Insener Heinrich Laul ja Eesti XX sajandi ehituskultuur

Maris Suits, Carl-Dag Lige

Näitus „Heinrich Laul 100” Tallinna Tehnikaülikooli peahoone fuajees 10. IX– 4. X.  Näituse korraldajad: Signe Jantson (TTÜ), prof Karl Õiger (TTÜ). Näituse koostajad: Maris Suits (EKA), Carl-Dag Lige (Helsingi ülikool), Milvi Vahtra (TTÜ).  Eesti ehitus- ja arhitektuuriajaloolased on siinsetele ehitusinseneridele tavatult vähe tähelepanu pööranud. Seepärast pole ka üllatav, et meie inseneride tegevus üldsusele üsna vähe huvi pakub ning avalikkus neid piisavalt ei tunne ega tunnusta. Läinud reedel, 10. septembril avati Tallinna Tehnikaülikooli peahoones  näitus „Heinrich Laul 100”, millega püütakse seda puudujääki parandada. Akadeemik Heinrich Laulu (1910–1991) võib pidada Eesti XX sajandi üheks tähtsamaks ehitusinseneriks ja -teadlaseks. Ehkki nimekiri arhitektuuriobjektidest, mille puhul Heinrich Laul oli peakonstruktor, on üllatavalt lühike, on ta oma erialase tegevuse kaudu mõjutanud kogu meie ehituskultuuri. 

Näituse koostamise peamine motivatsioon oli saada terviklik ülevaade Heinrich Laulu tegevusest nii praktiseeriva inseneri kui ehitusteadlasena. Tänu Els Laulule õnnestus meil  näituse koostajatena ligi pääseda Heinrich Laulu isiklikule arhiivile, kus leidub huvitavaid materjale: nii loengukonspekte, ettekandeid, fotosid kui ka mitmesuguseid esemeid. Allikmaterjali sünteesimise tulemusel sündis ekspositsioon, mis peaks täitma ühe lünga eesti arhitektuuri- ja ehitusajaloo uurimises. 

Heinrich Laul   

Heinrich Laul omandas insenerihariduse 1939. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis esimeste lõpetajate hulgas. Paralleelselt õpingutega algas ka  Laulu insenerikarjäär. Projekteerija, objektiinseneri ja ehitusjärelvalve teostajana oli tal kokkupuuteid mitmete meie arhitektuuriajaloo tippehitistega, näiteks Pärnu rannakohviku, Palace’i hotelli ja Kadrioru staadioni tribüünihoonega. Teine maailmasõda tõi Heinrich Laulule aastajagu vangistust sunnitöölaagris, seejärel aga kuhjaga tööd insenerina sõjapurustuste likvideerimisel ja ehitiste taastamisel. Estonia teatri rekonstrueerimisest sai alguse edukas  koostöö arhitekt Alar Kotliga, mis üle kümne aasta hiljem viis unikaalse konstruktsiooniga Tallinna laululava loomiseni. 

1945. aastal naasis Heinrich Laul Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonda, nüüd juba aspirandi ja õppejõuna. 1947. aastal kaitses ta samas oma kandidaaditöö ning samal aastal valiti ta dekaaniks. Kolm aastat hiljem sai Laulust ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja. Tema taktikepi all kasvas  kateeder tudengite koolitusasutusest mõjukaks institutsiooniks, mille liikmed osalesid aktiivselt teaduselus ning koostasid emakeelseid erialaraamatuid. Kateedrist sai Heinrich Laulu 25aastase juhtimisperioodi ajal usaldusväärne konsultatsioonikeskus, kuhu pöördusid keerulisemate ehitusprobleemide korral isegi suured ehitusorganisatsioonid. 

Seostest August Komendandiga   

Eesti XX sajandi vahest kõige tuntumaks ehitusinseneriks peetakse teise maailmasõja ajal USAsse emigreerunud August Komendanti, kes töötas koos mitmete maailmakuulsate arhitektidega. Komendandil oli ambitsioonika  ettevõtjana võimalus Ameerika vabaturumajanduse tingimustes rajada oma konsultatsioonija projekteerimisbüroo. Heinrich Laulu elu ja töö seevastu kulges Nõukogude okupatsiooni ajal ning tema tegevuse peamiseks väljundiks kujunes õppejõu- ja teadustöö.   

Heinrich Laulu kokkupuuted August Komendandiga jäävad 1930. aastate teise poolde, aega, mil Laul oli veel Tallinna Tehnikaülikooli tudeng ning töötas sealses tugevusja mehaanikalaboris professor Ottomar  Maddisoni käe all. Tallinna Kadrioru staadioni tribüüni (arhitekt Elmar Lohk) tehnilises projekteerimises 1936.-1937. aastani osalesid nii Komendant kui Laul, samuti insener Tarmo Randvee. Tagantjärele on raske kindlaks teha meeste omavahelist tööjaotust, kuid nii Randvee kui Laul on nimetanud tribüüni konsoolset varikatust oma loominguks. Praeguste uurimistulemuste põhjal näib, et staadionitribüüni peamisteks konstruktoriteks olid ikkagi  Komendant ja Randvee ning Heinrich Laul tegi ainult varikatuse deformatsiooniarvutuse, et prognoosida pragude tekkimise mõju ehitise konstruktsioonile. 

Heinrich Laul ja August Komendant puutusid tihedamalt kokku 1937.-1938. aastal tehnikaülikoolis, kus Komendant luges raudbetoonialaseid kursusi ning õpetas tulevastele inseneridele uuemaid arvutusmeetodeid. Akadeemik Nikolai Alumäe, keda Heinrich Laul on nimetanud ehituskoorikute uurimise alusepanijaks Eestis, on oletanud, et just August Komendandi kursused võisid mõjutada Laulu hilisemat huvi koorikkonstruktsioonide uurimise  vastu. 

Huvitava faktina võib mainida ka seda, et oma tehnikaülikoolis peetud loengute põhjal  alustas August Komendant 1939. aastal eestikeelse raudbetooni käsiraamatu koostamist. Sõja ning emigreerumise tõttu jäi see paraku lõpetamata. Pole küll teada, kas Heinrich Laul oli Komendandi käsiraamatu kirjutamisest 1939. aastal teadlik, kuid just Laulust sai 20 aastat hiljem esimese eestikeelse raudbetooni käsiraamatu autor („Raudbetoon I ja II”, ilmusid 1960 ja 1962).   

Koorikute koolkonnast ja teaduspõhisest  ehituspraktikast   

Heinrich Laulu teadustöös paigutub kesksele  kohale raudbetoonist koorikute uurimine, ehkki ta huvitus ka teistest ehitusteaduslikest probleemidest ning oli tugev kõigi peamiste konstruktsioonitüüpide tundmisel. Oma doktoritöös, mille Laul kaitses 1955. aastal Leningradis, töötas ta välja uue, klassikalisest koorikuteooriast lahkneva meetodi silindriliste raudbetoonkoorikute arvutamiseks. Tema loodud nn nihkepingete aproksimatsiooni  meetod paistis silma oma insenerlikkusega, võimaldades suhteliselt lihtsalt leida koorikutes sisepingeid ning määrata seeläbi konstruktsiooni vajalikud mõõtmed.   

Heinrich Laulu jälgedes kujunes 1950. ja 1960. aastatel TPIs välja rahvusvahelise mainega koorikute uurimise koolkond, mida iseloomustab tugev eksperimentaalne kallak. Koolkonda kuulunud uurijate hulgas oli üheks levinud töövõtteks uuritava tarindi täpse mudeli valmistamine, selle abil sai jälgida kooriku koormamisel tekkivaid jõude. Kahjuks ei leidnud TPI koorikute koolkonna  tööd Eesti ehituses kuigivõrd rakendamist. Raudbetoonist koorikkonstruktsioonide kasutamist ehitusel ei soosinud Nõukogude Liidu üldine tüüpprojektidele orienteeritud ehituspoliitika. Olulist rolli mängisid siinjuures ka tolleaegsed ehitusorganisatsioonid, mis olid huvitatud võimalikult suure materjalikulu näitamisest, mis aga koorikute kui materjalikasutuselt väga ökonoomsete tarindite puhul võimalik polnud. Üksikutest tol ajal realiseeritud  raudbetoonist koorikkonstruktsioonidest võiks esile tõsta Narva mööblivabriku silinderkoorikutega kaetud tootmistsehhi, EKP Keskkomitee peahoone (praegu Eesti Vabariigi välisministeeriumi kasutuses) istungite saali, Jäneda endise sovhoostehnikumi ja TTÜ peahoone auditooriumi raudbetoonist hüparkoorikuid. 

Tallinna laululava   

TPIs töötamise ajal ei saanud Heinrich Laul enam aktiivselt projekteerida ning see asendus sugugi mitte vähem olulise konsulteerimistööga. TPI ehituskonstruktsioonide kateeder oli tihti abiks nii keerulisemate konstruktsioonide projekteerimisel kui ehitusekspertiisi  teostamisel. Sellise koostöö hea näide on 1960. aasta laulupeoks valminud Tallinna laululava. Tallinna laululava kõlaekraani kuju mõtles välja arhitekt Alar Kotli, kes pöördus Heinrich Laulu poole esialgu küsimusega, kas selline konstruktsioon on üldse teostatav. Analoogseid ehitisi oli maailmas tehtud küll, kuid senini oli esikaart ikka toetatud. Kotli nägemuses pidi aga kaar vabalt rippuma. Kõlaekraani ligikaudse tarinduslahenduse väljamõtlemiseks  kulus Heinrich Laulul vaid paar nädalat. Tallinna laululava kõlaekraani väljatöötamise ja ehitusega oli seotud suurem osa tolleaegsest TPI ehituskonstruktsioonide kateedri töötajatest. Kõlaekraani näol oli tegemist maailmas unikaalse tarindiga ning konstruktsiooni õigete parameetrite leidmine nõudis omajagu eksperimenteerimist. Selleks valmistati raudbetoonist ja klaverikeeltest objekti täpne mudel (mõõtkavas 1:25), millel peal jõudude mäng tulevases konstruktsioonis põhjalikult läbi prooviti. Hiljem kasutati sama mudelit ka akustika katsetamiseks. Tänu Pjotr Utkinile taasavastati 50 aastat unustuses olnud kõlaekraani mudel endise TPI hoone pööningult just näituse koostamise ajal, see puhastati tolmust ning igal näitusekülastajal on võimalik seda oma silmaga kaeda.       

Artiklikogumik ja seminar 

Näituse avamispäeval sai teoks ka Heinrich Laulu tegevust käsitlev seminar. Kunstiakadeemia professor Mart Kalm kõneles Tallinna laululava arhitektuurist ning võrdles arhitekt Alar Kotli tööd kaasaegsete eeskujudega  USAs. Tehnikaülikooli emeriitprofessorid Valdek Kulbach ja Ülo Tärno rääkisid vastavalt Heinrich Laulust kui kaabelkonstruktsioonide uurimissuuna ühest rajajast TTÜs ning temast kui eksperimentaalse suunitlusega koorikute koolkonna kujundajast. Tehnikaajaloolane Vahur Mägi vaatles Heinrich Laulu tegevust XX sajandi ehitusteaduse üldisemate tendentside taustal. 

Tallinna Tehnikaülikool andis juubeliürituste raames välja Heinrich Laulu populaarteadusliku suunitlusega artiklite kogumiku, mille eesmärk on populariseerida Heinrich Laulu  tegevust ning teha tema tekstid senisest kättesaadavamaks. Lisaks Laulu enda artiklitele sisaldab rohkelt illustreeritud kogumik ülevaatliku artikli Laulu karjäärist ning rollist Eesti ehituskultuuris. Samuti on saanud raamatus sõna Heinrich Laulu endised kolleegid, kes on pannud kirja oma värvikaid mälestusi koostööst Lauluga. Näituse koostamise käigus üllatusime korduvalt Heinrich Laulu isiksuse renessanslikust mitmekülgsusest: ta oli üheaegselt nii andekas reaalteadlane, tugev praktik, populaarne õppejõud kui hea juht ja organisaator. Tõepoolest, otseseid etteheiteid me tema erialase tegevuse suhtes ei kohanud. Siit-sealt kumas küll läbi tema liigne impulsiivsus ning see, et ta enda pihta suunatud kriitikat hästi ei talunud. Heinrich Laul tahtis olla kõiges parim – olgu koorikuteaduses, õppejõutöös või sportlikes hobides.  Maris Suits on restaureerimisarhitekt, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimisosakonna doktorant. Carl-Dag Lige on arhitektuuriajaloolane, Helsingi ülikooli magistrant.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht