamisega, et doktoriõppe väljund ei oleks ainult kõrgel tasemel publikatsioonid, vaid et oleks võimalus tootearenduseks jms. Söandan nimetada praegust ümberkorraldust doktoriõppe reformiks eesmärgiga vähendada teo­reetilisust ja suurendada rakendus­likkuse osakaalu. Soovime jätta doktorantidele suurema vabaduse, aga mitte karvavõrdki järele anda kvaliteedis. Peame mõtlema ka, kuidas juurutada konsulentide süsteemi, kus teadus­grupis osalevad inimesed, kes ei pea ise teadusega tegelema, vaid vahendavad selle tulemusi ja rakendusi tööstusele ja majandusele. Minu arust on sideme loomine teaduse-majanduse-ühiskonna vahel praegu üks meie nõrgemaid külgi ja niisuguse süsteemi loomine on sild, mis aitab puudujäägi kaotada.

Kas ülikooli kvantitatiivsete arvudega – 13 000 üliõpilast, üle 1400 välisüliõpilase, ligi 1200 doktoranti ja 3600 töötajat, kus täidetud ametikohtadest ligikaudu pool on akadeemilised ametikohad, 69% akadeemilistest töötajatest doktorikraadiga, professoreid 200 – võib rahule jääda? On need näitajad optimaalsed?

Jah, minu arvates küll. Arvestades halduslepinguid, mis meil on haridus- ja teadusministeeriumiga, siis meil pole soovi neid arve suurendada. Kui kasv toimub, siis eelkõige tasuliste teenuste osas, kuid mitte olemasoleva halduslepingu alusel. Nagu ma esmalt rääkisin, siis meie peamine soov on areneda kvalitatiivselt – saada endale häid ja kvaliteetseid õppureid.

Meie põhipingutus peakski olema, et targad noored gümnasistid ei läheks Eestist ära, vaid tuleksid Tartu ülikooli. Ma ei usu, et ka välisüliõpilaste arvu peaks väga kasvatama. Peab muidugi mõistma valdkondade spetsiifilisust, näiteks ITs ongi välisspetsialistide arv suurem ja see on normaalne, aga üldises plaanis siin suurt kasvu taga ajada pole tarvis.

Ülikooli 2019. aasta koondeelarve on 183 miljonit eurot. Kui palju teie arvates vaja oleks, et täita kõik ülikoolile pandavad ühiskonna ootused ja selleks et jõuda maailma saja parema ülikooli hulka?

Oleme seda kalkuleerinud ja leidnud, et esisajasse jõudmiseks on vaja, et see summa oleks poole võrra suurem, s.t mitte 200 miljonit, vaid umbes 300 miljonit, siis oleks see pürgimus ka täidetav.

Kuidas olete rahul partnerluse ja koostööga Tartu linnaga? Kus on arenguruumi?

Minu senine pooleaastane tegevus on küll näidanud siin häid suhteid. Kindlasti tegeleme ühiselt nii Delta maja ehitamise ja käivitamise kui ka spordikompleksi ja linna spordi arendamisega. Kindlasti vajab ühist arendamist eelnimetatud Maarjamõisa piirkond ja sealne ülikoolilinnak. Koostööprojekte on ka linna kultuuripealinnaks kandideerimisel, kus ülikoolil on linnaga ühishuvid avaliku ruumi veelgi tudengisõbralikuks muutmisel. Mainin kohe, et siin meil kindlasti pretensioone ei ole, sest Tartu on juba praegu äärmiselt tudengisõbralik keskkond, kuid see ei tähenda, et ei oleks arenguruumi.

Millised on rektori ootused uuele valitsuskoalitsioonile?

Uue koalitsiooniga tahaksime eelkõige teha koostööd. Võiksime valitsuse liikmed kutsuda Tartusse ülikooli ruumesse väljasõiduistungile, et arutada koos kõigi ministritega nii ülikooli kui ka Tartu probleeme. Meie kiiremat arengut takistavad ühendusteed, olgu see siis lennu-, raudtee- või maanteeühendus. Palun uuelt koalitsioonilt siin tõsist suhtumist. Olen ka avalikult kinnitanud, et valitsemine võiks olla märksa tõendus- ja teaduspõhisem ning seda kompetentsi saame Tartu ülikoolist pakkuda. Kui erakonnad juba presidendi juures allkirjastasid ühise memorandumi, et tõstavad teadus- ja arendusrahastuse 1%-ni SKTst, siis ootan kindlasti lubadustest kinnipidamist ja täitmist kvaliteetsete otsustega. Siin võiks valitsus ülikoolide ühised ettepanekud ära kuulata. Rektorite nõukogu tegelebki praegu nende formuleerimisega.