Korrastamine või ärakoristamine?

MARIA MÖLDER

Uudiste jälgija on küllap märganud, et raske aeg on mitu Eesti valda viinud pankrotti, mistõttu omavalitsused paluvad riigilt toimetulekuks abi. Sellises seisus on Rõuge ja Põhja-Sakala vald, kuid raskusi on teistelgi. Omavalitsusjuhid suhtlevad rahandusministeeriumiga, koostavad usinalt kärpeplaane ja ees ootab aastatepikkune saneerimine.

Nüüd on valus lugeda, et „rahandusministeerium soovitab raskustes valdadel korrastada kooli-, muuseumide, raamatukogude ja kultuurimajade võrku“ (Maaleht 12. I). Samas artiklis juhitakse tähelepanu, et valdade probleemid on tekkinud varem, mitte praeguse sõjast tuleneva energiakriisi ajal või tõttu, s.t üle oma võimete on elatud juba pikka aega (mõnikord haldusreformi liitmispreemia illusioonis). Meenutagem ka omavalitsusjuhtide palgarallit 2021. aasta sügisel pärast KOV valimisi. Nüüd tuleb muidugi just n-ö pehmete väärtuste pealt kokku hoida. Ikka on kultuur ja haridus ainult kuluallikad, mitte investeering ja vaade tulevikku.

Sealjuures ei ole kultuuriministeeriumil omavalitsuste kultuuriasutuste sulgemisest täpset ülevaadet ning ministeerium ei saa ka kohalike omavalitsuste otsuseid selles asjas kuidagi mõjutada ega takistada. Jaanuari lõpul korraldab aga kultuuriministeerium koostöös linnade ja valdade liiduga arutelupäeva mõtestamaks kultuuri tähtsust piirkonna arengu seisukohalt (samas).

Vaatan siin lähemalt Põhja-Sakala valla juhtumit ja üht tõenäolist kultuuri­valdkonna kaotust. Ulatuslikku kärpepaketti kommenteerides on vallavanem Karel Tölp öelnud, et tulevikku ei näe ta ka heliloojate Kappide majamuuseumil (Sakala 17. I). Viis, kuidas Suure-Jaanis püütakse ühe pisikese puumaja pealt kokku hoida, on praegusele ajale sümptomaatiline. Rekonstrueerimist vajavat hoonet ei viitsita „tühja“ kütta – parem võtta see kasutusele eramajana või kolida sinna lasteaiarühm või ametnikud. Jah, võib-olla tõesti võiks majale Exceli tabelit vaadates leida mõistlikuma rakenduse, kuid kultuurimälu kustutamisel on oma hind ja tuleb meelde tuletada, et kord kaotatut taastada on raske.

Kultuuriministeeriumi ja statistika­ameti andmetel on Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohaga. Muuseumivõrgu korrastamisega on suurem osa väikemuuseume, sh majamuuseumid, koondatud suuremate muuseumide juhtimisstruktuuri alla. Heliloojate Kappide majamuuseum asutati 1971. aastal Viljandi koduloomuuseumi filiaalina ning praegu kuulub see Kondase majas tegutseva Suure-Jaani kultuurimaja alla ja on Põhja-Sakala valla omandis (võrdluseks: lähedal Hüpassaares asuv Mart Saare majamuuseum kuulub Viljandi muuseumi alla). Asjaolu, et majamuuseum ei ole isegi kultuuriministeeriumi muuseumide nimistus ning ekspositsiooni ei ole aastakümneid uuendatud, osutab, et omavalitsus ei oska omakandi ajalugu vääriliselt hinnata.

Heliloojad Kapid ei ole ehk tänapäeval nii kuum bränd kui Arvo Pärt, kuid tegu on eesti kultuuriloos märgiliste tegelastega. Majamuuseum on pühendatud Joosep, Hans, Artur, Villem ja Eugen Kapile. Lugu algab Joosep Kapiga, kes tuli 1853. aastal Suure-Jaanisse kihelkonnakooli koolmeistriks ja köstriks ning kellest kujunes ärkamisajal sealse kultuuri- ja seltsielu hing. Kirjamehena tegi ta ka kaastööd Eesti Postimehele ja Sakalale. Joosepi noorim poeg Artur Kapp on üks esimesi kõrgharidusega eesti heliloojaid ja organiste, kes kirjutas Eesti esimese orelikontserdi ja oli veel mitmes klassikalise muusika žanris teerajaja, samuti on ta üks Eesti muusika­kõrghariduse alusepanijaid, kuuludes Tallinna kõrgema muusikakooli esimeste õppejõudude-professorite hulka.

Niisiis, kui rahandusministeeriumist soovitatakse muu hulgas muuseumivõrku korrastada, siis heliloojate Kappide majamuuseumi puhul on kõige selgem lahendus anda see mõne suurema muuseumi hoolde, kus tuntakse tõesti muuseumitööd ja osatakse heliloojate Kappide väärtus tulevikus väärikalt esile tuua. Kindlasti ei ole lahendus suruda Kappide pärand tolmuma mõnda kultuurimaja nurka või muuseum hoopistükkis ära koristada.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht