Terve inimese haigla

Muutused peavad tervishoius aset leidma nii riigi, linna planeerimise, hoonetüübi kui ka palati tasandil.

ANDRES RISTOV

Inimese tervist mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas haigused ja vigastused. Viimased sõltuvad keskkonnast, geneetilisest eelsoodumusest, kultuuritaustast ja elustiilist. Elatakse küll kauem, kuid tervena elatud aastaid pole lisandunud, seega tuleb osa oma elust mööda saata haiglates ja hoolekandeasutustes. Need on aga ilmselt viimased kohad, kus olla soovitakse.

Praegused raviasutused

Haiglate tegevuse sisu on olnud kogu aeg enamjaolt sama, ravida haigusi ja vigastusi. Tehnika ja tehnoloogia uuenemisele vaatamata pole raviasutuse toimimisloogika ja sekkumisviisid muutunud. See on ka haigla ja tavameditsiini järkjärgulise iganemise üks põhjusi. Tuleviku terviseasutuses peaks aga ravimise kõrval ennekõike tervisehädade tekkimist ennetama.

XVIII sajandil avastati, et nakkus levib ka õhu kaudu ning ravimite ja hügieeninõuete täitmise kõrval hakati propageerima haiguste ennetamise võimalusena ka värsket õhku. Haiglad planeeriti nii, et tuul ja värske õhk saaksid hooneplokis vabalt liikuda. Haigla arhitektuur hakkas paranemise juures mängima olulist rolli, muu hulgas kavandati ühistegevuse ruume, näiteks ühiskööke. XIX sajandi lõpuks oli haigla pigem sotsiaal- kui meditsiiniasutus.1 Valguse ja värske õhu tagamise põhimõte domineeris haiglate planeeringus XX sajandi alguseni. Kui võeti kasutusele röntgeniaparaat, allutati haiglahoone uuesti tehnoloogiale ja meditsiinile ning sellest sai taas suletud asutus. Muutus ka arsti ja patsiendi suhtlus: küsimusest „Mis sul viga on?“ sai „Kust sul valutab?“.

Arhitektuuri mõju tervisele on täheldatud ka tänapäeval. Seda ei ole küll teaduslikult tõestatud,2 kuid arhitektuuriteoreetik ja -kriitik Charles Jencks usub, et hoolitsev ja osavõtlik suhtumine mõjub positiivselt, eriti siis, kui inimene tajub seda arhitektuuri tõttu. Ta nimetab seda hoone platseeboefektiks. Sellised tervendavad hooned on näiteks ka eri arhitektide kavandatud Maggie’ vähiravikeskused üle kogu Suurbritannia. Nende ruumiloome põhimõte on kiirata positiivsust, aidata paranemisele kaasa. Keskuse ruum toetab nii patsienti kui ka hooldajat, kusjuures just hooldaja tugi ja usk mõjutab patsiente kõige rohkem.

Olukord Eestis

Eestis areneb tervishoid kahes üsna eri suunas. Haiglad püüdlevad parema diagnostika ja ravi poole, varustades end parimate kõrgtehnoloogiliste vahenditega, panustatakse ka perearstisüsteemi edendamisse ning planeeritakse esmatasandi tervisekeskusi. Keskuste eesmärk on tõsta perearstisüsteemi võimekust ja vähendada patsientide eriarstiabisse suunamist. Planeeritakse ka maakonna tervisekeskusi, kus infrastruktuuri jagataks kohaliku haiglaga. Tulevikus võiksid maakonna tervisekeskused asendada praegused maakonnahaiglad. Teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust silmas pidades võiks nende asukohaks olla maakonnakeskus, milleks on tavaliselt linn.

Ravikäsitluse muutumine

Arusaam tervishoiust peaks muutuma, rõhk peaks olema tervena elatud aastatel. Terviseasutus peaks olema koht, kus terve inimene end aeg-ajalt kontrollimas käib, et võimalikke probleeme juba varakult ennetada. Terviseasutus võiks olla keskkonnas loomulik ja mõnus arsti ja patsiendi kohtumispaik, kusjuures patsienti võiks nimetada ka lihtsalt külastajaks. Terviseteenuste pakkumine igapäevaelu osana eeldab aga praeguse haigla hoonetüpoloogia teisendamist ja haigla kuvandi muutmist.

Muutunud ravikäsitlus toob kaasa ka hoone ruumisuhete muutmise: hoone peaks linnakeskkonnaga võimalikult hästi sulanduma, mitte selles domineerima. Esimese sammuna võiks haiglate pikad koridorid teisendada arsti ja külastaja kohtumise ruumiks. Kohtumispaiga kontseptsiooni korral saab tervishoiuasutusest osaliselt avalik või poolavalik ruum, kusjuures inimeste suhtluseks mõeldud ruumid tuleb eraldada diagnostika ja kliinilise ravi osast. Kabinetti asendava või sellele lisanduva aktiivse kohtumispaiga tõttu on arstid liikuvamad ning saavad eri teenuseid omavahel põimida.

Tuleviku terviseasutuse ja selle ümbruse põhieesmärke peab olema haiguste ja vigastuste ennetamine, kusjuures on tegemist sidusa linnakoe osaga, mis toimib koos linna teiste osistega. Tervishoius peavad muutused aset leidma nii riiklikul, linna planeerimise, hoonetüübi kui ka palati tasandil. Kõige olulisem muutus peab aga toimuma üksikisiku tasandil ja ühiskonnas, sest miski ei mõjuta tervist rohkem kui meie enda valikud.

Artikli aluseks on sel kevadel EKA arhitektuuriosakonnas kaitstud magistritöö „Linnakeskus raviarsti asendajana. Maakonnahaigla teisenemine tervisehoiukeskuseks Põlva näitel“, juhendajad Markus Kaasik ja Andres Ojari.

1 Cor Wagenaar, Five Revolutions: a Short History of Hospital Architecture. The Architecture of Hospitals. Toim Cor Wagenaar, Nai Publishers, Amsterdam 2006.

2 Arhitektuurideterminism on teooria, mille kohaselt mõjutab ehitatud keskkond sotsiaalset käitumist ja hoiakuid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht