Jüri Irik 3. II 1961 – 9. II 2017

Eesti arhitektuuriperet on tabanud valus kaotus. Vaid mõni päev pärast 56. sünnipäeva lahkus ootamatult arhitekt Jüri Irik.

Jüri sündis Kohtla-Järvel Heljo ja Olav Iriku teise lapsena. Kohtla-Järve I keskkoolis tärkas temas kunstihuvi ning ta asus õppima Jõhvi kunstikooli. Pärast keskkooli sai Jürist ERKI arhitektuuritudeng. Seejärel tuli teenistus Nõukogude armees. Armeest naasnuna asus Jüri tööle vabaõhumuuseumis. See oli aeg, kus muuseumis toimus kiire areng ja noor arhitekt sai oma oskusi proovida alates vanade talude mõõdistamisest, lahtivõtmisest ja uuesti ülesehitamisest kuni muuseumi territooriumile soojatrassi rajamise ning katlamaja ehitamiseni. Muuseumist sai alguse Jüri kiindumus ajalooliste ehitiste vastu, ta oli üks parimaid palkehitust tundvaid arhitekte kogu Eestis. Ajaloopärandi hoidmiseks tehtud töö eest on Jüri tunnustanud ka muinsuskaitseamet.

Ajad muutusid, ettevõtlus arenes ja koos sõber Priiduga loodi 1995. aastal arhitektibüroo Ehala ja Irik. Nagu enamik temaealisi arhitekte, on Jüri projekteerinud eri tüüpi hooneid: kontoreid ja kaubanduskeskust, supermarketit ja hotelli, ladusid ja kliinikut, tehaseid ja kümneid kortermaju. Kõige paremini tundis Jüri end siiski kindlale inimesele n-ö mõõdu järgi kodu projekteerides. Jüri abiga on endale linnamaja, suvila, talukompleksi, sauna või suveköögi rajanud üle poole­saja pere.

Jüri Iriku põhjalikud ja laialdased teadmised tulid kõige paremini esile just vanade majade elluäratamisel. Tema projekti järgi ja aktiivsel osalemisel renoveeriti Roseni viinavabriku hooned (Mere pst 6) ja taastati Keila-Joa suvemajad. Jüri lõi kaasa Kalvi mõisa restaureerimisprojektis, pooleli jäi Riisipere mõis. Arhitekt oli tõeliselt uhke Kõltsu mõisa üle.

Viimastel aastatel oli Jüril ühiseid tegemisi vana sõbra, skulptor Seaküla Simsoniga. Jüril oli oma osa mitme kuju ja skulptuurigrupi paikasaamisel. Viimati valminute hulgas on Debora Vaarandi kuju Laimjalas ja „Mungad“ Taani Kuninga aias Tallinnas.

Jüri oli konkreetne ja põhjalik, kuulas, hoidis ja kaitses, aga ka õpetas oma tellijaid. Enamasti sai ta vastutasuks klientide ja koostööpartnerite siira tänu ja lugupidamise.

Jüri armastas liikuda: jalgrattaga, purjelauaga, suuskadega, uiskudega, lihtsalt metsas kõndida, sukelduminegi sai ära proovitud. Rännukirg ja loomupärane uudishimu viisid ta nii kaugele piiri taha kui ka Eesti matkaradadele. Viimased kümmekond aastat oli tema kireks hoki.

Tulevikuplaanid jäid aga plaanideks, tööd ja tegemised pooleli. Ootamatu ja järsk lõpp saabus kesk hokimängu. Toimekas ja sisukas elu sai järsku otsa. Maha jäid naine ja tütred, vend ja sõbrad, kliendid ja kolleegid.

Mälestame head kolleegi.

Eesti Arhitektide Liit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht