Uudised

 

 KUNST Privaatsed narratiivid

Isabell Heimerdinger.  Martin ? , 2002.

Täna kell 17 avatakse Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis kolmas ?Ars Baltica? fototriennaal. Kell 16 on pressikonverents.

Näituse lähtepunktiks on küsimus: mida peavad oluliseks Läänemere maade kunstnikud, kes kasutavad fotograafiat? Erinevate jutustusviiside juures on siiski võimalik välja tuua mitmeid sõlmpunkte. Vaatluse all on inimese ego-teemade ja avaliku ning privaatsfääri kokkupuuted, isiklikud kogemused ning mängulised jutustused on asendanud 1980ndatele ja 90ndatele tüüpilise kehakesksuse. Keskendudes lokaalsele, privaatsele ja isiklikule vaatepunktile omistavad kunstnikud erilise tähtsuse individuaalsele territooriumile, sellele, mida meedia ja globaliseerumine pole veel alla neelanud. Näituse kuraatorid on Dorothee Bienert (Berliin), Lars Grambye (Kopenhaagen), Lolita Jablonskien? (Vilnius). Näitusel osalevad Knut Asdam, Bigert & Bergström , Agnieszka Brzeþanska, Aristarkh Tðerni?ev, Oskar Dawicki, Miklos Gaal, Ilkka Halso, Isabell Heimerdinger, Elsebeth Jorgensen, Anne Szefer Karlsen, Eve Kask, Joachim Koester, Tatjana Liberman, Wiebke Loeper, Wolfgang Plöger, Arturas Raila, Gatis Rozenfelds, Johanna Rylander, Jari Silomäki, Florian Slotawa, Irma Stanaityti.

 

14. VII pidas Tallinna Linnagaleriis saksa kunstnik Antje Schiffers loeng-performance?i ?Our Woman in Tallinn?. Reisides Lepzigi kaasaegse kunsti galerii (GfZK) korrespondendi ja saadikuna Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Moldovas, Valgevenes, Eestis, Lätis ja Leedus, on kunstniku missioon tutvustada Saksamaad ning samas viia Leipzigisse tagasi pilt külastatud maadest läbi kohalike silmade. Pakkinud kohvrisse asjad, mis kunstniku tuttavate arvates iseloomustavad Saksamaad kõige paremini (pruunsüsi, maksuteatmik, Hesse luuletus jne.), kogub Antje Scfiffers ka kohvrisse asju, mis inimeste meelest loovad ettekujutuse nende kodumaast ja funktsioneerib nõnda tõelise kultuurisaadikuna Ida- ja Lääne- Euroopa vahel.

 

Kuni 25. VII on Tallinna Linnagaleriis avatud Ahto Külveti näitus ?Stay behind the yellow line?. Väljapaneku teema on liikumine, piirid ja piiride illusoorsus. Kunstnik viitab hirmutundele, mida tekitavad imperatiivid, mis reguleerivad liikumist nii reaalses maailmas kui ka painajalikes unenägudes. Ekspositsioon koosneb mitmest osast ning vaatajatele on antud võimalus aktiivselt osaleda. Näituse helitaustana mängib avangardisti Uri Caine?i ansambel. Tartu ülikooli psühholoogiamagistrant Ahto Külvet iseloomustab oma fotoalast tegevust järgmiselt: ?Mul ei ole mingeid pildistamiskohustust. Ma ei pea pildistama. Aga ma tahan. See hetk, mil nupule vajutan, on välise ja sisemise kokkusaamise punkt. Ükskõik, mida ma ka ei pildistaks, olen ikka ise ka pildil ? see, mida tundsin ja millest mõtlesin pildistamise hetkel.?

 

Kuni 31. VII on disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Maie-Ann Rauni näitus ?Meri?. Näituse keskse osa moodustab kuuekümnest mererohelisest klaaslainest koosnev installatsioon ?Meri?, dünaamiline ja rahutu lainetemöll. Pööris- ja ringlainetest on inspireeritud vaagnad ?Pööris? ja ?Sulps?. Kaudselt on merega seonduv ka näituse teine pool ?Hüti? kollektsioon, Hiiumaal Hüti klaasikojas XVII sajandil toodetud tarbe- ja luksusklaasi rekonstruktsioonide väljapanek. Pärandi rekonstrueerimise teaduslik allikmaterjal, millele tugines EKA emeriitprofessor Maie-Ann Raun, on tallel Eesti ajaloomuuseumis.?Hüti? kollektsioon on valminud Maie-Ann Rauna juhendamisel 2003. aastal klaasivabrikus Skankristall ning 2004. aastal Tarbeklaasis. ?Meri? ja ?Hüti? on tänapäevase ja ajaloolise klaasi kontrastne sümbioos, mis tõendab eesti klaasitööstuse jätkusuutlikkust ja potentsiaali ka XXI sajandil.

 

14. VII avati Ühispanaga galeriis graafik Evi Tihemetsa ja maalija Epp Viirese ühisnäitus ?Käsikäes?. Ema ja tütar arutlevad oma esimesel ühisnäitusel eri vaatenurkadest lapsepõlve üle, selle seotusest looduse ja igavikuliste küsimustega. Mõlemad lähtuvad väärtustest, mis teevad elu elamisväärseks ja kestavad üle inimpõlve. Evi Tihemets on näitustel esinenud 1958. aastast. Sellel näitusel on väljas töid litotehnikas, mille olulisemaid viljelejaid Tihemets 1960ndatel aastatel oli. Lisaks töötab Tihemets viimased paarkümmend aastat pehmelakitehnikas, esindatud on ka kollaaþ. Epp Viires on lõpetanud EKA maali eriala ning töötanud stipendiaadina välismaal. Tema looming on aktiivselt lapsepõlve süüvinud. Oma töödes vastandab Viires rõõmsa koloriidi sageli melanhoolse, veidi nukra meeleoluga.

 

26. VII kell 16 avatakse G-galeriis Marika Kasemaa maalide näitus. Seekord on Prantsusmaal elav kunstnik välja pannud siiditee motiividel valminud maalid. Vaataja ette jõuavad Veneetsia, Samarkandi, Istanbuli jt. kuulsa siiditee linnad, nii nagu neid aastasadade jooksul on teised kunstnikud kujutanud. Kasemaad on huvitanud kultuurist rikkad paigad just varasema kultuurikogemuse vaatenurgast: näemegi erilisest valgusest küllastunud idealiseeritud paiku. Eelmine Eesti näitus oli Marika Kasemaal möödunud suvel Tallinna Linnagaleriis. Siis oli tema tähelepanu keskpunktis Georgia O?Keefe? maailm.

 

19. VII avatakse Draakoni galeriis Juha-Pekka Pohjalaineni ja Nina Lassila näitus ?Our challange is life?. Juha-Pekka Pohjalainen lõpetas sel aastal EKA graafikamagistrantuuri ning esitab nüüd näitusel akrüülgraafikast moodustunud installatsiooni. Puna-valgete siluettidena on esitatud kommipaberite nn. surmatants, kulgemine vabrikust makulatuurini. Nina Lassila, kes resideerib praegu NIFCA kaudu EKLi külalisateljees, astub näitusel üles kahe videokunstiteosega. ?Our challenge is life? on tema magistritöö Gothenburgi ülikooli foto- ja videokateedris 2002. aastal ning tegeleb kunstniku sõnul ühiskonna poolt meile peale pandud sotsiaalsete ja institutsionaalsete kohustustega ning on kurb ja irooniline üheaegselt. Teine video ?Good Boys? toob äri- ja militaarmaailma kunsti ühise nimetaja alla, valgekraelised eriti kiire reageerimisega poisid (kes on päriselus Rahukorpuse liikmed ja sõjaväelased) tormavad mööda Karjala valget lund ringi ning peavad paitball?i-sõda. Videole on muusika loonud rootsi alternatiivmuusika bande NOD.

 

Kultuuriminister Urmas Paet otsib lahendusi kunstinäituste vahetuse lihtsustamiseks Euroopa Liidu riikides. Minister Paet osaleb Hollandis Euroopa Liidu kultuuriministrite kohtumisel, kus on arutluse all on ministritest koosneva kultuurinõukogu kolme aasta tegevuskava. Oma ettekandes keskendus Paet Euroopa Liidu riikide kunstinäituste vahetamise võimalustele. Tema sõnul võiks näituste vahetamise võimalusi ühtlustada, mis kergendaks näituste kiiremat liikumist. Euroopa Komisjon annab täpsema ülevaate Euroopa Liidu maade näituste vahetamise süsteemist eeloleval sügisel.

 

14. VII avati Tallinna kaubamajas B-korpuse II korruse Kodumaailmas uus lastetuba ?Lotte mängumaa?. Laste mängutuba on inspireeritud Eesti Joonisfilmi lastefilmidest, lastetoa kunstnik on Heiki Ernits ja kujundaja Andro Kööp.?Lotte mängumaa? pakub eelkooliealistele lastele mitmesuguseid aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi, lisaks korraldatakse mängumaal valminud joonistustest regulaarseid kunstinäitusi. ?Lotte mängumaa? valmis Tallinna Kaubamaja ja OÜ Eesti Joonisfilmi koostööna.

 

Kuni 9. VIII on Tartu Kunstimajas avatud Melanie Arraku loomingu valiknäitus ?Antud aeg?. Viimati oli tähelepanuväärse maalija teoseid suuremas mahus võimalik näha samas paigas tema seni viimasel isiknäitusel üle 30 aasta tagasi. Õli- ja temperamaalid aastaist 1952 ? 2001 ja söejoonistused aastaist 1963 ? 1967 annavad ettekujutuse Melanie Arrakust kui andekast lüürikust ja võimekast koloristist, kelle loomingu paremikus elavad edasi Pallase maalikooli kogemused. Kunstniku portreed, vaikelud, lillemaalid, maastikud ja figuuriseaded, milles erksad pinnaüldistused vahelduvad rafineeritud pooltoonidega, annavad aimu värvi valdamise erinevaist võimalusist, vormi saavutamisest eelkõige värvi kaudu. Näituse on koostanud Enn Lillemets.

 

14. VII avati Rael Arteli galerii fotoruumis Anu Allase kureeritud näitus ?Juhitud reisid/Guided Tours?. Kõik ?Juhitud reisidel? välja pandud teosed tegelevad kohtade ja teekondade kaardistamise, suunatud ja piiratud liikumise ning elava keskkonna ja konstrueeritud trajektooride vastuoludega. Näha võib tühja maastikku paigutatud hoiatus- ja keelumärke, linnast kustutatud reklaamplakateid ning kõnelema pandud bussipeatusesilte, eksootiliseks vormistatud kohalikke rannavaateid ja ahvatleva suurlinnana kaardistatud kolkaküla, samuti dokumentatsiooni nagu tootmisliinilt tulnud turistigruppidest Tallinna vanalinnas ning painajalikust rännakust teel elamisloa, legaalsuse poole. Ning last but not least ? extra bonus track turistimekas Pärnus ? juhtnöörid trenditeadlikule loodusrisustajale! Näitusel osalevad Liisi Peets, Katrin Tees, Piret Räni, Anu Vahtra, Daisy Lappard, Tiit Sokk (Ulvi Tiit & Marili Sokk), Raivo Hool ja Rataplan.

Audiogaleriis võtab kaheks nädalaks koha sisse leedu heliartist ja G-Labi mootor Arturas Bumsteinas. Näitus on avatud kuni 28. VII.

 

29. VII avatakse Rael Arteli galeriis Marion Tupitsa, Aleksander Tsapovi ja Urmas Oja näitus ?Inimene aastal null?/?A man in the year 0?. Pärast II maailmasõda algas paljude inimeste jaoks elu algusest, st nullist peale. Sõjaga kadusid paljud igavikku, kuid olid inimesed, kes jäid. Inimesed aastal 0 olid sunnitud pärast kataklüsmi hõrenenud ridadega edasi elama ning nendest põlvneme meie. Fotod dokumenteerivad üht kindlat seltskonda, kuid ei ole teada, kes nad on. Anonüümse inimhulgaga on võimalik suhestuda kui tervikuga või hakata üksikuid jälgi ajama pildilt pildile. Nõnda saavad inimesed fotodelt ühtaegu lähedaseks, kuid samas jäävad alati kättesaamatusse kaugusesse.

 

Kuni 28. VII on Endla teatri galeriis avatud Maris Kerge näitus ?Joosep?. Fotode seeria paelub esimesel ringil visuaalse poeetikaga. Must-valge foto meediumina kasutamine garanteerib ?eht-eestiliku? maastikumotiivi esteetilise mõjususe ning häälestab kaasaelamisele. Näituse ülesehitus tõmbab vaataja situatsioonis osalejaks, kes teeb kaasa mitmetähendusliku kohtumise Joosepiga. Olles näituse pealkirjas esile tõstetud konkreetse isikuna, saab fotodel Joosepist inimsuhete sümbol. Inimestevahelise tundmaõppimise, lähenemise ja kaugenemise teemat on raske visualiseerida kliðeedesse uppumata ning ilma et see muutuks labaseks. Leides lihtsa, kuid poeetilise külatee-kujundi ning kaasates (märkamatult) iga vaataja aktiivseks tõlgendajaks, on üks inimeksistentsi ?tüviliine? lahendatud meeldivalt värskelt, samas kaotamata oma paljutähenduslikkust.

 

4. VIII avatakse Haapsalus järjekordne maalikunstnike liidu näitus: kell 16 Haapsalu Linnagaleriis ja kell 17 Evald Okase muuseumis. Linnagalerii väljapaneku teema on ?Suve tagasitoomine? ning seda kureerib Aimar Kristerson. Okase muuseumi teema on ?Olen olnud Haapsalus? ning sinna ootab kuraator Mari Roosvalt kõigilt Haapsaluga seotud maalikunstnikelt oma töid. Okase muuseumis ja lastekunstikoolis eksponeeritava noortenäituse ?Prepositsioon? on kokku pannud Maara Koppel ja seal on väljas Alice Kase, Maarit Murka, Karl Nageli jt. noorte, kuid juba ennast tõestanud maalijate tööd.

 

19. VI ? 12. IX toimub Rauma kunstimuuseumis järjekordne kunstibiennaal. Läänemere regiooni kaasaegse kunsti näitus koondub seekord provokatiivse küsimuse ?Räägid sa minuga?? (?Talking to me??) alla. Inimesed suhtlevad üksteisega lugematutel viisil, jutustades lugusid, andes juhised, manipuleerides, püüdes üksteist mõista ja leida ise mõistmist. Jäädvustades argisituatsioone nagu vestlused, mitte-verbaalsed sõnumid jmt., loovad kunstnikud teoseid, mis on lihtsalt tükike esile tõstetud argipäeva. ?Talking to me?? tegeleb nn. kommunikatsioonihälvetega ja sellest tuleneva isolatsiooni, hirmu ja agressiivsusega. Rauma biennaal toimus esimest korda 1958. aastal ning on aastast 1998 ?Ars Baltica? koostöövõrgu osa. Käesoleva näituse on kureerinud Rauma Kunstimuuseumi töögrupp koostöös kolleegidega eri riikidest. Eestist osaleb Jaan Toomik.

 

17. VII toimub rahvusvaheline video- ja tegevuskunsti sündmus ?Viinistu 2004?. Ürituse avab kell 18 Steven Coheni (LAV) performance (suure korstna juures). Kokku esineb Viinistus 17 Eesti ja 13 väliskunstnikku performance?ite, videote, installatsioonide ja presentatsioonidega. Muusikaline osa sünnib Brendan Dougherti, Felix Meinholdi ja Rainer Jancise koostööst. Eestist osalevad Erik Alalooga, Katrin Essenson, Ester Faiman, Minna Hint, Rainer Jancis, Kai Kaljo, Kaija Kesa, Neeme Külm, Risto Laius, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Villu Plink, Jane Remm, Paul Rodgers, Silja Saarepuu, Tiina Tammetalu ja Jaan Toomik. Välismaalt Richard & Roland Schütz, Arno Schmid (Austria), Darren Leaf (Inglismaa); ELU, Stephan Cohen, Alain Wanger (LAV), Fabienne Audeoud (Prantsusmaa), Johannes Deimling, Jürgen Raap, Felix Meinhold (Saksamaa), Hennu Elenius, Lassi Markus King (FIN), Franz Gratwohl (ðveits) ja Brendan Dougherty (USA).

 MUUSIKA

Eesti esindus sõitis ?Kooriolümpiale?

10. VII sõitis Saksamaal Bremenis toimuvale ?Kooriolümpiale? (8. VII ? 18. VII) Eesti dirigentide ja muusikaõpetajate esindus. Bremenis viibivad juba meie võistlevad koorid: Tartu Noortekoor (dir. Kadri ja Riho Leppoja) ning Tartu Poistekoor (dir. Undel Kokk ja Annelii Traks), samuti ansambel Ur2kam.

Esmakordselt kutsuti käesoleva aasta alguses ?Kooriolümpia? nõukogusse ning ka konkursi þüriisse Eesti esindaja, Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer. Kolmandat korda toimuv ?Kooriolümpia? on maailma suurim koorikonkurss, kus sel aastal võistleb 26 kategoorias 364 koori kogu maailmast.

 

Elva tänavune ?Klarnetisuvi? pakub Elva ning Tartu rahvale võimaluse nautida klarnetimuusikat kuuel tasuta kontserdil. 13. ja 14. VII kõlas klarnetimuusika Elva raekojas, 15. VII Tartus Vanemuise terrassil, 17. VII tuleb Elvas ?Klarnetisuve? päevane kammerkontsert ja suur lõppkontsert Elva Kaubanduskeskuse ees. Kontsertidel musitseerivad klarnetisolist ja dirigent Toomas Vavilov, rahvusooperi klarnetistid Vahur Vurm, Vello Sakkos ja ERSO klarnetisolist Madis Kari. Klarnetisuve külalisõppejõud on Kjell-Inge Stevensson (Stockholmi muusikaakadeemia klarnetiprofessor ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkestri klarnetisolist) ning vabakutseline Rootsi klarnetisolist Ahto Jondorf. Elva ?Klarnetisuvi? saab tänavu teoks juba viiendat korda. Peakorraldaja, Elva muusikakooli ja Tartu I muusikakooli klarnetiõpetaja Tiit Veigel ütles, et ürituse eesmärk on anda klarnetiõpilastele võimalus suvel tuntud pedagoogide käe all oma mänguoskusi lihvida ning pakkuda neile ühise musitseerimise võimalusi ja kontserdikogemust. Tänavusest ?Klarnetisuvest? võtab osa 32 klarnetiõpilast Eesti eri paigust.

 

31. VII ja 7. ning 14. VIII toimub taas ?Leigo järvemuusika?. Kolmel järjestikusel laupäeval astub üles ligi kakskümmend esinejat Eestist ja mujalt. Festivali värvikamad külalised on vene rahvalaulu parimaks esitajaks nimatatud Pelageja, soomlaste maailmakuulus Värttinä ja Rinneradio ning Tõnu Kaljuste koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Täiesti erakordse audiovisuaalse etendusega ?Suurte masinate muusika? esinevad No Big Silence ja Tiit Kikas. ?Järvemuusika? avab XVIII Tallinna rahvusvahelise orelifestivali suurejooneline avagala.

Sel aastal antakse kontserte kahel Leigo järvel ning väravad avatakse kell 14. Nii on külalistel võimalus veeta Leigol terve päev: nautida muusikat, kaunist maastikku, sööke ja jooke. Kontserdid algavad vana järve suursuguste pajudega saarel ja jätkuvad suurel kontserdijärvel Leigo tunnusmärgiks kujunenud sirmide all. Kes pärast kontserdipäeva koduteele ei kiirusta, võivad veeta sumeda öö Leigo telklaagris. Kõikidel päevadel toimub ka traditsiooniks kujunenud tulevärk Leigo moodi. 31. VII kontserdipäeva avab XVIII Tallinna rahvusvahelise orelifestivali suurejooneline avagala. Kavas on teosed teemal B-A-C-H orelil, solistideks Aare-Paul Lattik, Ulla Villenthal ja Andres Uibo.

Seejärel on esmakordselt Eestis võimalik näha ja kuulda alpisarve, sellel soleerib virtuoos Carlo Torlontano (Itaalia). Õhtu saabudes süüdatakse järveküünlad ning Hanna-Liina Võsa koos Peterburi kontratenor Oleg Bezinskiga esitavad ?Ave Maria?sid? läbi aegade, neid saadavad Lembit Saarsalu, Ain Varts, Andres Uibo ja Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel.

 

21. ? 25. VII peetakse Haapsalus festivali ?Viiulimängud XI? (kunstiline juht professor Tõnu Reimann), 18. ? 26. VII toimub ka X üleriigiline keelpillimängijate suvekursus, kus tänavu on rekordarv, 110 osavõtjat. Esmakordselt toimub ka meistrikursus, kus õpetamas maailmas tunnustatud pedagoog ja Malmö Kuningliku Muusikaakadeemia professor Alexander Fischer. Tänavuse festivali ja kursuse kulminatsiooniks on 25. VII kell 19 Wiedemanni Spordihoones toimuv suurejooneline Carl Orffi lavalise kantaadi ?Carmina burana? ettekanne. Seda värvikat suurteost esitab 250 inimest: solistid Aile Asszonyi (sopran) ja Mati Turi (tenor), 120-liikmeline Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Oratooriumikoor, KaivConsorti koor, lisaks veel tantsu-, lava-, valgus- ja tule-show (Flying Grossing), ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses, juhatab Jüri-Ruut Kangur.

Festivali avakontserdil esitab Sigrid Kuulmann-Martin koos Haapsalu Linnaorkestriga Vivaldi ?Aastaajad?, järgnevad ?Tðellogala? (Teet Järvi, Marius Järvi jt.), Mendelssohni ?Keelpilliokteti? ja Bachi ?Brandenburgi kontserdi? nr. 3 esitus Uuemõisa mõisas (Arvo Leibur, Elar Kuiv, Urmas 0Vulp jt.) ning noorte solistide kontsert kuursaalis (saadab linnaorkester Tõnu Reimanni juhatusel). Festivali tippsolistiks on vioolakunstnik Daniel Raiskin Hollandist, kes dirigeerib ühtlasi ka festivali lõppkontserti toomkirikus.

 

25. VII toob ürituste sari ?Jazz?n Motion? Tallinnasse klubisse Hollywood Norra elektroonilise muusika ja moodsa jazzi uusima ja andekaima üllataja: üles astuvad Ralph Myers & the Jack Herren Band ning Norra klubiringkondade esiisaks tituleeritud dj Björn Torske! Bergeni poiste edukus kasvab kiirelt. Sel suvel tuuritatakse maailma suurimatel festivalidel, sealhulgas Roskilde ja Glastonbury lavadel, kus RM & the JHB oli esimene Norra bänd, kes kunagi pealaval üles astunud. RM & the JHBst on saanud väga kaalukas ja omanäoline osa Norra elektroonilise jazzi ja techno maastikul. Hiljuti ilmunud plaat ?Special Album? on segu lounge?ilikust meeleolust, elektroonilisest popist, funky?st, acid jazz?ist, mänglevast biidist ja seiklevast soundist, mis inspireeritud 60ndate ja 70ndate helidest. Chill-out ja downtempo asenduvad kõige funkyma jazzi ja rokikontserdi mõõtu trummimölluga.

 TEATER

16. VII jõuab Pärnu teatris Endla lavale Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengite diplomilavastusena absurdikomöödia tähtteos ?Kuus tegelast autorit otsimas?.

?Kuus tegelast autorit otsimas? on itaallase Luigi Pirandello kõige kuulsam ja skandaalsem teatritükk. Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti õppetooli V lennuga lavastas musta komöödia nende õppejõud Katri Kaasik-Aaslav. Järgmisel aastal lõpetavatele tudengitele on see kolmas diplomilavastus: Etendused on kujundanud Krista Tool, valgustus on Villu Konradilt ja VKA butafoor-dekoraatori eriala tudengitelt Triin Rahnult, Helen Padult ja Lii Vammuselt. Mängivad VKA teatrikunsti õppetooli V lennu näitlejatudengid: Indrek Apinis, Jaanus Kask, Alo Kurvits, Silja Miks, Marko Mäesaar, Kristel Mägedi, Joonas Parve, Kärt Reemann, Helen Rekkor, Liisa Taul ja Jarmo Veetamm. Lavastust mängitakse vaid sel suvel ja 10 korda. Etendused on 17. ? 19. juulini ja 10. ? 15. augustini kell 20.

 

Pärnu teatri 35. suvehooaja avas eile Pärnu Vallikäärus esietendunud Marc Camoletti pikantne suvekomöödia ?Pidþaama kuuele?. ?Pidþaamat kuuele? mängitakse sel suvel 11 korral: viis korda Pärnu Vallikäärus ning kuus korda välilavadel üle Eesti. Lavastajaks on külalisena Eero Spriit. Suvehooaeg käib ka Endla suures saalis ja Küünis. Kõiki Endla repertuaaris lavastusi on võimalik vaadata 16. VIII ? 8. VIII, mil kaheksa lavastusega antakse kokku 12 etendust. Alustatakse ja lõpetatakse maailmakuulsa A. Lind-greni koguperelooga ?Karlsson katuselt?. Suvised teatriõhtud algavad kell 20, antakse ka mõned päevased etendused.

 

Rakvere teatri 64. hooaja lõpetasid teatri suveetendused M. Rukovi/T. Vinterbergi ?Pidusöök? (lav. H. Toompere jr.) ning V. Vahingu ?Suvekool? (lav. M. Unt). Mõlemad lavastused pälvisid elavat huvi meedias ja vaatajate seas. ?Pidusöögi? lisaetenduste piletid müüdi mõne päeva jooksul. Lõppenud hooaega võis teater pidada igati õnnestunuks. Koos ?Baltoscandaliga? ulatus hooaja külastuskordade arv üle 76 000. Kuigi teatri prioriteet oli lõppenud hooajal kunstiline kvaliteet, ei kannatanud selle all vaatajate arv. Teater võttis endale riski ja seda suurem rõõm on tõdeda, et publik pole teda hüljanud.

23. VIII jätkab tööd Kalju Komissarov Urmas Lennuki näidendiga ?Boob teab? ning algavad proovid Heljo Männi ?Mõmmi ja aabitsaga? Kaarel Kilveti lavastajakäe all. Mõlemad uuslavastused esietenduvad septembris.

 

14. VII esietendus Räpinas Sillapää lossi juures Aapo Ilvese vabaõhunäitemäng ?Sillapää Ossi kronika?. Tüki on lavastanud Raivo Adlas Vanemuise teatrist, osalevad Räpina Rahvanäitlejate Seltsingu näitlejad ja tantsutrupp Kagu Kabujalakõsõ. Näitemänguga ?Sillapää Ossi kronika? ehitas ennast rõngaks (või uroboroseks) Aapo Ilvese ?Räpina triloogia?, mille eelmised osad on ?Ööpik Wõhandu kaldalt? (2002) ja ?Wõõbsu palas!? (2003). Näidend kuulub ajalõikude formaalse peegeldusena eelnenud osadest varasemasse hetke. Kasutatakse palju mälestusi ja tulevikuviiteid nii ajaloolistele sündmustele kui ka eelmistele näidenditele. Samuti tuuakse päevavalgele ja inimeste ette veel pisut Räpina kandi ununenud kodulugu. Mängitakse veel 16. ja 18. juulil kell 20.

 

Lavastaja Kaarel Kilveti 60. sünnipäevaks 13. VII valmis duubelplaat autori lauludega aastatest 1969 ? 2000. Kogumik sisaldab 29 laulu kahel plaadil, millest ühel teatrietendustele kirjutatud laulud. Kilvet on aga muusikat teinud ka koos Tõnu Tamme ning grupiga Folcklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan. Enamik kogumiku lauludest on kirjutatud Hando Runneli tekstidele, kuid muusikalise väljundi on saanud ka Priit Aimla, Henno Käo, Paul Pinna ja teiste autorite sõnad. Laulud plaadil on uuesti sisse lauldud ning koos Kilvetiga musitseerivad Henn Rebane, Tiit Kõrvits, Ants Nuut, Leonora Palu, Vambo Pikknurm ning ka Estonia ooperikoori mehed, Pärnu üksikjalaväepataljoni poisid ning Aarne Saluveere ETV laulutüdrukud. Arranþeeringud on teinud Tõnu Raadik, kes mängib plaatidel mitmeid pille.

 

16. ? 18. juulini gastroleerib Tallinna Laevastiku Ohvitseride Majas Moskva Lenkomi teater Elmo Nüganeni lavastusega ?Tout payé ehk kinnimakstud?. Eesti teatrivaataja tunneb Y. Jamiaque?i näidendit ?Härra Amilcari? nime all, mida mängiti 20 aasta eest Eesti Riiklikus Noorsooteatris. Lavastus on pühendatud Inna Tðurikova ja Oleg Jankovski juubelile, kes mängivad ka peaosi. Kujundus pärineb läti kunstnikult Andris Freibergsilt. Lenkomi teatril oli plaanis Tallinna tulla kahe etendusega; publiku tungival nõudmisel antakse lisaetendus pühapäeval. Piletid on välja müüdud.

 

23. VII kell 20 esietendub Tartus Jaama tänav 14 pargis Emajõe Suveteatri muusikaline mäng ?Mustlaslaager läheb taevasse?. Lavastuse alustekst, mille on kirjutanud Andres Noormets, põhineb Maksim Gorki jutustusel ?Makar Tðudra?, Emil Lotianu filmil ?Mustlaslaager läheb taevasse?, Federico Garcia Lorca luulel ning mustlasmuinasjuttudel. Lavastaja Andres Noormets, kunstnik Riina Degtjarenko, tantsujuht Claudia Ðevtðenko. Mängivad Hannes Kaljujärv ja Claudia Ðevtðenko ning Lembit Eelmäe, Helen Hansberg, Marika Barabanðtðikova, Andres Dvinjaninov, Meelis Hansing, Alina Karmazina, Jüri Lumiste, Andres Mähar, Leino Rei, Inga Salurand, Taavi Tõnisson. Muusikutena teevad kaasa Lindpriid.

 

24. VII kell 18 toimub Märjamaa rahvamajas kaasaegse tantsu festival ?Stuudiotants? 04?. Peale eesti koreograafide osalevad festivalil tantsijad ja lavastajad Saksamaalt, Hispaaniast, Jaapanist ja Hollandist. Etendused toimuvad rahvamajas, seega ei kasutata teatritehnilisi vahendeid. Oluliseks saavad lavalolija ja tema väljendatavad ideed.

Kavas on Tiina Mölderi & co ?Aeg ja rütm?. Saksa lavastaja Thomas Lehmen (tegi 1998. aastal Von Krahli näitlejatega lavastuse ?Baustelle?) esitleb oma projekti ?Functionen?. Rahvusvaheline töögrupp elab kuu aega Rapla lähedal Kuusikul maamajas, kütab ahju, kannab vett ja uurib, kuidas arhailine eluolu mõjutab loomeprotsessi. Kell 20 järgneb pärast esitlusi tantsijate vestlus publikuga, eesmärk on uurida kohaliku sihtgrupi retseptsiooni.

 

Laulasmaa hotellide rannamännikus tegi 11. VII etendusega ?Latern? lavastajadebüüdi Tallinna Kammerorkestri dirigent Tõnu Kaljuste. Jaan Tätte filosoofilise sisuga rahvalik jant ?Latern? on avalöögiks Tõnu Kaljuste juhitud suuremale multikultuuriprojektile ?Nargen Opera? Naissaarel. Rahvatükk räägib Naissaarel elavast mehelemineku eas neiust, kes ootab mere pealt pikisilmi peigmeest. Lavastuses teevad kaasa Evelin Pang, Priit Võigemast, Ülle Kaljuste, Guido Kangur ja Taavi Teplenkov. Etendused toimuvad 24. VII ja 26. VII ? 1.VIII.

 KIRJANDUS

Ulmekirjanduse huviliste kokkutulek

16. ? 18. juulil toimub Lääne-Virumaal Ojaäärse puhkekeskuses seitsmes Eesti ulmekirjanduse huviliste kokkutulek ?Estcon 2004?, mis on sel aastal ühtlasi Läänemere maade ulmehuviliste kokkutulek ?Baltcon 2004.?

Kavas on paneeldiskussioonid poliitilisest ulmest, utoopiatest, religioonist, filosoofiast ja mütloogiast ulmes, alternatiivajalugudest, Eesti ulmekirjastamise olukorrast pärast taasiseseisvumist ning intervjuud aukülaliste Ahrvid Engholmi, Siim Veskimehe ja Lew R. Bergiga. Diskussioonides osalevad ka Veiko Belials, Indrek Hargla, Krista Kaer, Jüri Kallas, Andri Riid, Raul Sulbi jt. Lisaks sellele tavapärased kirjastuste plaanide tutvustused, Eesti ulmeauhinna Stalker 2004. aasta laureaatide väljakuulutamine ning Ahrvid Engholmi ettekanne Rootsi ulmekirjandusest, -kirjastamisest ning fändomielust. Info kava ja osavõtutingimuste kohta http://baltcon2004.gg.ee

 

Luuleklubide Liidu suvelaagris Suure Munamäe lähistel selgusid kevadise luulevõistluse laureaadid:

I auhind Reet Talimaa Viljandist; II auhind Irena Tarvis Muhu saarelt; III auhind Leo de Sxtus Jõgevalt. Võistlusele saadeti 647 luuletust, luulevihik paremate luuletustega on ilmunud ja müügil Eesti suuremates raamatukauplustes. Sel suvel tuleb 20. ? 22. VIII veel teinegi luulelaager Muhu põhjarannikul Vahtrastes, kuhu on oodatud kõik luulehuvilised. Info tel. 56 479 840, Ingvar Luhaäär, Eesti Luuleliidu (Luuleklubide Liidu) esimees.

 FILM

18. juulil algavad mängufilmi ?Stiilipidu? võtted, mis kestavad septembri lõpuni. Film valmib järgmisel kevadel.

?Stiilipidu? on film naistest, enam kui tavaline naistekas, kus tegevus kulgeb kolmnurgas: seks, suhted ja ðoppamine. Film keskendub naise vaatepunktile, tunnetele ja enesekehtestamisele lähisuhetes ja tänapäeva ühiskonnas. Peaosades Maarja Jakobson, Anne Reemann ja Evelin Pang. Filmi idee ja stsenaariumi autor on Valentin Kuik, kaasstsenarist Mo Blackwood Inglismaalt. Reþissöör Peeter Urbla, produtsent Anneli Ahven, operaator Mait Mäekivi, peakunstnik ja kostüümikunstnik Inessa Josing, dekoratsioonikunstnik Ain Nurmela ja grimmikunstnik Kristel Kärner. Filmi võtted leiavad aset Tallinnas, suur osa neist Tselluloosi kompleksis. Filmi eelarve on üheksa miljonit, toodab stuudio Exitfilm koostöös Soome partneritega. ?Stiilipidu? valmib Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti Kultuurkapitali, Soome Filmi Sihtasutuse, Eesti Televisiooni ja Soome telekanali Yle 1 toel.

 VARIA

Kotkajärve metsaülikool

7. ? 11. VII olid Viljandi lähedal Heimtalis Kotkajärve metsaülikooli päevad, mille raames peeti akadeemilisi loenguid ja korraldati huviringe. Üldiselt otsiti esivanemate juuri ja seda, kust pärinevad eestlased?

Toomas Hendrik Ilves ja Olev Träss rääkisid Eestist ja Euroopa Liidust; Jaak Kangilaski eesti kunsti arengust ja suunast; Jaan Kaplinski küsis, kas eestlased muutuvad keelelt ja meelelt keskmisteks standard-eurooplasteks; Tiina Kirss kõneles eesti juurtega kirjandusest ja Ago Künnap eesti keele kõnelejaskonna juurtest; Anto Raukas arutles säästva arengu teemal ja Vello Salo armust ja ei miskist muust; Mare Taagepera vaatles Eesti ja Ameerika professionaalseid naisi aastatest 1989 ja 2004; Rein Taagepera teema oli ?Julgus olla nõrk?; Arvo Valton rääkis meie rahva saamise lugu ja Richard Villemsi teema oli ?Kes ja kust geneetiliselt?. Fred Jüssi juhendas matkade, Riina Kindlam filmide, Anita Kreem loitsude, Anu Raud koduloomuuseumi, Ülo Soots rahvausu ja hiite, Mari Tarand keelekõrva ja Aili Vint kunsti huviringi. Peamiselt Kanada ja USA eestlaste eestvõttel korraldatud Kotkajärve metsaülikooli päevi peetakse ka edaspidi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht