Argidialektika IV. Meie. Omad

MARGUS OTT

Eelmises argidialektika harjutuses sai räägitud sellest, kuidas teisele-olemine kuulub minu enese määratluse sisse. Sina oled minas. Ja et see toob minusse tundmatuse, teadmatuse. Ma ei saa sinasid lõpuni kontrollida. Kuidas on aga sellega, et määratleda mingi kindel sinade-ring, kellega ma suhestun, moodustades „meie“? Kas ei aita see taastada kontrolli, sest me oleme ju omad inimesed? Igaühel on meie-grupp, kus ta tunneb end turvaliselt ja kus ta oskab enam-vähem ennustada sinade käitumist. Nad on omad, omased.

Kuid kas pole see suuresti ehku peal? Kas ei juhtu tihtipeale nii, et meie-grupp, nii nagu mina seda olen ette kujutanud, on hoopis teistsugune kui seesama meie-grupp, mida sina oled kujutlenud ja kogenud? Me oleme ju niisugused, mõtlen mina. Aga siis tuled sina ja ütled, et ei, me oleme hoopis naasugused. Eks ole iga meie-grupp läbistatud säärastest pingetest, nihkumistest, ümber­määratle­mistest, võimuvõitlustest?

Kui meie-grupi moodustavad päris­inimesed (s.t et see pole pelgalt minu luul, väljamõeldis), siis on selge, et igaüks näeb seda gruppi natuke isemoodi. Need pinged ja nihked kuuluvad meie-grupi enda olemisse. Kui mul peaks õnnestuma need pinged ja vaatepunktierinevused kaotada, siis sellesamaga lakkaks meie-grupp olemast ja see muutuks luuluks. Totalitaarsed ühiskonnad lähenevad sellele, et olla diktaatori luul. Pärismeie eeldab päriserinevust ja sisepingeid. Neid ei saa ära kaotada, kaotamata meiet. Pingete õige talumine ei tähenda vihast ootamist, kuni nad välistel põhjustel hajuvad (nt teine väsib ja ikkagi nõustub ütlema seda, mis on õige, s.t seda, mida ütlen mina). Pinge õige talumine tähendab seda, et ma võtan selle pinge, s.t teiste erinevuse, iseenda sisse ning teisipidi, annan enese teiste sisse, nii et me üheskoos suubume sinna pingesse ning kasutame seda jõuna, elektrina, kütusena, loomaks midagi muud. Kui ma ei taanda teisi endale ega ennast teistele, vaid me elame oma sisepiiridelt, pingetelt ning aitame selle varal üksteisel iseendast ja teisest üle saada.

Meie ja nende piir võngub alati, me oleme oma piiril, mis alatasa nihkub, teiseneb, nüansseerub.

Piia Ruber

Mõistagi ei ole ükski meie-grupp vaakumis. Alati on kitsamaid ja laiemaid omadesõõre, mul võib olla mitmeid meie-gruppe, mis ei pruugi omavahel kattuda, ning ülepea on inim-meie läbikäimises mitte-inimestega (loomad, taimed, keskkonnad). Siin on samasugune dialektika nagu mina puhul. Tavamõtlemises on igal juhul ühel pool „meie“ ja teisel pool „nemad“. Kuid lähemalt uurides selgub, et meie ongi nende poolt määratletud ning nemad meie poolt. Me ei suhestu üksnes väliselt, vaid meid moodustab ühine piir. See tähendab, et ei saa üheselt eristada meie-grupi sisepingeid meie ja nende välispingetest, vaid meie ja nende välispinged on tegelikult laiema „meie“ sisepinged (või ka teisipidi, väiksemasse liikudes võib minu enda sisepingeid võtta välispingetena alam-minade vahel): inimkond, elusloodus, maakera, universum.

Sellekõrval on ka tõsi, et jäävad eelis- või lähtemeied. Ma ei ole elusloodus või universum üldiselt, vaid konkreetseis põiminguis ja lõiminguis, mis suhestuvad teiste kooslustega. Teistega läbikäimises meie ei lahustu, ei kao ära. Siin toimub hoopis dialektiline areng, mida toidab see, et ühest küljest jäävad meie-grupid endas-olusse, enda-suhtesse, aga teisest küljest on kaasatud teiste-suhetesse. Teiste-suhet meie-grupi enda määratlusse võttes saame uue tasandi meie, mis ühes mõttes on küll seesama meie, aga teises mõttes on üle saanud esmasest pelgalt välisest määratlusest (olles väliselt ja abstraktselt teiste vastas) ning omandanud nüansseerituma tähenduse, kus teist on juba silmas peetud, mis annab ka nüansseerituma ja konkreetsema meie-mõistmise. Sel dialektikal pole otsa, meie ja nende piir alati võngub, me oleme oma piiril, mis alatasa nihkub, teiseneb, nüansseerub. Seda dialektikat võib muidugi kunstlikult peatada, ent elu ise kutsub üles seda jätkama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht