Tänavamekk – Oaas keset plekki ja vingugaasi

Põhja puiesteel ja seda ümbritsevas keskkonnas koheldakse kõiki liikujaid peaaegu võrdselt ja see olukord on hoidmist väärt.

JUHO KALBERG

Tallinn elab põneval ajajärgul – ühest küljest pressivad peale moodsad, inimsõbralikku linnakeskkonda pakkuvad planeerimisideed, teises otsas istub Volga põlvkond oma unistusega üle Vabaduse väljaku kulgevast kaheksarajalisest magistraalist. Kusagil vahepeal leidub toredaid, lausa omaette arenenud ruume, mis on puutumatuna jäänud nii transpordi planeerimise erektsioonist kui ka ülemäära kultuuristatud linnaväljakutest.
Kui turistina liikuda sadamast Balti jaama või minna Ahtri tänavat ja Mere puiesteed pidi Põhja-Tallinna, satute Põhja puiesteele. Tõsi, minek on üksjagu keeruline, kuna ette jääb omaaegsest läbimurdeideest sündinud mereväravaesine transpordiväljak, mis ei vii kuhugi, ent on see-eest eriti lahmakas.
Ka ei ole jala kõndimiseks hea Põhja puiestee alguse põhjapoolsem teeserv, kuigi liikumisloogika ja vajadused suunavad just sinna. Ruumi meetrilaiuse kõnnitee laiendamiseks on seal piisavalt, sest sõidutee on kolme sõiduraja laiune, kuid kasutuses on vaid kaks.
Ent Tallinna jalakäija on vintske vend ja harjunud, et kõnniteid ei iseloomusta mitte niivõrd tänavakivi, vaid torupiire ja kuhugi eemale suunav liiklusmärk, mistap ei tundu kirjeldatud veidrused teab mis suured.
Juttu tahaksin teha hoopis Põhja puiesteega külgnevast alast, mis on kesklinnas keset liikluskõrbe justkui tore oaas, ala, kus on mõnus kulgeda nii jala kui jalgrattaga, aga sõita ka trammiga.
Õigupoolest on siin tegemist heinamaaga. Ja see on äge! Mõelda vaid, meie (auto)transpordikeskses kesklinnas, kohe lahmaka ja pooltühjana seisva mereväravaesise liiklusväljaku kõrval on puhas lapsepõlvemaa (kui utreerida), kus on meeldiv liikuda, keegi ei ürita kedagi alla ajada ega isegi mitte kõrva signaali anda.
Kiitma peab linnaplaneerimise ametit, kus otsustati trammitee remondi ajal rajada vanale trammikoridorile pinnastee. See on veidi väiksema vastupidavusega kui kultuurikilomeeter, aga ikkagi meeldiv, et ei ole üleliia asfaldikeskkond. Siin-seal võib sellist metsikust olla küll. Sõidutee pool on vana kõnnitee, mis osaliselt – sedapuhku ilmselt tuleb kommunaalametit kiita – on saanud uue katte. Tõsi, siia oleks sobinud asfaldi asemel tänavakivi.
Eriti uhkeks muudab ala väärikas puiestee. Ei ole midagi parata, vanad suured puud parandavad suuresti nende vahel kõndija enesetunnet. Need varjavad ja kaitsevad. Sestap peaks suurte puude kergel käel mahavõtmisest alati hoiduma. Uute puude kasvamine vanaks ja väärikaks võtab aastakümneid.
Kui liikuda edasi Balti jaama poole, muutub vaatepilt veidi lagedamaks ja hoolitsetumaks. Näha on, et mingi brigaad on käinud vikatitega rapsimas, samuti ei ole pärast trammitee remonti hein veel nii õide löönud. Kuuldavasti plaanitakse veidi eemal asuva bastioni äärde suuremat vaba aja veetmise ala. Miks mitte, ikka parem kui head ruumi okupeeriv parkla. Merevärava pool on endine jalgpalliväljak, mida spordiharrastajad kasutavad praegugi aktiivselt.
Sõiduteeäärne kõnnitee on pärast Soo tänava ristmikku nukras seisus, ootamas daamide kingakontsi, mille saaks alt ära naksata. Esile tuleb tõsta EKA-esist rattahoidlat, mis on Tallinna kohta ennenägematult hästi tehtud. See on suur ja rajatud sõidutee serva, seega rahustab liiklust. Sõidutee on seal meeldivalt kitsas ja rahulik ning lisatud on ka üks ülekäigurada. Saab küll, kui tahta … EKA ette on tekkinud ka kena väljak, kuhu paigutatakse muutuva sisuga kunstiteoseid.
Balti jaama ligiduses läheb sõidutee arusaamatult laiaks. Kuna sinnani tuleb vaid üks sõidurada, siis vajadust laiutada ei ole. Küll aga võimaldaks kitsam sõidurada suurendada kõnniteedel jalutajate turvatunnet ja lihtsamini teed ületada.
Kui trammiteel remonti tehti, õnnestus aktivistidel trammitee ees Suurtüki tänaval välja kaubelda laiem jalakäijate ja ratturite ülekäiguala. Olgugi et seal on autoliiklus trammitee tõttu väga aeglane ja ettevaatlik, siis kahjuks nüüdseks on transpordiamet selle torutõketega edukalt blokeerinud. Miks ja kuidas on torutõkked Tallinna transpordiameti käes kujunenud mõjukaks linnaplaneerimise vahendiks, väärib eraldi (meditsiiniajakirja) artiklit.
Tänava lõpetavad ebaseaduslike putkade väljak, Balti jaam ja turg. On, kuhu jõuda. On, kus liikuda, ükskõik, kas siis jalgsi, ratta, ühissõiduki või ka autoga. Hea oleks, kui linn jätaks selle poolloodusliku, kõiki liikujaid kenasti läbi laskva ning võrdselt kohtleva rohekoridori alles.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht