Pealelend: Rein Ahas, ETA uurija-professor, Tartu ülikooli inimgeograafia professor

VERONIKA VALK

Mis jäi teile kui korraldajale konverentsilt seekord kõlama?
Minule jäi kõlama kolm teemat. Esiteks pole digitaalseid infokihte kaasamata võimalik tänapäeva ühiskonda (linna) mõista ja planeerida. Ühiskonna korraldamisel on väga oluline õppida lugema ja kasutama nii inseneride digitaalseid plaane kui ka ühismeedia „säutsusid”. Seal liigub info, ilma milleta pole võimalik XXI sajandi ühiskonda mõista. Mobiiltelefonides liikuv info on üks oluline osa sellest, sest telefonid on personaalsed ja lubavad mikrotasandil analüüsi. Ja telefonid on laialdaselt levinud kõikjal.
Teiseks on suurandmete (big data) kasutamiseks ühiskonna juhtimisel ja kavandamisel vaja tõsist ühiskonnateaduste ja arvutiteaduste integratsiooni. Praegu on valdkonna areng tihti ühte või teise suunda kallutatud. Entusiastlikud arvutiteadlased ei tunne ühiskonnakorraldust ja sotsiaalteooriaid. Ja vastupidi. Suurandmeist on kõige rohkem kasu valdkondadevahelistes töödes.
Kolmas huvitav aspekt oli see, et seni on mobiiliandmete jt suurandmete kasutamine olnud aeglane ja kammitsetud privaatsuse kadumisega seotud hirmudest. Meie alustasime tööd koos EMTi ja Positium LBSiga juba 2002. aastal, kui suuremahuliste mobiilipõhiste uuringute ja eksperimentide korraldamine oli haruldane. 2006. aastast on areng läinud mitmes suunas, sh Carlo Ratti ja MIT tööd Grazis, Roomas jne. Nüüd on aga privaatsushirmudele vaatamata maailmas muutuse plõks ära käinud. Me nägime konverentsil, et 2014. aastal on andmed avanenud ka paljudes vana Euroopa riikides, Ameerikas, väga huvitavad tööd ja eksperimendid on tehtud Aafrikas ja Hiinas. Teadus areneb väga kiiresti ja mobiiliandmed on planeerijate, turundajate ja teadlaste kasutada juba väga paljudes riikides.

Millises suunas uurimistööga edasi liigute?
Meie enda tööde keskmes on praegu inimeste igapäevase käitumise uuringud. Elu ja töökohaga seotud rännet ja käitumist on geograafid ja sotsioloogid põhjalikult uurinud. Rahvaloenduse andmed on kõrge kvaliteediga, küsitlusuuringud ja intervjuude analüüsid võimaldavad inimeste arvamusi ja hoiakuid täpselt modelleerida. Mobiiliandmete eelis on aga see, et mobiiltelefonis salvestatakse igasugune liikumine ja tegevus pika ajaperioodi vältel. Niisugused andmed (longitudinal data) võimaldavad avastada inimeste käitumise niisuguseid aspekte, mis traditsioonilistes andmestikes ei kajastu. Näiteks hiljuti avaldasime sotsiaalteaduslike uurimuste ajakirjas Social Science Research artikli eestlaste ja venelaste ruumikasutuse erinevuste ajalise varieeruvuse kohta Eestis.* Sellest lähtub, et meie kakskeelne ühiskond on kõige rohkem eraldatud öisel ajal ja nädalalõppudel. Tavalistel tööpäevadel kasutavad Eesti rahvusrühmad linnaruumi ühtmoodi, USA suurlinnadele iseloomulikku getostumist ei ole meil märgata. Öösel magatakse aga eri piirkondades ja ka vabadel päevadel käituvad rahvusrühmad väga erinevalt. Järelikult on etnilisel segregatsioonil ja integratsioonipotentsiaalil peale eluasemesegregatsiooni väga mitmetised mõõted. Pideva ajalise resolutsiooniga mobiiliandmed võimaldavad üsna hästi inimeste käitumise ajalist varieeruvust käsitleda, siin tuleb välja niisuguste andmete eelis ja potentsiaal avastada uut.
Peale sotsiaalteooriast lähtuvate teemade käsitlemise arendab meie töörühm ka mobiiliandmetel põhinevaid otsuseid toetavaid süsteeme ja seiresüsteeme. Uued digitaalsed andmed laekuvad automaatselt ja selle tõttu saab nende abil ehitada seiresüsteeme. Oleme arendamas mitmele suurlinnale mobiiliandmetel põhinevat süsteemi inimestest „tühjenevate” kohtade ja ajahetkede seireks. Need kohad on linnaplaneerijate tähelepanu keskmes, sest nii saab varakult diagnoosida võimalikke muutusi või probleeme. Niisuguste süsteemide rajamiseks on aga arvutiteaduse kõrval vaja tunda põhjalikult sotsiaalteooriat ja metoodikaid.
Väga huvitav töö on meil alanud koostöös geenivaramu ja psühholoogidega: pika aja jooksul kogutud mobiili­andmete alusel on võimalik senisest paremini selgitada välja pärilikkus­ainest tulenevaid käitumiserisusi. Järgmiste kümnendite põnevamaks teadusteemaks on see, kui palju meie käitumisest on ikkagi geneetiliselt määratud.

Kuidas nn tavaelanik (keda keegi pole näinud) teie tööst osa saab?
Meie mobiiliandmetel põhinevaid uuringuid on palju ka rakendatud. Oleme tegelenud Eesti, Prantsuse ja Hiina linnade seiresüsteemide arendamisega. Äsja lõpetasime koostöös Positiumi ja Eesti Statistikaga töö Eurostatile mobiilipõhiste statistikute metoodika koostamise. Meie pikaajaline koostööpartner on Eesti Pank, nemad kasutavad meie arvutatud mobiilipõhiseid indikaatoreid riigi maksebilansi „reisikomponendi” arvutamisel. Meie andmete abil teostatud liikumisvoogude analüüsi on kasutatud näiteks ka mitme Eesti uue liiklussõlme rajamisel. Mobiilipõhised seireandmed olid üheks sisendiks tõmbekeskustepõhise regionaalpoliitika arendamisel Eestis. Meie uuringuid on päris palju kasutanud turismiarendajad ja ettevõtjad.

* Vt www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0049089X14000714.