Ülemiste õnnepalee

Karin Paulus

Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitus. Autorid Einar Aakeroy, Lauri Laisaar, Jaanika Ots, Katrin Kõlu (AMB International Architects & Designers). Sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp, tualettruumide piktogrammide disainer Velvet, loodusfotode autor Sven Začek. Konstruktor Novarc Group, ehitaja Fund Ehitus.

Keskusesse sisenedes hakkab kohe silma fuajee rõngastega ehitud uhke lagi.

Keskusesse sisenedes hakkab kohe silma fuajee rõngastega ehitud uhke lagi.

Ülemiste ostukeskuse laiendamine on olnud võimas hõõguva diskopallina meelitab koloss pimeduses külalisi. Nädalavahetusel on 950 kohaga väliparkla nii täis, et vaba koha leiab suure vaevaga kaugeimast nurgast. Inimesed kulgevad õndsalt naeratades mööda mahedalt looklevaid koridore, tehakse sisseoste, uuritakse kaupa, einestatakse, mõnuletakse niisama.

Kui kultusautor Émile Zola portreteeris naudinguid ja unistusi pakkuvat, hullutavat, meelitavat kaubamaja oma kuulsas raamatus kui daamide õnne („Au Bonheur des Dames“, 1883), siis nüüdseks on kaubanduskeskuse eesmärgiks pigem pereõnn. Selliseks ootuseks on ka põhjust: õhinapõhine ostlemine on telerivaatamise kõrval peente prouade vaata et kõige populaarsem harrastus, seda lemmivad nii suured kui ka väikesed.

Lõpuks ometi on ka korrastatuma ilme saanud rõveda tühermaana mõjunud kaubanduskeskuse ümbrus. Kenasti saab liikuda siit kuni vana lennujaamahooneni või arhitektuurselt põnevalt ümbermõtestatud kunagiste Dvigateli tootmishoonete vahele. Samuti peatub keskuse juures rong (oh seda tasuta transpordi rõõmu!), rajatud on korralikud võimalused ka jalgratturitele ning ilmselt on lisandumas peagi ka lennujaama suunduv trammiliin.

Väljast üpris palju Kristiine keskust meenutav maja on pigem pretensioonitu, kui mulgustatud fassaadi valgusmängu mitte arvestada. Põhiline mõnuallikas ja kasumikese on maja sisemuses.

Kui teised sellesarnased keskused on läbinud pidevalt uuenduskuure, et hoida kujundus värske ja identiteet kaupluste kirevusest hoolimata sidus, siis Ülemiste on mõjunud nende kõrval siiani kakofooniliselt ja keskuse planeering eksitavalt. Muidugi võib öelda, et rammestunud muusika taktis kaupade labürinti eksinud peata kana meenutav ostja on poodlemise ideaal, ent seda taktikat on kasutanud tavaliselt varjatumalt.

Nüüdne lahendus rõhutab Ülemisteski terviklikkust ning avatust, mis on ilmselgelt Eesti üheks suuremaks ostukeskuseks sirgumise juures vajalik taktika. Ähmane planeering ja liig kirev atmosfäär mõjuks ilmselt rusuvalt, sest kaheldamatult on külastajail plaanis siiski vähemasti keskusesse sisenedes neile vajalikke oste sooritada, mitte rägastikus ekselda.

Keskusesse sisenedes hakkab kohe silma loomulikult Hennes & Mauritza kauplus, aga samaväärselt ka fuajee rõngastega ehitud uhke lagi. Kauplustevahelise liikumisraja põrand on kaetud heledate plaatidega. Seda piiritleb visuaalselt tumehall krobeline EPO-äär, mis pakub keskuses orienteerumisel abi ka vaegnägijatele. Kaupluste aknad ulatuvad maast laeni, klaaside alumine serv on põrandasse uputatud, et mulje oleks minimalistlikul puhas ning tsipake veelgi avaram. Aegajalt jõuab flanöör omalaadsetele väljakutele, kus saab pingil istet võtta või näiteks kohvi juua ning telefoni klõpsida. Tõelise vanema unistus ja hirm on lastekaupade poodidega piirnev aatrium, kus elevusest pöörased väikesed inimesed sõidavad eskalaatoriga üles ning lasevad siis mööda liutoru alla – mudilasele ohtlik ja rüblikule vahva. Muide, ka maja ees on korralik mänguväljak, mis ilmselgelt toetab perekeskuse kontseptsiooni.

Väljast üpris palju Kristiine keskust meenutav maja on pigem pretensioonitu, kui mulgustatud fassaadi valgusmängu mitte arvestada.

Väljast üpris palju Kristiine keskust meenutav maja on pigem pretensioonitu, kui mulgustatud fassaadi valgusmängu mitte arvestada.

Reio Avaste

Sisearhitekt Põldme on kõige enam uhke koostöös Linda Madalikuga sündinud akustiliste lahenduste üle, mis paraku on valdavalt varjatud, samuti paljude hoolikalt projekteeritud detailide ja sõlmede ning rohkete erilahenduste üle. „Tahtsime luua poodidele tagasihoidliku ja harmoonilise ning meeldiva tausta, see tähendab võtta maha võimalikult palju tavapärast mürafooni,“ selgitab Põldme. Nii on autorid kasutanud heli summutavaid ripplagesid. Laest alla rippuvate ehk siis justkui lendavate kividega (autor Terje Ojaver) keskuse sõlmpunktis on heli summutav materjal kogu ulatuses paigutatud dekoratiivse kaljuseina taha, mistõttu on selle pealispind perforeeritud.

Kaheldamatult ei ole Ülemiste keskuse puhul oluline peavarju pakkuv lihtsakoeline ning linnapilti sugugi mitte ehtiv arhitektuur ega ka ahvatlev interjöör. Peamine peitub siiski pakutavates elamustes (tore õhtupoolik raamatupoes ning sõbrannadega õlleklaasi taga) ning materiaalsetes rõõmudes, mida pakub ilusate asjade ostmine või uurimine.

Sarnaselt paljude konkurentidega pole Ülemiste keskusesse koondatud mitte ainult söögi- ja riidepoed, vaid pakutakse ka mitmesuguseid teenuseid, näiteks piltide ilmutamist, juukselõikust, kingsepa- ja kellassepatöid, rõivaste parandamist, pangatoiminguid jms. Seni veidi ehk mitte väga hästi välja mängitud toitlustuse nišši on aga märtsist asunud täiendama lätlaste kitšiliku kujunduse, kuid rikkaliku toiduvalikuga rahvalik bistroo-restoran Lido.

Kuigi ettevõtete koondumine suurtesse keskustesse suretab kusagil mujal välja nii küla- kui linnatänavaid, tuleb tõdeda, et kohati ongi sellises kommertsruumis vaba aja veetmine justkui sundus. Isegi auto kasutajal on mujalt väga raske leida talutavate hindadega toredaid söögikohti, kuhu ollakse oodatud ka koos lastega ja mis on avatud ka nädalavahetusel. Kust mujalt kui suurest marketist saab osta pensionär taskukohase sooja saiakese? Asumite väärtustamine küll juurdub tasapisi. Kohaliku hõnguga, ent tarbijale meelepärast oskuslikku ülipaindlikku lahendust siiski veel siiani laiemalt ei pakuta.

Ilmselt pole alternatiiv siiski mitte väikeäridesse suundumine, vaid tarbimispaast. Võimalus on astuda ringist välja, mitte kaasa minna meie eest valmis mõeldud ajaveetmisviisidega, mida pakutakse krabisevates pakendites. Talitada võib isetahtsi või ka nii, et see on keskkonnale tervislik. Ometi on mantra „Eesti majanduse elavdamine rahakulutamisega“ indulgents, mis on ka ülestõusmispüha eel kenasti varnast võtta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht