Uudised

 

KUNST  

Ede Kurreli preemia Anneli Tammikule

23. IX avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis eesti kaasaegse ehtekunsti näitus ?LAEGAS?. Avamisel anti tänavune Kurreli preemia Anneli Tammikule roostevabast terasest fotosöövitatud sarja ?2D ? 3D credit? eest.  

On tähenduslik, et väljapanek avati just 23. septembril, professionaalse metallikunsti  ühe alusepanija  Ede Kurreli 95. sünniaastapäeval. Pisut hilisemasse sügisesse jääb veel kaks olulist tähtpäeva: 90aastaseks saab kunstiõppeasutus, mida praegu tunneme kunstiakadeemiana, ja 80 aastat saab kõrgharidusega metallikunstnike koolitamisest. Näituse tuumiku moodustab noorem ehtekunstnike põlvkond,  EKA ehte- ja sepakunsti eriala tudengid, magistrandid  ja viimastel aastatel lõpetanud. Kurreli preemia ?ürii hindas eelkõige kunstniku omanäolist ja disainerlikku lähenemist ning tervikliku ja kaasaegse sarja väljaarendamist. Töö on eesti kontekstis vaieldamatult  uuenduslik. Parima üliõpilastöö pälvis julge kujundikeele eest Kertu Tuberg. Näituse on kujundanud Maria Pukk ja Ivar Lubjak.  Avamisel esitleti ka EKA ehte- ja sepakunsti eriala tutvustavat raamatut ?Metall 2?.

Täna kell 10 algab  tarbekunsti- ja disainimuuseumis ettekannete päev: kl.10 Inge Teder, ?Ede Kurreli looming ja tähendus?; kl. 10.30 Liesbeth den Besten (Amsterdam), ?Kaasaegne ehe, avatud ja varjatud?; kl. 11 Toomas Paul, ?Lepingulaegas?; kl. 12 Kadri Mälk, ?Hoiakutest?; kl. 12.30 Tanel Veenre, ?Kehakogemus?; kl. 13 Ebe Nõmberg, ?1980ndad eesti ehtes?.  Moderaator Ketli Tiitsar, IT abi Karl Kristjan Videvik.

 

? Alates 16. IX  on A-galeriis vaadata 2004. aasta suvel EKA ehtekunsti lõpetanute diplomitööd. Seekord on diplomande neli: Anni Kagovere on teostanud oma töö ?Mööduv hetk, püsiv hetk? jaapani mokume-ganes?e tehnikas, Maarja Niinemäe ehted sümboliseerivad liikumist, ?esti, Kertu Tubergi ehteseeria ?Võrrand 32 tundmatuga? on mäng mineviku, oleviku ja tulevikuga ehk mälestuste, mõtete ja unistustega, Epp Perteli raudehted ?Zi? mängivad robustsuse ilu ja peenekoelisusega.

? 22. IX avati  Adamson-Ericu muuseumi keldriruumis nahakunstnike liidu korraldatud ehtenäitus ?Ehe on teade maailmale meist endist?. Näitusel eksponeerib ehteid ligi paarkümmend nahakunstnikku Tallinnast ja Tartust. Lisaks pärgament-, taimpark-, kroom- karus- ja isekeedetud nahale on kunstnikud kasutanud ka metalli (hõbedat, traati, mutreid, messingit), kivi, keraamikat. Väljapanek on väike, kuid mitmekesine ja rõõmus.

? Täna kell 17 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis kaasaegse soome disaini näitus ?Kaj Franck ? täna?. Kaj Franck  (1911 ? 1989) on soome disaini suurnimi, kes on võrdselt tähenduslik nii disaineritele kui tavakasutajale. Francki kujundatud esemed on oma argipäevasuses anonüümsed, ehkki nende tagaküljelt leiab enamasti tema nime. Soomes on aastakümneid antud välja Kaj Francki nimelist prestii?set disainipreemiat. Eksponeeritud on soome disainerite paremik, kes kirjeldavad oma suhet Francki disainimaailmaga nii oma tähelepanekute kui tööde vahendusel. Väljas on Anna Danielssoni, Fujiwo Ishimoto, Harri Koskineni, Antti Kotilaineni, Yrjö Kukkapuro, Jarmo Lehtoneni, Eero Miettineni, Vuokko Nurmesniemi, Kerttu Nurmineni, Heikki Orvola, Ritva Puotila, Anneli Sainio, Pirkko Stenrose, Paola Suhoneni, Oiva Toikka, Tonfisk Designi, Jorma Vennola ja Risto Väätäneni tööd. Näitusel on väljas loomulikult ka Kaj Francki enda kujundatud esemed. Näituse on koostanud Design Forum Finland.

? 22. IX avati Ühispanga galeriis Andres Toltsi näitus ?Formularid?. Näitusel on väljas  paarkümmend kahe viimase aasta jooksul valminud maali ning kollaa?i. Näitust kureerib Hausi galerii. ?Formularide? puhul kasutab Tolts aluspõhjana ametlikke blankette ja formulare. Neile bürokraatlikele dokumentidele on ta joonistanud abstraktseid sirgeldusi. Maalide puhul on kunstnik uurinud blankettide ranget lahtrisüsteemi ning vastandanud seda maalikunstist  tuttavatele vabadusele.

? 28. IX kell 16 avatakse G-galeriis  Tiit Pääsukese isiknäitus  ?f i g ū r a?. Näituse ladinakeelne pealkiri vihjab selle sõna algupärasele mitmetähenduslikkusele. Enamik näitusel eksponeeritud kunstiteoseid on sirgjoonelise kujutamise ja peenekoelise vihjamise sümbioosist kujunenud omalaadsed maalinovellid. Näituse kaastekstist on lugeda, et ?maalid peavad siis seletamiste sündimisi ja suremisi kogu aeg pealt vaatama?.

? 22. IX avati Deco galeriis Kristina Normani näitus ?Saladuslik raadio?. Väljapanek  on loogiline jätk Normani bakalaureusetööle ?Geniaalsuse väli? ja varasemale ?Väikese raadio? sarjale. Olulised on teadusajalugu, ajastuvaim ning ajaloo latentne loomus. Ning ei tohi unustada, et kunstnik armastab endiselt süütute vaatajate peal alatuid mockumentary võtteid rakendada.

? 15. IX avati Tallinna kunstikooli (Kevade 4) fuajees Urmas Orgusaare gua??maalide näitus ?Ühe suve pildid? (?Suvepraktika?). Eksponeeritud on tänavu kevadel ja suvel Prangli saarel valminud hoogsate pintslitõmmetega maalitud maastikud ja suvelilled. Tegemist on ühtlasi kunstniku 60. juubelit märkiva näitusega. Orgusaar on kunstikoolis õpetanud juba 29 aastat. Tagasivaate kunstniku loomingulisele teele pakub käesoleval aastal ilmunud album, tema nahkehistöös, joonistuse, maali ja objektikunsti ülevaade.

? 22. IX ? 12. X on Katariina käigus vitraa?ikoda-galeriis Domini Canes?is tekstiilikunstniku Christel Alliku akvarellinäitus ?Järve ääres?. Tööd on valminud Zvartavas rahvusvahelise kaasaegse akvarellisümpoosionil. Allik on lõpetanud EKA tekstiilieriala 1996. aastal, akvarellinäitusega esineb ta esmakordselt.

? 24h galerii uuel näitusel on väljas Jaan Toomiku viimaste aastate maale, sealhulgas ?Isa ja poeg?, ?Akt kondoomiga?, ?Mees kajakaga? ja ?Langevarjur?. Hiljaaegu valisid 35 rahvusvahelist kunstikuraatorit Toomiku ainsa eestlasena 138 kaasaja mõjukama kunstniku hulka maailmas. Maalikunstnik Toomik mängib läbi situatsioone, mida tajutakse üksnes ebamääraste hirmude ja ootustena. Toomik kinnistab need haprad kangastused lõuendile kui tõestijuhtunud situatsioonid.

? Kuni 9. X saab TPÜ akadeemilise raamatukogu fuajees vaadata Eesti Roerichi Seltsi koostatud näitust ?On vaja maailmal? ilu tuua taas?, mis on pühendatud Svjatoslav Roerichi 100., Jelena Roerichi 125. ja Nikolai Roerichi 130. sünniaastapäevale. Väljapanek tutvustab Roerichite perekonna nelja liikme elu ja loomingut, teaduslikku ja ühiskondlikku tegevust, ekspeditsioone, aga ka neile pühendatud teoseid. Pearõhk on perekonna noorima liikme Svjatoslav Roerichi loomingu tutvustamisel.

? 17. IX avati Tartu kunstimuuseumis Lembit Saartsi juubelinäitus. Saarts esindab ühena viimastest pallaslaste hõredaks jäänud ridu. Pallaslased olid oma põhiolemuses modernistid, Saarts on seda täielikult. Tema kunstis puudub literatuur, tema loomingu põhiväärtus on peenemaitseline koloriit, suurepärane joonistusoskus, hea vormitunne, rütmitaju. Näitust kureerib Krista Piirimäe.

? 21. IX avati Y-galeriis näitus ?Valitud sihtkohad?/ ?Selected destinations? ning see toimub rahvusvahelise konverentsi ?Culture, nature, semiotics: locations IV? ühe (visuaalse) paneelina. Näitus keskendub Eestimaa paikadele, nende füüsilistele, emotsionaalsetele ja sotsiaalsetele kvaliteetidele. Kuraator Rael Artel on kutsunud esinema neli eesti noorema generatsiooni (foto)kunstnikku: Margot Kask portreteerib Abruka iidset metsa, Piret Räni seeria ?Õhuke kiht maad? käsitleb sama paiga rannajoont, Maiu Kurvitsa ?Udu-sudu? keskmes on maastikulõik Tallinna linna piiril ja keskkonnaprobleemid ning Reimo Võsa-Tangsoo seeria ?Kuidas uneaeg maailmaaega sisenes? vaatleb Setumaad ning maa- ja linnakeskkonna suhteid.

? 21. IX avati Narva muuseumis Adamson-Ericu muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi koostööprojekt ?Viinapuuväät ? maasikakiri II?. Näitus tutvustab viinapuuväädimotiivi arendusi euroopa kõrgkultuurist eesti rahvakunsti ja sealt kunstnik Adamson-Ericu loomingusse. Näituse on koostanud Vaike Reemann (ERM), Ülle Kruus ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum). Haridusprogrammi ning töövihiku koostajad on Kai Tuvik ja Vaike Reemann, näituse on kujundanud Dénes Farkas. Projekti tutvustatakse  kõigepealt Eesti muuseumide VII näituste festivali raames ning 2005. aastal Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis ja Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

? 23. IX avati Viljandi Kondase keskuses Uno Roosvaldi maastikumaalide näitus. Lisaks kahe kuni viie aasta tagustele hõõguv-abstraktsematele maastikele on väljas 1980. aastatel valminud väikeseformaadilised Kihnu-ainelised figuurikompositsioonide kavandid. Tema teoste motiivistik ? kadakane, kivimeres rannaäär, esemelised jäljed (karjakellad, triibuvaibad, kindakirjad, paadilauad) on Kihnust, Väike-Pakrilt, Paldiskist. Nagu ikka, sisaldab ka see näitus sügavat sõnumit: hoidkem merd ja ranna-ääri ning esiisade pärandit! 

? 29. IX kell 16 avatakse Haapsalu Linnagaleriis Salme Rida .(1913 ? 2003) näitus. Kunstnik alustas maaliõpinguid Londonis, kuid naasis II maailmasõja algusaastatel Eestisse, jätkates õpinguid algul Tallinna kunsttööstuskoolis (kus õppis ka tema vanem õde maalikunstnik Linda Rida), hiljem  Pallases. Salme Rida paistis silma tugeva koloristliku närvi ja kerge pintslilöögi poolest. 1949. aastal heideti Salme Rida poliitilise puhastuse käigus Eesti Kunstnike Liidu ridadest välja.  Ta jätkas maalimist kõrge vanuseni.

? 20. IX avati Tartu ülikooli kunstide osakonna õppehoones ülikooli auliikme prof Aino Järvesoo mälestusbareljeef, mille autoriks on skulptor Tõnis Paberit. Aino Järvesood (1910 ? 2003) tunneb Eesti avalikkus kui suurannetajat, kes muu hulgas on toetanud ka kunstide osakonna hoone (Lai 34) renoveerimist. Nelja miljoni krooniga lõi Aino Järvesoo TÜ juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo mälestusfondi, mis aitab kaasa eesti rahvastiku taastamisele ja tervisliku seisundi parandamisele.

? 20. IX anti Ene Lambile üle tehnikadoktor Ervin Pütsepa mälestusfondi aastaauhind. Kunstiteadlane Ene Lamp pälvis tänavuse Pütsepa auhinna äsja ilmunud kauni monograafia ?Ekspressionism eesti kujutavas kunstis? eest. Ehkki Lamp on ekspressionismi uurinud aastaid, kaitsnud Tartu ülikoolis ka kandidaadi väitekirja aastal 1975, pole tegu lihtsalt ühe kunstivoolu ülevaatega. Pigem koosneb raamat väikestest jutustustest, mis räägivad esimese Eesti Vabariigi sünni aegsest kõrgkultuuri asendist, kunsti suhetest vaatajaga ja eesti kunstnike kasutatud või kasutamata jäetud kokkupuutevõimalustest ekspressionistliku kunstiga. Eriline rõhk on sotsiaalkultuurilisel taustal.

? Kuni 17. X eksponeerivad Haagi südames oma tööd kümme Hollandi ja kümme uue Euroopa liikmesriigi kunstnikku. Ajaloolisele Hofvijveri tiigile, mis asub Hollandi parlamendihoonete vahetus naabruses on asetatud ujuma kümme pontooni, igal neist kaks suurt 2 x 3 m puust raami, mis on muudetud kunstiteosteks. Igal pontoonil on eksponeeritud koos ühe hollandi kunstniku ja ühe külaliskunstniku raam. Tulemuseks on  huvitav dialoog. Eestit esindab maalikunstnik Markus Kasemaa, Leedut Tomas Mickonis ja Lätit Andris Vitolin?.

? Kuni 3. X on Frankfurdi lennujaamas (terminal 2) vaadata kaasaegse ehtekunsti noorima põlvkonna ehete väljapanekut. Tänavuste kutsutute hulgas oli ka EKA ehtekunsti eriala: näitusele valiti kahe lõpetaja tööd, nad mõlemad osutusid ka premeerituks. Maarja Niinemäe käevõrud noppisid kolmanda preemia, Anni Kagovere mokumé gane tehnikas hõbevaagnad pälvisid äramärkimise. Niinemägi oli ka tänavune Tavasti stipendiumi laureaat ning septembri keskel sai ta Leipzigi Midora messil ajakirja GZ (Goldschmiede Zeitung) preemia ?Best Graduate?.

? Homme kell 17 esitletakse Hobusepea galeriis projekti ?Edasi?. Seekord koosseisus: Mihkel Kleis (tundlikud rütmid), Ki wa (tundmatud helid), Lauri-Dag Tüür (elektrikitarr) ja Promille Promille (mysteriensprache).

? Kuni 15. XI on Rakvere näitustemajas avatud Eesti arhitektuurimuuseumi koostatud arhitekt Alar Kotli loomingu näitus. Alar Kotli on olnud juhtiv arhitekt nii 1920. ? 30. aastatel kui ka nõukogude perioodil. Väike-Maarjas 1904. a sündinud ja Rakvere gümnaasiumis õppinud arhitekti loomingut on põhjust Rakveres tema juubeliaastal näidata ka sel põhjusel, et Virumaal on samuti mitmeid tema projekteeritud ehitisi. Kõige tuntumad neist on Rakvere gümnaasium (1935) ja Pauluse kiriku hoone (1936). Näituse on koostanud arhitektuurimuuseumi peavarahoidja Anne Lass muuseumi fondides leiduvate Kotli projektide, jooniste, eskiiside, sisekujunduse kavandite põhjal. Kotli loomingu vähem tuntud ja kammerlikumat poolt esindavad mööbli ja valgustite kavandid 1930. aastatest.

 

MUUSIKA

 

? EMA muusikateaduse osakond korraldab uurimisprojekti ?Muusikaelu Eestis XX sajandi algupoolel? (juh prof Urve Lippus, ETF grant) raames seminari kultuurielust Eestis aastatel 1940 ? 1948.

Seminaril kõneldakse saksaaegsest Tallinna kontserdielust Olav Rootsi ja Cyrillus Kreegi kirjavahetuse põhjal (Anu Kõlar), selle aja ooperietendustest (Kristel Pappel) ja Riikliku Lavakunstikooli esimesest lennust (Piret Kruuspere). Vaatluse all on ka 1940. aastate kunstielu (Ene Lamp), Tartu haritlaste vangistamislugu 1945. aastal (Sirje Annist) ning 1947. aasta üldlaulupidu (Urve Lippus) ja selle kavas olnud rahvakunsti õhtu (Kristin Kuutma). Seminari lõpetab 1947. aastal valminud kunstiline dokumentaalfilm ?Laulev rahvas? esimesest nõukogudeaegsest laulupeost.

Seminar toimub laupäeval, 25. IX algusega kell 11 EMA auditooriumis A 402.

? Sten Lassmanni klaveriõhtuga 21. IX Estonia kontserdisaalis ning järgmisel päeval Tartus Vanemuise kontserdimajas algas sari ?Noored pianistid I ? VII?, mis kestab terve Eesti Kontserdi äsja alanud hooaja.

Sarjas esinevad veel Irina Zahharen­kova, Hando Nahkur, Kadri-Ann Sumera, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ja Age Juurikas. Noorte muusikute Estonia kontserdisaali soolokavades on kesksel kohal klaverirepertuaari kõige nõudlikumad tähtteosed Beethovenilt, Lisztilt, Chopinilt, Rahmaninovilt.

Eesti pianismikoolkonna uue laine esindajatel on juba praegu ette näidata olulisi saavutusi nii Eestist kui raja tagant. Zahharenkova on võitnud ainuüksi sel aastal peapreemia, publikupreemia ja eripreemia ?Jaeni? konkursil Hispaanias ning III preemia konkursil ?Fortepiano? Brügges. Lassmann ja Juurikas on viimase üleriigilise konkursi (2002) võitjad. Poll pälvis samal võistlusel II preemia ning kohe seejärel II preemia rahvusvahelisel Vitolsi-nimelisel konkursil Riias. Nahkuri auhindadest on uusimaks III preemia Treviso konkursil Itaalias (2002).

Välja arvatud seitsmikust noorim, alles 18aastane Tallinna muusikakeskkooli lõpetav Poll, on kõik sarjas osalevad pianistid Eesti muusikaakadeemia praegused või endised kasvandikud. Kõik nad on täiendanud või täiendavad end praegu nimekates muusikaakadeemiates välismaal. Alanud õppeaastal on Lassmanni alma mater?iks Londoni kuninglik muusikaakadeemia, Zahharenkoval Sibeliuse akadeemia, Nahkuril Yale?i ülikool USAs, Sumeral Kölni muusikakõrgkool, Juurikal Moskva konservatoorium.

Kristjan Järvi suvelõpp ja sügis

Kristjan Järvi kaalukamaid esinemisi meie laulupeo järel oli Menuhini festivalil ?veitsis Gstaadis, kus ta juhatas 20. VIII Baseli SO kava ?The Sounds of the Alps?: Rossini avamäng ?Wilhelm Tell?, Fritz Bruni ?Rapsoodia?, ameeriklase Daniel Schnyderi (1960, tänavu festivali helilooja) ?Kontserdi alpisarvele orkestriga? maailmaesiettekanne (festivali tellimus, sol Arkadi Shilkloper) ning R. Straussi ?Alpisümfoonia?.

Lõpetanud kevadel peadirigendiameti Norrlandi Ooperi orkestri ees Rootsis, kutsuti Järvi siiski avama orkestri uut hooaega 2. IX koos Kroumata Ensemble?iga, kavas R. Straussi ?Metamorfoosid?, Mats Larsson Gothe?i ?Macchan Aria?, Anders Nilsson Orbiti Concerto grosso nr 2 löökpillidele orkestriga ning Beethoveni III sümfoonia.

4. ? 10. IX esines Kristjan Järvi?s Absolute Ensemble järjekordselt kuulsal Bremeni festivalil, tehes kaasa kolme kontserdiga avagalal ?Eine grosse Nachtmusik? (kõrvuti Euroopa Kammerorkestri, Hilliard Ensemble?i jt, mil pakuti ühel õhtul seitsmes eri paigas kokku 21 kontserti), seejärel kõlas esindussaalis Die Glocke 8. IX taas Kristjan Järvi juhatusel kava ?Absolute Unplugged? (sol legendaarne trompetist James Morrison) ning 10. IX uus Frank Zappa kava ?Absolute Zappa?.

18. IX esines ansambel veel Kölni Filharmoonias sama kavaga Zappa muusikast (peateoseks ?Filthy Habits?). Kogu Saksamaa reisil osales ansambli ülesastumistel teisigi tuntud muusikuid nagu ?Jazzkaarelt? tuttav trompetist Lew Soloff, oud?i-mängija ja laulja Dhafer Youssef Tuneesiast, fagotist Martin Kuuskmann jt.

25. ? 28. IX teeb Kristjan Järvi teoks oma esimesed kontserdid juba Niederösterreichische Tonkünstler-Orchesteri (NÖT-orkester) värske peadirigendina. Neljal korral kõlab Edvard Griegi kogu näidendimuusika ?Peer Gynt? koos Wiener Singvereini koori ning rahvusvaheliste solistidega. Kontserdid toimuvad homme Grafeneggi lossis, 26. ja 28. IX Viini Musikvereini Kuldses saalis ning vahepeal 27. IX St Pölteni festivalimaja suures saalis. Ka 2. X on Järvi NÖT-orkestri ees, siis Viini Neustadtis uue kavaga, millele järgnevad tema kontserdid Inglismaal.

Priit Kuusk

? Rahvusooper Estonia otsib peaosatäitjat Tõnis Kaumanni ? Villu Kanguri uude ooperisse ?Väike Napoleon?.

Kui oled julge ja hakkaja 8 ? 11aastane poiss, oskad laulda ja näidelda, tule konkursile laupäeval, 2. X kell 11 Estonia kammersaali. Kogunemine Estonia valvelaua juures.

?Väikese Napoleoni? maailmaesiettekanne toimub 2005. aasta 11. II. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Hardi Volmer. Info Anneli Ivastelt tel 683 1240

? Andres Mustonen toob 24. IX Eestisse Valentin Silvestrovi ?Reekviemi? ja Vladimir Martõnovi ?Klaverikontserdi? teise maailmaettekande.

Tegemist on Ukraina ja Vene tänapäeva tippheliloojatega ja nende ilmselgelt vaimse suunitlusega teostega. Reedel, 24. IX kell 21 Niguliste kirikus ettekantavates Valentin Silvestrovi ?Reekviemis? ja Vladimir Martõnovi ?Klaverikontserdis? osalevad Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester, segakoor Latvija koos solistidega ja pianist Aleksei Ljubimov. Dirigent on Andres Mustonen.

Kontsert saab teoks tänu festivali ?Trialogos? ja Taivo Niitvägi toele ja abile.

? Teisipäeval, 21. IX esitles orkester Modern Fox ?38 restoranis Gloria oma uut plaati ?Oober?. Modern Fox tuli kokku täpselt 20 aastat tagasi ning on vahepealsetele puhkepausidele vaatamata endiselt 1930. aastate meeleolumuusika laineil. Kokkutulnuile rääkis ansambli ajaloost lühidalt, ent sõnaosavalt Jüri Aarma. Pisut hiljem küsitles ta mitmeid tuntud muusikuid, mis mälestused või kogemused neid Modern Foxiga ka sidunud on. Esitluse juurde kuulus väike filmiprogramm Modern Foxi tegemistest läbi 20 aasta, tulipunktis olid orkestri muusikute kommentaarid ning meenutused.

Üht-teist markantset oli pajatada ka Artur Raidmetsal, kes õhtu juhtimise Aarmalt sujuvalt üle võttis ning esines taastärganud Modern Fox ?38 vokaalsolistina. Meeleoluka muusikaõhtu lõpetas orkester vastilmunud CD nimilooga ?Oober?, mis oli kunagiste N Liidu asjameeste arvates provokatiivse pealkirja tõttu nii mõnigi aasta keelatud.

 

TEATER

 

Mõmmi pere põrutab püünele

Pea 30 aastat pärast ?Mõmmi ja aabitsa? televersiooni jõuab lastelugu ka lavale. 24. IX esietendub Rakvere teatris ?Mõmmi ja aabits?.

Lasteloo lavastaja on Kaarel Kilvet, kunstnik Gunta Randla. Mängivad Peeter Rästas, Tiina Mälberg, Eduard Salmistu, Helgi Annast, Anneli Rahkema, Heilo Aadla, Velvo Väli ja Margus Stalte.

? Laupäeval, 25. IX esietendub Endla teatri suures saalis Cole Porteri ning Bella ja Samuel Spewacki muusikaline komöödia ?Suudle mind, Kate!? (Broadwayl 1948), mis on täis näitemängu sõna otseses mõttes.

Neeme Kuninga käe all on Endla teatris varasemal ajal valminud kaks publikupreemia pälvinud menumuusikali: Marguerite Monnot? ?Irma? ja Vetemaa-Vinteri-Kuninga ?Suvitajad!?.  Muusikali kunstnik on Liina Keevallik (külalisena), koreograaf Laine Mägi (külalisena), kontsertmeister Zoja Hertz (külalisena). Mängivad Jaan Rekkor, Piret Rauk, Kaili Närep, Tambet Seling, Jüri Vlassov, Ahti Puudersell, Dan Põldroos (külalisena), Helle Kuningas, Lii Tedre, Ago Anderson, Lauri Kink, Meelis Sarv (külalisena) ja Feliks Kark (külalisena) või Villu Valdmaa (külalisena Estoniast). Kaasa teevad tantsutrupp Lancy ja Tõnu Reinu instrumentaalkvartett.

? 28. IX ? 1. X toimub rahvusraamatukogus ürituste sari ?60 aastat eestlaste põgenemisest kodumaalt?. Iga päev kl 17 saab 5. korrusel Põhjamaade saalis kuulata ettekandeid. Järgneb kl 19 teatrisaalis Heidi Sarapuu näidend ?Lahkumine?. Lisaks saab tutvuda raamatuväljapanekuga ?Üle rahutu vee ? 60 aastat paadipõgenemisest?.

28. IX esietenduv näidend räägib ühe operetiringi liikmete põgenemisteest, laagrielust ja kohanemisest Rootsis. Kahevaatuselise näidendi on lavastanud Heidi Sarapuu, muusika loonud Toomas Tuulse ja lavakujunduse Karmo Mende.  Mängivad Ilona Sillamaa, Rene Soom, Peeter Kaljumäe, Raivo Mets, Diana Dikson-Soom, Terje Rinne, Andres Liivak, Väino Rast, Toomas Tross, Maria Laatspera.  Laval esitatakse lisaks Bo Setterlindi laule ja luulet, mida on eesti keelde tõlkinud Silvia Airik-Priuhka. Ettekannete teemad: 28. IX ?Põgenemine?, Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius, Jaak Maandi ja Heidi Sarapuu; 29. IX  ?Eesti trükisõna Rootsis?, Liidia Tuulse ja Maire Liivamets;  30. IX  ?Eesti muusika Rootsis?, Alo Põldmäe ja Toomas Tuulse; 1. X ?Rootsi keeles kirjutavad eestlastest kirjanikud ja eestikeelsed raadiosaated Rootsis?, Anu Saluäär ja Mare Rebas. Sari on valminud teater Variuse, Eesti Rahvusraamatukogu, Rootsi Instituudi ja Rootsi Saatkonna koostöös.

 

FILM

 

?Kontsert porgandipirukale? kandideerib Cartoon d?Or?i auhinnale

Heiki Ernitsa ja Janno Põldma animafilm ?Kontsert porgandipirukale? on valitud Santiago de Compostelas (Hispaanias) üleantava animafilmi auhinna Cartoon d?Or viie nominendi hulka. Auhinda on välja antud 1991. aastast ja seda võib võrrelda Oscariga. ?Kontsert porgandipirukale? konkurentideks on ?Kiire film? (re? Virgil Widrich, Austria/Luksemburg), ?Krabide revolutsioon? (re? Arthur de Pins, Prantsusmaa), ?Fantoomi Inventuur? (re? Franck Dion, Prantsusmaa) ja ?Läbi minu paksude prilliklaaside? (re? Pjotr Sapegin, Norra).

? Re?issöör Sulev Keeduse mängufilm ?Somnambuul? (tootjad F-Seitse ja Kinotar OY) hakkab oktoobrikuust jooksma Hollandi kinodes. Filmi näidatakse kaheksas Hollandi linnas ja 25 kinos ning linastusperiood kestab 2005. aasta oktoobrikuuni. ?Somnambuuli? levitaja Hollandis on Hubert Balsi Fond, kes oli ühtlasi ka filmi toetaja.

? Eile esilinastus Tallinna Kinomajas re?issöör Andrei Tantsõrevi dokumentaalfilm ?Sergei ja Boriss?, mis on valminud koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga. Film kujutab kahte inimest ? Sergeid ja Borissi: üks neist lahkus elust traagiliselt 27aastaselt, teine avastas raviarsti toel endas 40aastaselt kunstnikuande; üks linaloo tegelastest tarvitas narkootikume juba 15aastaselt, teine on veetnud suurema osa oma elust ratastoolis; üks jättis endast maha joonistused vägivalda kujutavatest ja musta maagia tätoveeringuist, teine pakub meie südamele ehedat ja rõõmsat naivistlikku kunsti.

 

KIRJANDUS

 

? Põhjamaade aasta suurimal kirjandussündmusel, Göteborgi raamatumessil tutvustavad 23. ? 26. IX, oma loomingut seitse noort Eesti luuletajat. Luuleprogramme ilmestavad nimekad muusikud Tiit Kalluste, Villu Veski ja Tõnis Mägi.

Silmapaistvate autorite Jan Kausi, fs?i, Asko Künnapi, Aare Pilve, Lauri Sommeri, Elo Viidingu ja Kristiina Ehini luule kõlab messi raames kahel korral. 24. IX kell 12 astutakse üles messikeskuse poeesia­toas ja 25. IX kell 19 näeb Eesti autoreid koos Läti, Leedu ja Rootsi luuletajatega programmis ?Sõnad ja toonid Baltoskandias?. Luuleõhtu toimub Glashusetis (aadressil Vasagatan 50).

23. ? 26. IX Göteborgi messikeskuses toimuv raamatumess tähistab käesoleval aastal oma 20. tegevusaastat. 2004. aasta messi keskmes on Briti kirjandus. Eesti luuletajate ja muusikute esinemisi korraldab ning autoreid tutvustavate materjalide väljaandmist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Lisainformatsioon Göteborgi raamatumessi kohta: http://www.bok-bibliotek.se/indexeng.html

? 24. ja 25. IX toimub Tartus Eesti Õiguskeskuse ruumides (Lossi 19) kirjanduskonverents ?Taasleitud Proust. Kas teose loob autor või kriitika??. Konverentsil osalevad kriitikud ja kirjanikud Eestist, Prantsusmaalt ja Inglismaalt, nende hulgas Pierre Bayard (Pariis), Philippe Chardin (Tours), Jacques  Fontanille (Limoges), Peter Collier (Cambridge), Toomas Raudam (Tallinn) ja Maimu Veske (Tartu). Kokku peetakse 12 ettekannet, mis käsitlevad tõlkimise, kirjanduse retseptsiooni ja rahvusvaheliste taustade küsimusi, Prousti loomingu tahke ja selle tõlgendamist filmikunstis. Ettekanded kestavad kummalgi päeval kella 10 ? 18-ni ning publik on oodatud osalema aruteludes. Konverentsi korraldavad Prantsuse Teaduslik Instituut ja TÜ prantsuse filoloogia osakond Prantsuse Kultuurikeskuse toetusel.

? Tartu Kirjanduse Majas toimub on 29. IX kell 18 loengusarja ?Teise peeglis: saksa-eesti kirjandusdialoog? viies peegeldus: Triin Soomets kõneleb teemal ?Vargamäe või Võlumägi?.

? 28. IX kell 18 esitletakse Tartu Kirjanduse Majas Lauri Pilteri ?Lohejat pilve? ja Jaanus Adamsoni ?Läbirääkimisi?. Autorid kõnelevad vastastikku.

? Väärikas vanameister Võrumaalt Edgar Valter ehk pokurahva avastaja Puuko jõudis tänavu 21. IX oma elutee 75. verstapostini.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses Tallinnas (Liivalaia 30) on avatud näitus ?Edgar Valteri maailm?, kus peale tema rohke raamatuloomingu on väljas ka terve hulk õlimaale aastatest 2003-2004. Näitus jääb lahti kuni 23. X.

21. IX avati Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas Edgar Valteri originaalillustratsioonide näitus ?Mõned muhedad pildid Edgar Valteri lasteraamatutest?. Väljapanek hõlmab 144 illustratsiooni, sealhulgas pilte tema peatselt ilmuvale lasteraamatule ?Pokulood?. Näitus jääb avatuks 20. novembrini.

 

VARIA

 

Loovisiku ja loomeliitude seaduse eelnõu jõudis riigikogusse

22. IX tuli riigikogus esimesele lugemisele loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu.

Kultuuriminister Urmas Paet ütles, et seadus looks turvavõrgu eeskätt vabakutselistele loovisikutele ja aitaks seeläbi hoida eesti rahvuskultuuri järjepidevust. ?Seaduse vastuvõtmine tõstaks loomeinimestes kindlustunnet ning tuleks kasuks kogu eesti professionaalsele kultuurile ja kunstile,? lisas Paet. Loovisikute ja loomeliitude seadus aitab loomeliitude kaudu parandada loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua tagatisi.

? Esmakordselt osaleb Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumide jaotamisel teiste hulgas ka Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond eesmärgiga edendada Eesti põlisusundile toetuvat rahvakultuuri. Seekord eraldatakse 7000 krooni.

Fond on esimene katse pakkuda natukenegi rahalist tuge oma rahva põlisusundi ja pärimuskultuuri kandjatele ning järgijatele. Kavas on hakata toetama hiite ja teiste omausu pühapaikade korrastamist, ürituste ja koolituse organiseerimist ning uurimistööde läbiviimist. Oodatud on nende inimeste taotlused, kes ei taha kanda teiste rahvaste ja süsteemide pealesurutud kombeid, vaid püüavad hoida esivanemate pärandit ning otsivad lahendusi võimalikult pärimuslikult ja looduslähedasemalt elamiseks.

? Tallinna Keskraamatukogu annab välja uue stipendiumi. 4. XI möödub 120 aastat  Tallinna Keskraamatukogu  kauaaegse direktori ja eesti raamatukogunduse arendaja Aleksander Sibula sünnist. Jäädvustamaks tema mälestust ning aitamaks kaasa raamatukogunduse eriala üliõpilaste õpimotivatsioonile ja raamatukoguhoidjate järelkasvule rahvaraamatukogudes, asutas Tallinna Keskraamatukogu Aleksander Sibula nimelise stipendiumi.

Taotluse stipendiumi saamiseks võivad esitada kõik raamatukogunduse eriala tudengid, kes on õppetöös edukad ja ühiskondlikult aktiivsed. Stipendium antakse välja üks kord aastas Aleksander Sibula sünniaastapäeval.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb 15. oktoobriks esitada  vormikohane taotlusavaldus ja postitada see aadressil: Tallinna Keskraamatukogu, Estonia pst 8, Tallinn 15044.

Taotlusavalduse vormi ja stipendiumi statuudi leiab Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt aadressil www.keskraamatukogu.ee

Stipendiumi rahaline suurus on 6000 krooni. Info Tallinna Keskraamatukogu direktorilt Kaie Holmilt, tel 683 0902.