Rail Balticu Ülemiste terminal kui julge arhitektuurižest

Zaha Hadid Architectsi kergelt futuristlik Ülemiste terminal on koos laiendatud lennujaamaga suurepärane Eesti maamärk.

JĀNIS DRIPE

Rail Balticu Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus

I preemia – „Light Stream“, Zaha Hadid Architects ja Esplan

II preemia – „The Ülemiste Leaf“, Innopolis Insenerid

III preemia – „Videvik“, DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management

Ergutuspreemia – „Siht“, Molumba

Žürii: Riia Sillave (Rail Baltic Estonia), Allan Remmelkoor (Pro Kapital Eesti), Andrus Noor (Eesti Raudtee), Andrus Kaldalu (Mainor Ülemiste nõukogu), Endrik Mänd (pikaajaline Tallinna linna peaarhitekt), Mattias Agabus (Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja), Jānis Dripe (arhitekt ja endine Läti kultuuriminister), Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen (Taani arhitektid).


Rail Balticu Ülemiste terminali võidutöö „Light Stream“

Arhitektid Zaha Hadid ja Patrik Schumacher, projektijuhid Ludovico Lombardi ja Michele Salvi. Projektimeeskonda kuuluvad Luciano Letteriello, Kate Revyakina, Serra Pakalin, Yuzhi Xu, Anthony Awanis, Hendrik Rupp ja Davide del Giudice. Eesti juhtivad arhitektid on Lever Lõhmus ja Ilmar Heinsoo (Esplan), insenerid Aleksei Saveljev, Rait Pukk, Alari Arro ja Indrek Oden (Esplan).


Lätlastel on ebaharilik, kuid populaarne ajaviide: meile meeldib oma saavutusi võrrelda põhjanaabrite omadega. Eestlased on küll sageli osutunud paremaks, kuid hoiame kangekaelselt teie tegemistel silma peal ja püsime kannul. Sama kavatsen teha minagi. Detsembri keskel lõppesid läbirääkimised Rail Balticu (RB) ühisterminali projekteerijatega ning arhitektuurivõistluse võit määrati Zaha Hadid Architectsi ja Esplani ühistööle „Light Stream“ Võistluse žürii liikmena avan siinkohal väheke võidutöö tausta ning põhjendan tehtud valikut.

Tallinna ühisterminalist saab funktsionaalne kolmiktranspordisõlm. 2016. aasta lõpus toimus Riias samuti rahvusvaheline Rail Balticu transpordisõlme arhitektuurivõistlus. Žürii valis välja kaks võitjat, kuid otsus ei tulnud kergelt. Eesmärke oli kaks: ümberehitus peab olema läbimõeldud ja korrektne ning pealinna keskmes tuleb ühtlasi parandada linnaruumi kvaliteeti. See eeldab uue rööpmelaiusega raudteesilla ehitamist üle Daugava jõe, kesklinna eraldava raudteetammi tasandamist, väga kitsas asukohas bussijaama ümberkorraldamist ja mitme kilomeetri kaugusel asuva Riia rahvusvahelise lennujaamaga parema ühenduse loomist.

Tallinnas on olukord seevastu peaaegu ideaalne: jääb ju lennujaam kavandatavast Ülemiste terminalist vaid mõnesaja meetri kaugusele ning uue raudtee- ja bussijaama ehitamiseks on piisavalt ruumi. Sisuliselt kolm-ühes-lahendus – jälle peame eestlasi kadestama! Oluline on ka see, et Ülemiste piirkonnaga seotud inimesed ning linn on oma arvamuse selgelt välja öelnud ning sellega sai võidutööd valides arvestada. Uuest jaamast saab piirkonna kese.

„Light Stream“, Zaha Hadid Architects ja Esplan.

Eestil on kõvasti õnne olnud, kuna lennujaama, bussijaama ja Rail Balticu terminali saab ühendada üheks transpordisõlmeks. Rail Balticu terminaliga teeb Tallinna lõunapoolne piirkond nii ruumilise kui ka funktsionaalse arenguhüppe.

Võidutöö „Valgusvoog“ on julge arhitektuurižest. Võistlusele esitati viis tööd, millest hindamisele pääses neli. Ideevõistlusega tuli leida Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoone ja selle lähiümbruse tarvis parim arhitektuuri- ja ruumilahendus. Lisatingimustena pidi terminalihoone olema funktsionaalne, mugav, energiasäästlik ja väikse käituskuluga.

Zaha Hadid Architectsi ja Esplani võidutöös on kõigile neile aspektidele lahendus leitud. See on ilmselgelt julge arhitektuurižest: lahenduse elav struktuur on hästi sobitatud praegusesse ja kavandatavasse linnaruumi.

Kui Tallinna linn otsib uut maamärki, mis oleks koos laiendatud lennujaamaga kui värav, siis on võidutöö realiseerimine selleks suurepärane võimalus. Kergelt futuristlik Zaha Hadidi tüüpi terminali struktuur ühendab kaks linna osa tervikuks ja suhestub ideaalselt lennujaamaga. Arhitektuurikeel on selgelt äratuntav.

Võidutöö valimisel oli äärmiselt oluline ka ehitusinseneride arvamus ning lahenduse tehniline läbimõeldus: kande­konstruktsioonid on hästi lahendatud ning toetavad ühtse arhitektuuriterviku loomist.

„The Ülemiste Leaf“, Innopolis Insenerid.

Teise koha töö tugevuseks oli arhitektuuriline ja linnaruumiline terviklikkus. Žürii otsustas anda teise koha kavandile „Ülemiste Leaf“. Tegemist on samuti muljetavaldava ja ümbrusega hästi ühendatud arhitektuurikontseptsiooniga. Projekti lahendused jalakäijate ja jalgratturite tarvis on head, ostlemispiirkond meeldiv ning terminalist põhja ja lõunasse jäävad alad atraktiivselt ühendatud. Õhku jäi siiski küsimus, kas transpordikeskuse puhul on puulehekujuline vorm vajalik. Puulehte meenutav terminali lahendus rõhutab looduse olulisust: leht on justkui laotatud üle raudtee, ühendab põhja ja lõuna suuna ning mõjub loomuliku ühenduslülina lennujaama ja linna vahel.

Kolmanda preemia pälvis töö pealkirjaga „Videvik“, lihtne, kuid muljetavaldav arhitektuurikontseptsioon. Riias on Kristallmäe-nimeline rahvusraamatu­kogu ja seetõttu ei jäta mind seesugune disain ükskõikseks. „Videvikus“ on rõhutatud ida ja lääne suunda, loodud linnapilti klaassein ning tekitatud kasvuhoone mulje, aga probleeme võib tekkida jää ja lume korral. Selles töös on väärikat põhjamaist lihtsust. Terasest ja klaasist konstruktsioon on lihtne ja selge. Žürii liikmete hinnangul toimib see helendava laternana, põhjamaisel pimedal talvel äratuntava ja mõjuva kujundina. Eesti on Baltimaade seas ainus põhjamaine riik ja minu arust on oluline seda rõhutada.

Terminali rajamine õnnestub laiapõhjalise töörühma korral paremini. Nüüdseks välja valitud Ülemiste ühisterminali võidutöö on ambitsioonikas, eristub ümbruskonnast ja sobib hästi linnaruumi. Žürii koosseis oli esinduslik ning tulemus kaalutletud. Läbirääkimised hinna ja teostatavuse üle on edukalt lõppenud. Nüüd algab ettevalmistamise ja elluviimise periood, seega on põhiline töö alles ees.

„Videvik“, DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management.

Terminali õnnestumine ei sõltu teatavasti ainult kvaliteetsest kavandist. Kui eestlastel õnnestub töö autoritega projekti väljatöötamiseks mõistlikud tähtajad seada, siis võiksime taas lätlastena Eestit ja Lätit võrreldes põhjanaabrite peale „kadedad“ olla.

Suurte taristuprojektide elluviimisega kaasneb suur vastutus ning vältimatult sekkuvad sellistel juhtudel ka avalikkus ja huvirühmad. Seetõttu soovitan projekti õnnestumiseks eeskuju võtta Läti kogemusest. Riia terminali arhitektuurivõistluse žürii tegi ettepaneku luua kõrgetasemeline institutsioonidevaheline järelevalvenõukogu, kes projekti arendamist pidevalt jälgiks. Lätis juhivad järelevalvenõukogu transpordiminister ja Riia linnapea ning sellesse kuuluvad mitmete valdkondade esindajad.

Ka Eestis võiks kaaluda sellise institutsiooni loomist. Rail Balticu projekt tähendab märkimisväärsel hulgal raha investeerimist ja suuri muudatusi. Avalikkusel peab olema õigus ja võimalus seda protsessi jälgida ja mõjutada. See on sotsiaalse vastutuse ja kasu küsimus.

Mõlemas riigis on nii Rail Balticu projektiga seotud edulugusid kui ka murekohti. Eeldan, et praegu on vähemalt Lätis suuremad mured seljatatud. Kuigi meie olukord on linnaehituslikus mõttes keerulisem, on arendusprotsess tempokas. Projekti arendaja kinnitusel alustatakse ehitustöödega 2021. aastal. Sellise tempo juures võiksin 2026. aastal jõuda Riiast Tallinna žürii kogunemisele ligi kahe tunniga. Muidugi eeldusel, et äsja võidutööna välja valitud Ülemiste terminal on samuti Eesti uue värava ja maamärgina kindlalt paigas.

Tõlkinud Priit Pruul

Jānis Dripe on arhitekt, Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi žürii liige. Ta on olnud Läti kultuuriminister, Riia linna peaarhitekt ja Läti arhitektide liidu president ning ka Rail Balticu Riia keskvaksali arhitektuurivõistluse žürii esimees.

Artikkel on laekunud kommunikatsioonibüroo Hamburg ja Partnerid vahendusel. Priit Pruul on Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht