In memoriam Anto Raukas

Anto Raukas 17. II 1935 – 19. IV 2021

Kui alguses peaks olema sõna, siis mõne inimese puhul on neid väga palju vaja. Valik neist, mis kõik õiged. Tubli õppur. Kuldmedalist. Kõrgharidusega geoloog. Aspirant (ehk praegu doktorant). Kvaternaari spetsialist. Teaduste kandidaat (praegu PhD). Nooremteadur. Vanemteadur. Kõva spordimees. Eesti noortemeister. Üks Eesti orienteerumise rajajaid. Üleliidulise kategooria kohtunik. Meistersportlane matkamises. Spordiseltsi Kalev auliige. Sektorijuhataja. Osakonnajuhataja. Hoolitsev abikaasa, isa, vanaisa. NSV Liidu teaduste doktor. Koolkonna looja. Õppejõud. Noorteadlaste juhendaja. Professor. Akadeemik. Teaduste akadeemia presiidiumi liige ja osakonna akadeemik-sekretär. Sadade artiklite ja kümnete raamatute autor, koostaja või toimetaja. Teeneline teadlane. Õpilaste teadustegevuse organisaator. Oma valdkonna keskse rahvusvahelise teadusajakirja peatoimetaja. Konverentside organiseerija. Teadusseltside eestvedaja. Teaduse populariseerija. Eestikeelse terminoloogia arendaja. Entsüklopeedia teaduslik peatoimetaja. Vankumatu kauni emakeele eest seisja. Riigi juhtide nõustaja. Neljakordne Eesti riigi teaduspreemia laureaat (1993, 1996, 2003, 2015). Paljude medalite laureaat. Ordenikandja. Tallinna aukodanik. Üks Eesti XX sajandi suurkujudest. Euroopa auteadlane. Juhtivteadur. Nüüd juba kümmekond päeva manalamees.

Anto Raukase nimi oli aastakümneid Eesti ühiskonnas paljudele teadlase sünonüümiks. Sellise teadlase, kes vaatab asju süvitsi, pikas perspektiivis (mis geoloogi jaoks tähendab vähemalt tuhandeid ja pigem miljoneid aastaid) ning ei lase end kõigutada pisiasjade muutuvatest interpretatsioonidest. Kes julges olla kindel, et Eestisse tuleb kord tuumaelektrijaam. Kui vaja, siis kas või omaenda koduaeda. Kes mõistis, et tippteadust esitlevates teadusartiklites sõnastatud tulemused tuleb viia otsaga majandusse. Kes teadis, et ilma tugeva töötleva tööstuse ja maavarade kaevandamiseta riik rikkaks ei saa. Et mõlemad elavdavad majandust ning pidurdavad väljarännet. Et kindlasti luuakse riiklik geoloogiateenistus. Et mõnes kohas hakatakse varsti kaevandama graniiti ja Virumaal üldse mitte kauges tulevikus fosforiiti.

Selle kindluse taga oli tohutu hulk teadmisi ja sinna otsa ehitatud kogemusi. Need olid ammutatud mitte niivõrd klassikalistest õpikutest, kuivõrd suhtlemisest oma aja kõige targemate kolleegidega – ja loomulikult nendega, kellel oli tollal õigus teha otsuseid. Neid otsuseid sai suunata tarkuse ja argumentidega. Selleks ei piisanud lihtsalt tippteaduse sõnumi edastamisest või teravatest ütlemistest. Vaja oli rohkemat. Tarvis läks laiapõhjalist tarkust ning kohaliku ja kultuurikonteksti tajumist. Tema meelest oli professor eelkõige tippteadlane, kelle ülesandeks on endale ja oma töögrupile vahendeid leida. Akadeemik seevastu pidi olema üldkultuuriline nähtus, kes näeb teiste valdkondade muresidki ja aitab ka teiste teadlaste murede lahendamisele kaasa. Ja et teaduste akadeemia suurim ülesanne on suurte lolluste ärahoidmine.

Üks Anto Raukase firmamärke oli enese väljendamine selgelt ja otsekoheselt, mõistetavalt väga paljudele kaasteelistele. Nõnda kujunes temast teenäitaja, kuidas siduda teadust ühiskonnaga. Üks, mida ta kindlasti ei armastanud ja vist seetõttu ka vältis, oli ilusate sõnade tegemine ja lohutuse lubamine. Olgu see võitlus õigusjärgsete omanike õiguste eest, vaidlused kliimamuutuste üle või artiklite valik „oma“ teadusajakirja. Või veel mitu tosinat valdkonda, kuhu ta rohkelt panustas.

Tema meelest ei olnud mõõdikud iial ainus argument. Küllap tänu sellele kujunes nimelt tema selleks teadlaste hääle kandjaks, kes läbi aastate on olnud kohal ja valmis panustama. Seda mitte ainult oma valdkonna teaduse eesliinil, vaid ka meie kodudes teleekraani, raadioeetri, ajalehtede ja raamatute vahendusel. Rääkides meiega sõnas, kirjas ja pildis. Alati temale omase kirega ja imetlusväärse sõnaseadmise oskusega. Polnud vahet, kas teaduse põletavatest probleemidest, looduse hoidmisest või sellest, kuidas tagada Eesti energiajulgeolek. Teades täpselt, et ühiskonnaga suhtlemise ja populaarteadusliku artikli kirjutamisel peab asja eriti hästi tundma ning seda nii edastama, et ka teised sellest aru saaksid.

Temaga tehtud intervjuudes kordub sageli oletus: nii paljudes valdkondades tegutseval põhimõttekindlal teadlasel peaks olema palju vaenlasi. Tema enda tunnetus oli lausa vastupidine: kellel on palju vaenlasi, sellel on ka palju sõpru! Neid on küll lugematu hulk. Kõik nad leinavad nüüd koos Anto Raukase lähedastega lahkunud kolleegi, õpetajat, kaasvõitlejat või lihtsalt mõnusat ja tarka kaasteelist, kelletaolisi sünnib siia maailma väga harva.

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Geograafia Selts

Eesti Geoloogia Selts

Tallinna Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tartu Ülikool

Eesti Maaülikool

Vt ka:

Eesti teaduste akadeemia järelhüüe Anto Raukasele. – Postimees 19. IV 2021.

In Memoriam: Anto Raukas. Tallinna Ülikool

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht