Eestis on kuni 600 enneaegset surma tingitud õhusaastest

Veljo Kimmel

Kes peaks teadusuuringute tulemustest rääkima ja neid majanduse planeerimisel arvestama?

Hiljuti juhtusin lugema Postimehest Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi biotehnoloogia ja põllumajandusuuringute direktori Maive Rute artiklit1, milles autor toob selgelt välja, et Eestis arenevad teadus ja majandus teineteisest lahus. Käesoleva kirjutises katsun käsitleda mõningaid lahus olemise aspekte.
Majandustulemused sõltuvad teatavasti inimtegevusest ja seega mõjutavad tööjõudluse näitajad päris palju meie saavutusvõimet. Tööjõudluse kahjustamisel ja majandustulemuste halvendamisel on suur osa mitmesugustel haigustel. Lihtsaim viis saada esialgset infot meie tervise kahjustajate kohta on surmatunnistused – ja nende põhjal põhjustavad eestlaste suremust valdavalt südame-veresoonkonna haigused ja kasvajad. Mis aga on letaalse lõpuni jõudnud haigestumise taga? Tihti hakatakse rääkima eluviisist ja pärilikkusest, mis justkui määraks enamiku haigestumistest ja surmadest. Aga üllatus-üllatus! – maailmas on ammu tõestatud, et meid ümbritsev keskkond määrab suures osas meie terviseseseisundi ning et esirinnas on õhusaaste, mis tingib hinnanguliselt vähemalt miljoneid enneaegseid surmasid aastas.
Ka Eestis kinnitavad teadusuuringud, et ca 600 enneaegset surma aastas on seotud hoopis sissehingatavate osakestega, seda just eespool nimetatud südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigestumiste kaudu.2 Sissehingatavad osakesed tingivad üle 300 hingamisteede haigustega ja üle 500 südame-veresoonkonna haigustega seotud hospidaliseerimise aastas. On hinnatud ka õhusaastest tingitud haigestumiste ja suremusega majandusele tekitatud kahju ja saadud suurusjärguks mõned protsendid SKTst. Ilmselt ei ole loetletud haigestumised-surmad ja tekitatud kahju piisav, sest erilist ettevõtlikkust saaste piiramiseks ei saa täheldada.
Mis tekitab õhusaastet linnades, kus me valdavalt elame? Enamasti ikka autoliiklus ja kütteperioodil ka olmekütmine. Muidugi, igas linnas võivad õhusaaste põhjustajad veidi erineda ja nende täpsustamiseks tehakse eriuuringuid, kuid senised kogemused linnade uuringutest kinnitavad liikluse ja olmekütmise osatähtsust. Liikluse puhul on õhusaaste piiramiseks oluline küsimus, kas õhku paiskuvad osakesed pärinevad summutist, s.t et on põlemisproduktid või hoopis mujalt – valdavalt teekattest, kuid ka rehvidest, kütuse aurumisest jm. Tihti on summutist ja teekattest pärinevaid osakesi õhus võrdselt, kuid nende osakaal sõltub palju teekattest, naastrehvide rohkusest, teehooldusest ega ole seetõttu automaatselt ühe linna uuringutest teise linna ülekantavad. Seega ei saa ka automaatselt kehtestada piiranguid, kui ei ole teada, milline saastekomponent on olulisem.
Kas tavaline linnakodanik saab kusagilt õhusaasteinfot? Ikka saab, kui oskab ministeeriumide veebilehtedelt tehtud uuringute kohta infot otsida. Kuid artiklite tasemelt see teadmine kuhugi eriti jõudnud ei ole. Vähemalt piiranguteni küll mitte, sest keskkonnaõiguses tavalist saastaja-maksab-printsiipi Eestis antud valdkonnas ei rakendata: kütuseaktsiis on ju mõeldud tee-ehituseks, samuti ei ole tavakütmine kuidagi maksudega koormatud. Enamikule Euroopa riikidele omane autode maksustamine vastavalt nende saaste tekitamise võimele ei suuda kuidagi Eestisse teed leida ja seetõttu näeme siin tihti suuri autosid üksiku sõitjaga.
Seega, mis kasu on teadmistest, kui me neid ei kasuta? Kes peaks kasutama? Kas ainult kõrged riigiametnikud või ka keegi muu? Kas mina autoomanikuna peaksin teadma, et minu tegevus tingib õhu kvaliteedi halvenemise ja minu terviseriskide kasvu? Kas selline klausel peaks olema tervisekindlustuslepingus –
ja peaksin autojuhina maksma suuremat kindlustusmakset, sest liigun saastunumas keskkonnas – on ju tee telgjoone läheduses selgelt saastunum kui kõnnitee, näiteks aeglaselt ummikus liikudes tunnete, kui palju ees liikuva auto summuti „aroomi” teieni jõuab – ja tekitan ka ise saastunumat keskkonda? Kui seaduse järgi on mul õigus näiteks kinnisvara ostmisel saada teavet seda mõjutavate keskkonnategurite kohta, siis kas peaks olema kirjas ka see, et ostes korteri kesklinnas, kasvab terviserisk? Isegi Tartu liiklustiheduse juures on suudetud näidata, et elava liiklusega tänava ääres suureneb risk haigestuda südame- ja hingamisteede haigustesse.3
Eelmise aasta lõpul tunnistas Maailma Tervishoiuorganisatsioon4 välisõhu kantserogeenseks aineks, seega võib tõenäoliselt varsti lugeda uuringutest, kui palju kasvajatest ja nendest tingitud suremusest Eestis võib olla tingitud õhusaastest. Muidugi juhul, kui leidub keegi, kes sellist uuringut rahastab. Kui ei leidu, siis võime jätkata juttu elu­viisist ja vajutada julgelt auto gaasipedaali. Eks seegi ole ju eluviis, mida me kõigiti soosime. Ja miks ei peaks soosima, kui keegi kahjulikest tagajärgedest ei räägi ja nende tekitamist ei piira?

1 Eesti teadus ja majandus haakuvad vähe, Maive Rute, Postimees http://arvamus.postimees.ee/2684010/maive-rute-eesti-teadus-ja-majandus-haakuvad-vahe

2 Kesanurm, Kaisa; Teinemaa, Erik; Kaasik, Marko; Tamm, Tanel; Lai, Taavi; Orru, Hans (2014). Country-wide health impact assessment of airborne particulate matter in Estonia. Steyn, Douw; Builtjes, Peter; Timmermans, Renske (Toim.). Air Pollution Modelling and its Application (47–51). Springer http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-94-007-5577-2_8

Varasemad uuringud leitavad Keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/392990

3 Pindus, Mihkel. Suure liiklusintensiivsusega autotee läheduse mõju südamehaiguste ja hingamisteede kaebuste esinemisele Tartu RHINE kohordis, Tartu Ülikool, magistritöö 2012

4 IARC: Outdoor air pollution a leading environmental cause of cancer deaths http://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/pr221_E.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht