Uudised

PRIIT KUUSK, Villi Ehatamm

 KUNST Galerii kui laohoone, kunst kui pakend

13. V avati Kunstihoone galeriis Lennart Männi ja Jaana Päeva näitus ?Kõrb?. Kunstnike teine ühisprojekt on üles ehitatud klassikalisele ja fundamentaalsele küsimusele: sisu ja vormi, pealispinna ja sügavuse, näilikkuse ja reaalsuse, koopia ja originaali vastandusele ja ühtsusele. ?Kõrb? on installatsioon, mis loob galeriis laohoone keskkonna koos kõige sinna juurde kuuluvaga ? valvur, kaamerad ja kastidesse pakendatud objektid, kus pakendi vorm võib viidata objektile seal sees.

 

11. V avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis ungari graafiku Ferenc Masszi raamatuillustratsioonide ja graafika näitus ?Põhjala lood?. Masszi elab Lääne-Ungaris Szombathelys, õpetab sealses kunstikoolis maali, graafikat ja kunstiajalugu ning koordineerib kohaliku kunstihoone keldrigalerii tegevust. Ta on illustreerinud muinasjuturaamatuid, õpikuid, ilukirjanduslikke teoseid, nende seas eesti lühiproosa valimiku ?Kookonist kooruv liblikas?, Arne Puu luulekogu, Mehis Heinsaare ?Härra Pauli kroonikad? ning soome- ja Kalevala-teemalisi väljaandeid, tegelenud ka tarbegraafikaga.

 

11. V avati Hausi galeriis noore Tartu kunstniku Eda Lõhmuse maalinäitus. Väljas on 14 peamiselt mullu ja tänavu valminud tööd. Lõhmuse uued abstraktsed maalid käsitlevad looduse ja olemise vahekorda. Ettevaatliku ja tundliku värvikasutusega annavad nad edasi autori aistinguid, mõtteid, meenutusi.

 

Kuni 22. V on Tallinna kunstikooli fuajeegaleriis vaadata EKA tekstiilidisaini osakonna tudengite kursuse ?Kangas I? raames valminud töid. Näituse pealkiri ?Telgjoon? viitab maanteemärgistusele. Topeltkanga tehnikad lubavad kududa telgedel taskuid, õõnsusi, torusid ja käike, neid võimalusi ja pabernööri omadust moodustada selgeid ja reljeefseid pindu on kasutatud ruumiliste objektide loomisel. Väljas on leidlikud funktsionaalsed esemed: Irina Vassiljeva ?sigarettidest? tool, Aili Aamisepa kääritaskutega seinatekstiil, Kadri Klampe tiksuvad kootud kellad, Virge Loo ja Erle Võsa-Tangsoo vaimukad objektid. Kursust ohjasid Tarmo Mäesalu ja Kadi Pajupuu.

 

2. V avati Pärnu Linnagaleriis Kristiina Uslari ja Eeva Käsper-Lennuki klaasinäitus ?ÜmberRingi?. Näitus kõneleb lihtsate sümbolite kaudu aegu ühendanud sidemest. Ringi täiuslik vorm sümboliseerib igavest kulgemist, mille juurde mõlemad kunstnikud oma loomingus ikka ja jälle tagasi jõuavad.

 

13. V avati Helsingis disaini eesti valgusti- ja tekstiilidisaini näitus ?Light Things?. Valgusteid esitlevad Tõnis Vellamaa, Tarmo Luisk, Kristjan Sisa, Janno Roos, Andres Labi jt. Vaipade, kangaste, lampide ja istmete autorid on Annike Laigo, Monika Järg, Eva- Liisa Kriis, Einike Soosaar, Merle Suurkask, Tarmo Mäesalu ja Mare Kelpman.

 

27. IV avati Haminas Ruissalo raamatukogus Maret Olveti ja Lev Vassiljevi graafika näitus. Olvetilt on 33 abstraktset graafilist lehte serigraafias teemal ?Värvi ja vormi suhe?, Vassiljevilt 20 oforti teemal ?Naine looduses?.

 

8. V valiti kuuendat korda toimunud ?SuperNoova? moedisainerikonkursil välja Eesti paremad moeloojad. Rahvusvaheline þürii hääletas professionaalse kategooria võitjaks Oksana Tanditi. Noorema kategooria võitis Kris Lemsalu. Lemsalu pälvis veel publiku eripreemia Nokialt ning Eesti Ekspressi moelisa MiMi eripreemia ?Moekeiser 2004?. Vanemas kategoorias sai II koha Raili Nõlvak ja nooremas Mari Hiiemaa, III koha pälvis vanemas Vassilissa ning nooremas Maria Ossadtsaja. Lõppetendusel astus mõlemas kategoorias võistluskollektsiooniga üles 10 finalisti.

 

Eesti Kunstimuuseum

18. V algab kell 15 Bridget Riley näituse raames Rotermanni soolalaos ettekannete päev. Esinevad Richard Thomas (Londoni kunstnik ja vabakutseline lektor), ?OP ja II maailmasõja järgse moodsa kunsti areng?; Mari Kanasaar, ?OP ja eesti mood ajakirja ?Siluett? vaatevinklist?; Andres Kaera (Tartu Kunstimuuseum), ?OP ja nägemisfenomen?.

 

EKA

EKA Kunstiteaduse Instituut korraldab 20. ja 21. V rahvusvahelise konverentsi ?Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil?. Konverents keskendub külma sõja aegsele privaatsfäärile ja argikogemusele nii idas kui läänes. Vaadeldakse elukeskkonda kui modernistliku projekti üht olulisemat tahku, selle ideologiseeritust, läbipõimunud võimusuhteid ja kujunenud identiteete. Kõnelejate hulgas on Euroopa ja USA ülikoolide tunnustatud uurijad nagu Adrian Forty, Monique Eleb, Hilde Heynen, David Crowley, Jean-Louis Cohen jt. Konverentsil osalemiseks registreerida enne 17. V kodulehel http;//www.kti.artun.ee/happinessE.html.

 

Tallinna Kunstihoone

SA Tallinna Kunstihoone Fond kuulutab välja Tallinna Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii 2005. aasta projekti näituste konkursi. Projektide laekumise lõpptähtaeg on 20. V. Projektid tuua või läkitada postiga Tallinna Kunstihoonesse Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn. Soovitav on projekti täpsele kirjeldusele lisada ka osalejate CV(-d) ja projektiga seonduvat pildi või videomaterjali.

 TEATER

VAT-teater vahetas ?Kivid? rubladeks

1. ? 7. V toimunud Peterburi rahvusvahelisel noorsooteatrite festivalil ?Vikerkaar? hinnati VAT-teatri lavastust ?Kivid? (lavastaja Aare Toikka) parimaks lavastuseks väikesel laval.

Võistlus oli äärmiselt pingeline, kokku osales kolmteist lavastust, lisaks VAT-teatrile Eestist veel tugevad teatrid Venemaalt, Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Iirimaalt, Sveitsist ja Serbiast. Seekordne teatripidu oli pühendatud noortelavastustele. Mängiti Ostrovski, Puðkini, Shakespeare?i, Muhhina jt. loomingul põhinevaid lavastusi.

Kolmeteistliikmeline þürii, mille tööd juhtis Peterburi teatriakadeemia kunstiteaduste doktor teatrikriitik Lev Gitelman, andis välja neli rahalist preemiat: parim lavastus suurel laval ? võitis Peterburi A. Brjantsevi nim. noorsooteater, N. Ostrovski ?Pöörane raha?; parim lavastus väikesel laval ? VAT-teater,

T. Lycose ja S. Nantsou ?Kivid?; parim meesnäitleja ? Sergei Gamov Oblomovi rolli eest Jekaterinburgi noorsooteatri lavastuses ?Oblomov?; parim naisnäitleja ? Nelli Uvarova Lektori rolli eest Venemaa Akadeemilise Noorsooteatri lavastuses ?Tavalise ühiskonna käitumisreeglid?. Rahvusvaheline teatrifestival ?Vikerkaar? leidis sel aastal aset viiendat korda. Festivali korraldavad Venemaa Kultuuriministeerium, Peterburi linn, Venemaa Teatriliit, Venemaa ASSITEJ ja Peterburgi Noorsooteater.

 MUUSIKA

Pärdi festival Neuhardenbergis

Teist kevadet peeti Saksamaal Märkisch-Oderlandi piirkonna Neuhardenbergi lossis Arvo Pärdi muusika festivali. Kui aasta tagasi olid samas peategelasteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, siis täna algavas sarjas esineb poola vokaalinstrumentaalansambel Camerata Nova Szczecinist Eugeniusz Kusi juhatusel, kaastegev on pianist Moritz Eggert. Sarja ?Muusikalised dialoogid: Pärt-Vivaldi-Cage? kõigil kuuel kontserdil (homme veel kolm ja pühapäeval kaks kontserti) lossi Schinkeli kirikus on Arvo Pärt ka ise kohal. Tema loomingust tuleb täna ettekandele ?Zwei Slawische Psalmen?, ?Triodion? ja ?Summa? (a cappella), edasi ?Orient & Occident?, ?Summa? (keelpilliorkestrile), ?Trisagion?, ?Festina lente?, ?Tribute to Caesar?, ?The Woman with the Alabaster Box? ning ?Dopo la vittoria?. Pühapäeva pärastlõunal leiab lossi suures saalis aset ka Dieter Rexrothi ja Arvo Pärdi vestlus publiku ees.

Just täna tuleb Euroopas müügile Pärdi uus plaat Saksa firmalt Virgin Classics/EMI, millel ERSO ettekandes Paavo Järvi käe all salvestatud sümfooniad nr. 1 ja nr. 2, lastekantaat ?Meie aed?, tðellokontsert ?Pro et contra? (sol. Truls Mörk), ?Collage über B-A-C-H? ning ?Perpetuum mobile?.

 

Anu Tali Doonau festivalil

8. V juhatas Anu Tali Alam-Austria kevadisel Doonau festivalil (16. IV ? 9. V) kava ?Zeiträume?. Kremsi Voesti Werkhalles mängis Tonkünstler-

Orchester Niederösterreich (NTO) tema käe all vaid eesti muusikat: Erkki-Sven Tüüri ?Zeitraum?, Arvo Pärdi ?Credo? (sellele eelnes ?Credo?ga? seotud Bachi prelüüd ja fuuga C-duur klaverile) ning Eduard Tubina V sümfoonia, klaverisolist oli Géza Anda konkursil edukas Christoph Berner. Pärdi ?Credo?t? on Anu Tali hiljuti juhatanud Soomes Jyväskyläs, Tubina sümfooniat aga mitmel pool, salvestanud selle ka Frankfurdi Raadio SOga (2002), ning Tüüri ?Zeitraum?iga? lõpetas Eesti-Soome SO eelmise hooaja. NTO oli nüüdsel festivalil ainus orkester Viini Sümfoonikute kõrval. Austria populaarsuselt kolmanda orkestri (Viini Filharmoonikute ja Sümfoonikute järel) peadirigendiks saab sügisel Kristjan Järvi.

 

2. V toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu ja Kultuuriseltsi Hirvepark korraldatud Eesti esimeste isamaaliste koorilaulude konkursi ?Armastan sind, Eestimaa? lõppvoor-kontsert.

Lõppvooru oli jõudnud üheksa laulu, mille lõplik järjestus otsustati alles pärast elavat esitust. Laule esitasid tütarlastekoor Ellerhein, Revalia kammermeeskoor ja Rahvusooperi Estonia poistekoor, Estonia Seltsi segakoor, Kaarli kiriku kontsertkoor ja kammerkoor Voices Musicales.

Þürii koosseisu kuulusid Triin Koch, Venno Laul, Ants Soots, Toomas Siitan ja Veljo Tormis. Þürii otsuse kohaselt anti välja järgmised preemiad. Segakooride kategoorias: I koht ?Ristimetsa ilmutus?, helilooja Rene Eespere, tekst ?Kalevipojast?; II koht ?Endast ja Eestimaast?, helilooja Erki Meister, tekst Viivi Luik. Ära märgiti ?Kolmevärviline?, helilooja Risto Laur, tekst Kaari Sillamaa. Meeskooride kategoorias: I koht ?Kütkes?, helilooja Alo Ritsing, tekst Karl Eduard Sööt; II koht ?Isamaale?, helilooja Aare Kruusimäe, tekst Juhan Liiv; III koht ?Eestimaa hommikul?, helilooja Viiu Tooming, tekst Peep Ilmet. Naiskooride kategoorias: II koht ?Suitsupääsuke?, helilooja Tiina Kiilaspea, tekst Kalju Lepik; II koht ?Vabanemine?, helilooja Erki Meister, tekst Viivi Luik; III koht ?Arm tuli?, helilooja Alo Ritsing, tekst Juhan Liiv.

 

Akadeemiline akordion kontserdilaval

14. ? 16. V on võimalik minifestivali ?Akadeemiline akordion kontserdilaval? raames osa saada akordionimuusikast, mis ei kõla kontserdisaalides kuigi sageli.

Mängitakse nii klassikalist muusikat seatuna akordionile kui moodsat akordionimuusikat. Tutvuda saab Euroopa ühe vanema ja kõrgetasemelisema soome akordionikoolkonnaga.

Täna kell 18 toimub Tartu raekoja saalis Eesti muusikaakadeemia akordionitudengite kontsert. 15. V algusega kell 11 peab Sibeliuse akadeemia akordioniklassi juhataja ja õppejõud, üks soome akadeemilise akordionimängu rajajaid ja tuntumaid interpreete Matti Rantanen meistrikursuse H. Elleri nim. Tartu muusikakoolis. Sama päeva õhtul kell 18 esinevad Tartu Linnamuuseumis Sibeliuse akadeemia akordionistid.

16. V kell 15 toimub G. Otsa nim. Tallinna muusikakooli saalis festivali lõppkontsert, kus esinevad nii EMA kui Sibeliuse akadeemia tudengid.

 

Koor ja kammerorkester Saksamaalt

18. ? 25. V viibivad kontserdireisil Eestis Teltowi Andrease koguduse koor Berliinist ja kammerorkester Camerata Potsdam. Külalised pakuvad muusikaelamusi neljas Eesti kirikus: 20. V Viljandi Jaani kirikus, 21. V Pärnu Eliisabeti kirikus, 22. V Põltsamaa Niguliste kirikus, 23. V Kolga-Jaani Johannese kirikus.

Teltow on 18 000 elanikuga väikelinn Berliini külje all. Püha Andrease kirik, kus koor tegutseb, on klassikalise muusika kohalik keskus. Koor laulab oma koguduse jumalateenistustel, koos orkestriga antakse kuni kuus kontserti aastas. Eesti kontsertidel lauldakse H. Schützi, J. S. Bachi, G. Händeli, W. A. Mozarti, F. Mendelssohn-Bartholdy ja A. Pärdi loomingut. Koori dirigent Bernd Metzner, kes kogu Eesti reisi kava juhatab, on sama koguduse kantor.

Kammerorkester Camerata Potsdam koosneb Berliini ja Potsdami elukutselistest muusikutest. Orkester annab väga palju iseseisvaid kontserte ja palju musitseeritakse koos kooridega.

Kontserdireisil musitseerivad koori ja orkestriga kaasa sopran Cornelia Zerm ja trompetist Hannes Maczey.

 

KULTUURKAPITAL

Sellest nädalast on Eesti Kultuurkapitali kantseleis tööl neli projektijuhti senise kolme asemel. Helikunsti ja näitekunsti sihtkapitali projektijuht Kerli Kasak (6 999 151), kirjanduse ja kujutava ning rakenduskunsti sihtkapitali projektijuht Aune Mark

(6 999 159), audiovisuaalse kunsti ja kehakultuuri ning spordi sihtkapitali projektijuht Terje Viertek

( 6 999 158) ning rahvakultuuri ja arhitektuuri sihtkapitali projektijuht Koidu Oja (6 999 160).

 

Kultuurkapital alustab taotluste vastuvõttu loomingulistele stipendiumidele

?Ela ja sära?, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele. Stipendium garanteerib saajale netosissetuleku 15 000 krooni kuus ühe aasta jooksul.

Kokku antakse välja kaheksa stipendiumi. Loominguliste stipendiumide eesmärk on tingimuste loomine kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Kultuurkapitalile esitada vormikohane taotlus, milles peavad olema märgitud: 1) loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks; 2) põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid. Taotluste esitamise tähtaeg on 30. mai. Stipendiumi eraldamise otsustab Kultuurkapitali nõukogu, toetudes sihtkapitalide eksperthinnangule. Stipendiumid antakse saajaile kord kvartalis 1. septembrist kuni järgmise aasta 1. septembrini.

 KIRJANDUS

13. ? 15. V toimub Saku Suurhallis Balti raamatumess 2004. Tegemist on rahvusvahelise raamatumessiga, mis toimub igal aastal ühes Balti riigis. Viimati oli korraldusõigus Eesti käes 2001. aastal.

Sel korral osaleb messil 60 firmat. Esindatud on 300 kirjastust Eestist ja seitsmest Euroopa riigist (Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi).

Kirjastused ja raamatukaubastajad tutvustavad ning müüvad laias valikus oma uuemat kirjandust. Korraldatakse hulgaliselt kohtumisi, kus lugeja saab kokku oma lemmikkirjaniku või luuletajaga. Peale Eesti oma autorite on külla tulemas mitu põnevat persooni raja tagant, näiteks tänapäeva üks kuulsamaid Briti poeete Benjamin Zephaniah või Moni Nilsson-Brännström Rootsist.

Messipäevadel töötavas kolmes kirjanduslikus kohvikus uurivad meie kõigile tuntud päevajuhid koos oma külalistega kultuuris ja kirjanduses toimuvat. Messihallis toimub omapärane performance ?Kuidas sünnib raamat?: vaadata saab, kuidas kirjanik, korrektor, kujundaja, paberivalaja, trükkal ja köitja teevad koos raamatut.

Oluline osa messist on pühendatud väikesele lugejale. Neile mõeldes on sisustatud eraldi lasteraamatutuba.

14. V toimub rahvusraamatukogus konverents ?Eesti trükis 2004?, kuhu on kutsutud trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukogunduse teemadel kaasa rääkima nii raamatu loojad, valmistajad kui ka vahendajad.

Konverentsil andakse ülevaade, mida Eestis trükitakse ja kuidas seda registreeritakse, ning esitletakse Eesti teavikuid kajastavat veebipõhist rahvusbibliograafia andmebaasi ERB (erb.nlib.ee). Heidetakse pilk ka Eesti kirjastusturule, et teada saada, mida ja kui palju eestlased ostavad ja loevad ning kuidas on traditsioonilise paberraamatu kõrval vastu võetud audioraamat jpm.

 

Briti Nõukogu kutsel esineb 13. ? 15. V Tartus ja Tallinnas tänapäeva Suurbritannia kuulsamaid poeete Benjamin Zephaniah. Poliitilise värvinguga räppluule esituste poolest tuntud Jamaica päritolu rastapoeet külastab Eestit seoses Balti raamatumessiga Tallinnas ja ?Prima vista? kirjandusfestivaliga Tartus. Ta astus üles 13. V Tartu ülikooli keeltemaja fuajees (Ülikooli 17); täna saab Zephaniah?t näha kell 16.30 Tallinnas Balti raamatumessi Arkaadia kohvikus Saku Suurhallis (Paldiski 104b) ning 15. V kell 18 Tallinnas Hobuveskis (Lai 47).

 FILM

Algas Balti Filmi- ja Meediakolledþi ettevalmistustöö

5. V leppisid Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Televisioon, Audentese ülikool ja OÜ Eetriüksus (Ruut) kokku ühiste ettevalmistuste alustamises Eestis pakutava filmi- ja meediahariduse koondamiseks ühtsesse spetsialiseeritud õppeasutusse. Uue kõrgkooli ettevalmistustöös osalema on oodatud kõik filmi- ja meediavallas tegutsevad organisatsioonid, kes suudavad loodavasse õppeasutusse institutsionaalselt panustada.

Käesoleva aasta 15. IX peaks valmima tulevase õppeasutuse põhikirja, asutamislepingu ja arengukava projekt. Uue filmi- ja meediakooli loomise vastu on huvi üles näidanud ka haridusministeerium.

Filmi ja elektroonilise meedia tasemekoolitust pakub Eestis praegu vähemalt viis õppeasutust, käigus on üle 20 õppekava. Arvestades meediaõppe kõrget maksumust ja äärmiselt väikesearvulist akadeemiliselt ja professionaalselt suutlikku õppejõudkonda, pole praegusel killustunud süsteemil arengupotentsiaali, samuti ei rahulda see üliõpilaste ega valdkonna tööturu ootusi.

Loodava Balti Filmi- ja Meediakolledþi eesmärgiks on kujundada olemasolevate filmi ja meedia õppekavade koondamise ja ümberkujundamise teel filmi- ja meedia-alast õpet pakkuv terviklik õppeasutus, mis rahuldaks Eesti filmi- ja meediatööstuse vajadusi ning kujuneks üheks valdkonna keskuseks Balti- ning Põhjamaades.

 VARIA

4. V avasid Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu. Kaitsejõudude Peastaabi raamatukogu eesmärk on tagada Kaitsejõudude Peastaabi, väeliikide staapide ja Operatiivstaabi teenistujate igapäevaseks tööks ja teenistuseks ning teadusuuringuteks vajalike infoteenuste olemasolu ja kättesaadavus.

Peastaabi raamatukogu tööd juhib raamatukogu nõukogu, mille esimees on kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna ja tegevjuht Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonna ohvitser leitnant Toomas Väli.

 TEADUS

6. V toimus Valga muuseumi ruumides Eesti ja Läti teaduste akadeemia ühisüritusena teaduspäev.

Teaduspäevade korraldamine mitmel pool on Eesti TAs saanud traditsiooniks. Varasemad teaduspäevad on toimunud Narvas, Kuressaares, Pärnus ja Võrus. Riikidevahelise üritusena oli Valga teaduspäev esmakordne. Käsitleti mõlema riigi teaduskorraldust ja kohalikke küsimusi. Kõne all oli ka see, kuidas ühinemine Euroopa Liiduga võib mõjutada kaksiklinna tulevikku.

Eesti TA president Jüri Engelbrecht tegi ettekande Eesti teaduskorraldusest ja Eesti TA osast selles, Läti TA president Janis Stradinð aga Läti TA tegevusest ja Valka linna osast Läti kultuuriloos.

Akadeemikud Haldur Õim ja Ülo Lumiste, Tartu ülikooli professor Tiit Rosenberg, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Kristi Salve ning filoloogiadoktor Lätist Ojars Buðs kõnelesid keele ja arvutite ning Eesti ja Läti rahvaluule seostest, kohapealt pärit tuntud teadlaste ja kultuuritegelaste tegevusest, lahati ka nimede Valga ja Valka päritolu.

Teaduspäevast osavõtjad külastasid Lätimaal omaaegse Cimze seminari asupaika, Valka koduloomuuseumi ja kalmistut.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht