Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel
Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik.
Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel
Vallarahvas või põlisrahvas?
Eesti seadus ei anna ühelegi kodanikule elukoha järgi eriõigusi ühiste asjade otsustamisel.
Ei inimkaubandusele!
Soodne kodu, kallis linn
Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara…
Kas sul on päevad vä?
Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis?
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk
Luule ei ole mitte ainult ellujäämisstrateegia, vaid ka kohustus: need, kes ei ole kaotanud hinge, peavad kõnelema nende eest ja nimel, kes ise enam ei saa.
Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias
Kultuuripsühholoogia hakkab peale kõige kõrgematest psühholoogilistest protsessidest – kunst, religioon, esteetika –, sellest, mis on inimeste elu selle eksistentsiaalses terviklikkuses ülal hoidnud.
Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid
Tänapäeva psühholoogiast ei jääks peaaegu midagi järele, kui kõik teoreetiliselt ja metoodiliselt küsitavad tulemused kõrvale heidetaks.
Igavene perekond
Järjepidevust hoitakse hõimus ja klannis, aga tõeliselt säravad isikud kerkivad esile pigem perekonna kiuste.
Vormsi viisid
Tänavuste Kreegi päevade keskmesse olid seatud helilooja seosed Vormsi saarega, kus anti ka üks seekordsetest kontsertidest.
Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud
Helilooja ja pillimängija loominguline koostöö tingis põneva nüüdisaegse kompositsiooni ning Iraani traditsioonilise muusika ja improvisatsiooni segunemise.
Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim
Vaimude ja lehmade seos selgub raamatu kahes epigraafis, millega Baricco näitab XIX ja XX sajandi suhtumise erinevust kunstmuusikasse.
Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu
XXI sajand peaks kujunema koostöö sajandiks, et viimase sajandiga rikutud (linna)ruum ja maastikud oleksid taas atraktiivsed, meeldivad ja kliimamuutusekindlad.
Värskes numbris
Esiküljel luuletaja Johanna Roos. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Mihhail Trunin Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel
- Sveta Grigorjeva Kas sul on päevad vä?
- Aija Sakova Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk
Kunst
- Aleksander Metsamärt Kuidas elust inimesena välja tulla
- Juhan Kreem Eile nägin ma Eestimaad
- Eero Epner Empaatiast kunstiteaduse tööriistana
Muusika
- Äli-Ann Klooren Vormsi viisid
- Talvi Nurgamaa Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud
- Maarja Tyler Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim
Film
- Andrei Liimets Pikk tee lühikeste filmide juurde
- Tõnu Karjatse Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest
Arvamus
- Kaarel Tarand Vallarahvas või põlisrahvas?
- Karin Paulus Ei inimkaubandusele!
- Merle Karro-Kalberg Soodne kodu, kallis linn
Arhitektuur
- Hannes Aava Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu
- Merle Karro-Kalberg Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa
- Kalle Komissarov Järelehüüe projekteerijate majale
Lõpulugu
- Ott Kagovere Raamat – kas kott tähti või savitahvel?
Sotsiaalia
- Lauri Linask Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias
- Siim Lill Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid
- Tõnu Õnnepalu Igavene perekond
Teater
- Inga Koppel Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale
- Heili Einasto Helsingi ei ole täna haige
Teadus
- Mirjam Rennit Seireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
- Egle Küngas Kellel on õigus väärikale elule?
- Heldur Sander Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Raamaturiiul
- Ott Kagovere Riiulid ja mäletamine
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa
Tühermaade võlu ja võimaluste üle arutlevad Eesti kunstiakadeemia urbanistid Maroš Krivý, Karina Vabson ja Andra Aaloe.
Järelehüüe projekteerijate majale
Modernistlik arhitektuur on eelmiste põlvede lugu ja selle loo on võtnud meie põlvkond aktiivselt üle kirjutada. Milline ruum jääb järgmisele põlvele?
Kuidas elust inimesena välja tulla
Tõsi ta on, et näitus „Sirel“ pole saanud emotsionaalselt kerge. Inimene ei paista selle valguses kuigi kauni olendina. Ometi ei lahku ma sealt meeleheitega.
Eile nägin ma Eestimaad
Olev Soansi kaartidelt merekoletisi ei leia, aga kompassiroosid ja sinna-tänna poetatud ajaloolised laevad seovad kujutise kartograafia ajalooga.
Empaatiast kunstiteaduse tööriistana
Subjektiivsuse olulisuse rõhutamine tähendab ühtlasi isikliku vastutuse rõhutamist, seda nii elus kui ka kunstis, ja tundub, et Villem Raamile oli see üks olulisemaid mõõdupuid.
Pikk tee lühikeste filmide juurde
Johannes Lõhmus: „„Valga Hot Shorts’i“ korraldamisel pole esilinastused määravad, kuna häid filme on õnneks palju rohkem kui Oscari lühinimekirja või festivaliauhindadeni jõuab.“
Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest
„Lõunamaa kroonikad“ viib vaataja tagasi 1990. aastate algusse, taasiseseisvumisjärgsesse Leetu, mille olud olid äravahetamiseni sarnased kõigis Balti riikides.
Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale
Kordustele ja variatsioonidele üles ehitatud meditatiivne lavastus on kui pöörlev ratas, mis aeglustub ja võtab siis jälle tuure üles, kusjuures selles on nii palju erisuguseid emotsioone ja värve.
Helsingi ei ole täna haige
Soome koreograaf Tero Saarinen: „Kerge on rasketel aegadel kapselduda ja teha ainult oma asja, ent tähtis on mitte üksnes ellu jääda, vaid ka areneda, ja seda saab vaid suhtluses teistsuguste inimestega.“
Seireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
Ukraina põgenikud Eestis
Kellel on õigus väärikale elule?
Kliimamuutuste ebaõigluse tõttu kannavad enim kahju need, kes ise pole kliimamuutusi põhjustanud.
Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.
