Nii lähedal, kuid kaugel

Ketli Tiitsar

Ornamo ja Taitelijat O – näiteid ja koostöövõimalusi.

Juuni algul toimus Tallinnas Soome disainerite liitu Ornamo1 ning selle nüüdisaegse tarbekunsti alaliitu Taitelijat O2 tutvustav seminar, mille laiem eesmärk oli leida koostöövorme Eestiga. Soome kunstnike liidust eraldi seisva disainerite liidu Ornamo tegevus jaguneb kahe suuna vahel: 1) disaini suund koondab disainereid, kes töötavad ettevõtetes ja tööstuses, sh sisearhitektid, mööbli-, tekstiili- ja moedisainerid ning tootedisainerid; 2) tarbekunst, mis hõlmab nüüdiskunsti professionaale, kelle fookus on materjalidel, sh keraamika, klaas, tekstiil, puit, metall ja paber.

Ornamo katuse alla on koondunud mitmed alaliidud – sh sisearhitektid (SIO), tekstiilikunstnikud (TEXO), tööstusdisainerid (TKO) ja Taitelijat O (nüüdisaegse tarbekunsti liit), lisaks moedisaineritele ja keraamikutele. Kokku on Ornamos 1600 disaini ja 500 kunsti eriala esindajat.

Täisliikmesust saab Ornamos taotleda oma erialal magistriharidusega või bakalaureuse kraadi, portfoolio ja kaheaastase töökogemusega disainer või kunstnik (liikmemaks aastas 160 eurot). Vaheastmel tegutseja ehk n-ö täisliikmeks pürgija peab olema erialase bakalaureuse kraadiga (liikmemaks 140 eurot). Üliõpilasliikmeks saavad need, kes õpivad disaini või tarbekunsti erialal ülikoolis või polütehnikumis (liikmemaks 50 eurot). Kõik, kes on liikmed olnud üle 30 aasta, vabastatakse liikmemaksust (kogu liikmeskonnast 20 protsenti on eakamad).

Liikmetele pakutakse väga mitmekülgseid teenuseid: juriidilist abi intellektuaalomandi õiguste ja lepinguõiguse alal ning disaini ja kunsti alaste lepingute sõlmimisel; nõustatakse töötukassaga suhtlemise, turunduse, tootmise ja riikliku rahastamise osas. Kuus korda aastas ilmub Ornamo ajakiri, kunstnike portfooliod on veebi üles riputatud.3 Liikmetele pakutakse residentuure New Yorgis, Mehhikos, Beninis ja Roomas. Kõigil on võimalus kandideerida esinema Ornamo korraldatud näitustel ja messidel ning seminaridel. Antakse välja stipendiume ja auhindu, liikmed saavad allahindlust disaini ja kunstitarvete poodides ning muuseumides; toimuvad koolitused; sotsiaalkindlustuse osas tehakse koostööd Kelaga.4

Ornamo tulu tuleb 30% ulatuses liikmemaksudest. Vaid veidi suurema summa tegevustoetuseks annab haridusministeerium, ülejäänud tulud tulevad mitmesugusest tegevusest, reklaamist ja sponsoritelt. Aasta ringi taotletakse projektipõhist lisarahastust. Ornamo ajakirja toetab sihtotstarbeliselt Wuorio erafond.5

Ornamo pöörab suurt rõhku just kunstnike töö tasustamisele – liidu korraldatud näitustel on reegel, et kunstnik ei saa tasu mitte üksnes materjalide, vaid ka tehtud töö eest. Eelmisel aastal alustati kunstnike koolitusprogrammiga, kuidas arvestada välja oma projektidega seotud töötunde. Nii nagu Eestiski, põhjustab ka Soomes oskamatus oma tööaega rahasse ümber arvestada disainerite ja kunstnike toimetulekuraskusi.

Selle aasta alguses hakati Ornamos maksma ka „koosolekutasu”, mille suurus on kokkuleppeliselt 40 eurot inimese kohta – kunstnikud ja disainerid, kes osalevad Ornamo juhatuse või mõne töögrupi töös, saavad nüüdsest nimetatud tasu iga juhatuse koosoleku eest. Selline kokkulepe käib Ornamo liikmete, mitte kuupalgaga töötajate kohta.6

Taitelijat O

Ornamo alaliit Taitelijat O asutati 2006. aastal ja sinna kuulub 143 liiget. Liikmeteks võetakse vastu kunstnikke, kes tarbekunsti erialastest oskustest lähtuvalt väljendavad oma teostes materjalitehnikate kõrval ka kontseptuaalseid lähtekohti. Igal aastal tutvustab Taitelijat O näituste, artiklite, esitluste ja loengute kaudu viit kunstnikku. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis (ETDM) selle aasta kevadel eksponeeritud liidu näitus „Meilt ja meist” („Out and About”) oli hea näide selles formaadis esinemisest väljaspool Soomet.7

Iga kahe kuu tagant valib liit välja kunstniku, kelle tegevust kahe kuu jooksul laiemalt tutvustatakse. Üks Taitelijat O läbivaid eesmärke on tulla galeriiseinte vahelt välja ja leida uusi viise suhtluseks kunstnike ja sihtgruppide vahel – liit alustas oma tegevust just linnaruumiprojektidega. Virpi Vesanen-Laukkaneni installatsioon „Pitsibuss” oli osa Vantaa kunstimuuseumis 2008. aasta lõpul aset leidnud Taitelijat O näitusest.8

Hiljuti alustati ambitsioonika kunstnike kõrval ka keeleteadlasi ja kirjanikke kaasava projektiga „Hei, õpime koos!” („OHO, opitaan yhdessä!”). Projekti eesmärk on leida teid soome keele õpetamiseks immigrantidele kunsti ja tarbekunsti vahenditega. See kunstnike endi algatatud üleriigiline projekt on suunatud Soome immigrantide lastega peredele, kel aidatakse soome keele õppimise kaudu luua sidemed kohalike inimestega ja integreeritakse nad seeläbi ühiskonda. Keeleõpe toimub töötubade vormis, kogu perele koos, juhendajateks kunstnikud koos keeleõpetaja või kirjanikuga. Peale pealinna plaanitakse töötubasid läbi viia ka Ida-Soomes, kus sihtgrupiks on vene keelt kõnelevad perekonnad.

Projektid avalikus ruumis

Helsingi kunsti ja disaini ülikooli visuaalse kultuuri osakonna doktorikraadiga lõpetanud ja avaliku ruumi kunstile keskendunud kunstnik ja õppejõud Outi Turpinen oli ise 1990ndate lõpul valiku ees, kas jätkata oma tegevust kunstnikuna väikseid tootesarju tootes või süveneda teda alati köitnud avaliku ruumi kunsti temaatikasse. Tema sõnul pole avaliku ruumi kunst kindlasti igaühele sobiv raamistik – kunstnikul tuleb koostööd teha nii kuraatori, arhitekti kui enamasti ka ehitajatega. Teine määrav tegur on teose vastupidavus ilmastikule ja vandalismile.

Soomes, vastupidiselt Eestile, puudub seadus, mis määraks ühiskondlikesse hoonetesse kunsti tellimise riigihanke korras. Küll on see pigem hea tava, mida enamasti järgitakse. Avaliku hoone arenduse juurde palgatakse kuraator, kellele kunstnikud saavad oma ideed välja pakkuda. Kuraator teeb oma valiku ja esitleb seda nii hoone arendajale kui arhitektile. Toon rohketest näidetest esile kolm, kus linnaruumiprojekti puhul valiti välja tarbekunstnik.

Esiteks: Helsingi Araabiaranna laiaulatusliku elamurajooni ehitusel otsustati 1% kogu arenduse eelarvest eraldada kunstile. Keraamik Kirsi Kivivirta, kelle loomingu lahutamatu osa on seotud keraamiliste plaatide ja tellistega, lõi sinna teose „Seinad, rääkivad seinad“ (2004). Kunstnik kogus rattasõiduteemalisi lugusid, mille tekst suruti punastesse tellistesse (enne nende põletust), mida kasutati majaseinte katteks inimsilma kõrgusel. Tulemuseks on poeetiline ja esialgu märkamatu koridor Gunnel Nymani tänaval, mis pakub ajaveetmiseks mitmeid võimalusi.

Teiseks on märkimisväärne Tiia Matikaineni teos „Asfaldililled”, mis valmis riikliku kunstikogu tellimusel 2009. aastal ühe Helsingi keskkooli hoovis. Teos koosneb kahest minimalistlikust ja lille meenutavast skulptuurist, millel saab istuda. Mustaks värvitud betoonist valatud lilled jäljendavad veenvalt asfaldi tumedust, teose loomisel oli lähtekohaks asfaldist läbi tungiva lille habras kujund. Teos sümboliseerib ühtlasi ka noori, kes on suutelised keskkonnaga kohanema, hoolimata välistest pingetest ja sisemisest survest.

Kolmandaks, 2011. aastal avati Turu linn Euroopa kultuuripealinnana (koos Tallinnaga) just Karin Widnäsi teosega „Kimono”. Teos koosneb pöörleva teraskonstruktsiooni külge korrapäraselt kinnitatud valgetest kimonokujulistest keraamilistest osadest, mis valgustatakse pimedal ajal välja värvi muutva valgusega. Silindrikujuline teos on läbimõõduga 1,2 meetrit ja 7,5 meetrit kõrge, ülesandeks peita 1950. aastatel ehitatud reovee pumbajaama õhupuhastuskorstnat – koht kauni Aura jõe ääres oli varem halva õhuga ja nii liiguti sellest suure ringiga mööda. Kui kunstnik valis oma teosele sellise asukoha ja hakkas sealse probleemistikuga tegelema, pööras ka linn kitsaskohale uuesti tähelepanu ning investeeris uude õhufiltrisse. Nüüdseks on „Kimono” ümbrusest saanud linnaelanike populaarne kohtumispaik.

Kaks aastat tagasi toimus Helsingis Taitelijat O eestvõttel avaliku ruumi kunstisündmus „Olen linnas” („Oon kaupungissa”),9 kus koostöös publikuga teostus rida kohaspetsiifilisi installatsioone ja kunstiteoseid, mis leidsid aktiivset vastukaja ja toetust piirkonna elanikelt.

Geograafilisele lähedusele vaatamata on otsene projektipõhine koostöö Soomega jäänud kaugeks, kuigi vastastikune huvi võiks Eesti-poolse aktiivse suhtumise ja pealehakkamise eeldusel olla aluseks kõige erinevamatele uutele koostööprojektidele.

1 http://www.ornamo.fi.

2 www.artists-o.fi.

3 www.finnisfdesigners.fi.

4 http://www.kela.fi/.

5 http://www.wuorio.fi/.

6 Varem sai ainult juhatuse esimees või aseesimees oma töö eest väikest kompensatsiooni, nüüd on tasu määratud kõigile koosolekul osalejatele.

7 Seminar oli osa ETDMis toimunud kuue soome kunstniku näituse „Meilt ja meist” (trepigaleriis 13. IV – 19. VI) lisaprogrammist.

8 Linnas sõitis kümmekond päeva ringi liinibuss, mille istmed olid kaetud heegeldatud värvilistest linikutest valmistatud katetega. Kodukujundusest kõigile tuttavate nostalgiliste elementide ühissõidukite asisesse pilti toomine lõi argirutiini ootamatu üllatusmomendi.

9 http://oonkaupungissa.wordpress.com/.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht