Oota, vanaisa!
Niisugused raamatud nagu piltromaan „Ära oota midagi“ õpetavad paremini ära tundma inimvaenulikke režiime, kurjust, lõhuvad ohtlikke illusioone.
Oota, vanaisa!
Siht silme eest kadunud
Kui ajakirjandus kirjeldab end parteistuvana, saab ta ise esimesena ja enim kahju.
Nunnad, mungad, vabakutselised
Ekshibitsionism ja omaelulookirjutus
Raske ja kerge raamat korraga
Indrek Koff ja Olena London manavad raamatus „Ära oota midagi“ esile Nõukogude argipäeva tähtsad pisiasjad ja lapse nõutuse toonase kahepalgelisuse ees.
Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa
II koha sai Mario Pulver, III kohta jagavad Anu Allas ja Jaagup Mahkra.
Kuidas läheb laenutustasul?
Autoritele seadusega ette nähtud hüvitis ei tohiks igal aastal sõltuda eelarveläbirääkimistest, vaja on stabiilsust.
Tartu-laks!
Kogu teravmeelsest analüüsist hoolimata on Mihkel Muti raamat eelkõige ülemlaul ühele hinge läinud linnale.
Kohanedes uue minaga
Näitus „Kaotusest laotusse“ annab tänuväärse panuse pagulaskirjanduse tutvustamisse ja populariseerimisse, olles ühtlasi hirmuäratavalt aktuaalne.
Olen soo, tantsime koos …
Vahest kõige vaimukama aja(tuse)nihke loob „Soos“ lauatelefonide kaasas-kaenlas-süles-kandmine, see nöökab toredasti mobiiltelefonist sõltumise napakust.
Näo või seljaga tulevikku
Nii lavastuse keskkond kui ka narratiivi katkendlikkus, episoodilisus võimaldab tõmmata paralleeli sellega, kuidas me mäletame, millised protsessid toimuvad ajupähklis meelde tuletamise ajal.
Viljandi pakub muudki peale folgi
Minifestival „Värske kraam Viljandist“ tõestas, et sealsest kultuuriakadeemiast sirguvad teatritegijad hakkavad julgelt lavaka varjust välja astuma.
Vihma käest räästa alla tiritud tegevusliidrid
Kindlasti olid need operatsioonid „Monoliit Estonia“ tegijatele endile põnevad ja panid nad proovile, riskiti ja löödi ennast letti, aga kõik kokku on kuidagi siidikinnastes tehtud.
Nüüd võib elada, kartmata
Lühike lavastus, kahes vaatuses kokku ligi kaks tundi mänguaega, laob näitlejaile tohutu koorma.
Nõukogude naine filmikaameraga
Nõukogude ajal kehtis naise puhul vastuolulistel ootustel põhinev kuvand. Naised pidid olema aktiivsed ühiskonna- ja tööelus, teisalt säilis tugev surve olla musterema ja hea perenaine.
Seabrook Farms’i õppetunnid
Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises.
Suplus Johni ja Yoko arhiivides
Dokumentaalfilmi „Üks ühele“ eesmärk on John Lennon ja Yoko Ono pjedestaalilt maha tõsta, nad inimlikustada ja mitte rääkida vaid nende mõjust, vaid sellest, mis neid mõjutas.
Uhkelt väljaspool aega
Järva-Jaani kinomuuseum on lõputu filmisaladuste varasalv, mis lubab unistada, et alati on veel midagi sellist, millest sa kuulnud ei ole ning mis alles ootab avastamist.
„Vabakutseliste huvikaitse on lihtsalt üks väga suur auk, mis vajab siiani kinni nõelumist.“
Elin Kardi sõnul on kultuuriinimesed jagatud vaesuse tingimustes üksteisega konkureerima õpetatud.
Värskes numbris
Esiküljel kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Foto Daria Prasko
Järgmine Sirp ilmub 25. juulil.
Kirjandus
- Lilli Luuk Oota, vanaisa!
- Peeter Sauter Raske ja kerge raamat korraga
- Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa
- Pille-Riin Larm Kuidas läheb laenutustasul?
- Paavo Matsin Tartu-laks!
- Karmen Maat Kohanedes uue minaga
Kunst
- Peeter Talvistu „Vabakutseliste huvikaitse on lihtsalt üks väga suur auk, mis vajab siiani kinni nõelumist.“
- Airi Triisberg Langevari ei avane
- Märten Rattasepp Vaikiva kunsti gravitatsiooniväljas
- Vappu Thurlow Kirjutatud unustuse tahvlile
Muusika
- Joonas Hellerma Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik
- Kristiina Malm-Olesk Avara maailmavaate ja sügava helitunnetusega dirigent
- Mikk Targo 18. XII 1959 – 15. VI 2025
Film
- Kadri-Ann Väärsi Nõukogude naine filmikaameraga
- Ave Taavet Seabrook Farms’i õppetunnid
- Mirell Talbre Suplus Johni ja Yoko arhiivides
- Kaspar Viilup Uhkelt väljaspool aega
Keel
- Margit Langemets ÕSi-tegu lõpusirgel
- Sirli Zupping, Tiina Paet ÕSi soovitused on töös
- Hille Saluäär ÕSi võimalikkusest
Arvamus
- Kaarel Tarand Siht silme eest kadunud
- Maarja Kangro Nunnad, mungad, vabakutselised
- Valle-Sten Maiste Ekshibitsionism ja omaelulookirjutus
Arhitektuur
- Õnne Laansoo Siuru sirgumine
- Margit Mutso Narva teisitimõtleja
- Anna-Liisa Unt Arhitektuuri loovuurimine
Lõpulugu
- Margus Ott Raamat kui maailm
Sotsiaalia
- Ülo Mattheus T(d)roonide mäng ehk Kuhu läheb maailm?
- Ott Puumeister Küllakutse
- Maris Pedaja Konkurentsi mitu palet
- Marek Volt Filosoof peab teadma midagi muud ka
Teater
- Pille-Riin Purje Olen soo, tantsime koos …
- Kaur Riismaa Näo või seljaga tulevikku
- Andrei Liimets Viljandi pakub muudki peale folgi
- Kaja Kann Vihma käest räästa alla tiritud tegevusliidrid
- Andrus Karnau Nüüd võib elada, kartmata
Teadus
- Lauri Laanisto Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
- Aija Sakova Tähelepanekuid alustavale teadlasele
- Lona Päll Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Raamaturiiul
- Kaja Kann Tühjad augud ajus ja riiulis
Varia
- Sirp Sel reedel Sirbis
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Langevari ei avane
Ebaõiglane on küsida keskmise palga järgi arvutatud maksupanust inimestelt, kelle sissetulekud ei küündi alampalgani.
Vaikiva kunsti gravitatsiooniväljas
Kunstnike maale silmitsedes võib hakata tajuma tühimike, lünkade ja ellipsite kohalolu.
Kirjutatud unustuse tahvlile
Näitust „Mälumäed“ võib vaadata kui ühtainust suurt fotot, millel on mitu kihistust: ilusõnum, mälusõnum ja signatuur.
Siuru sirgumine
Linna tihendamise puhul pole tegemist üksnes linnaehitusliku kompaktsuse saavutamise, vaid ka väärtuste tiheda konkurentsi, ootuste ja tähenduste põrkumisega.
Narva teisitimõtleja
Madis Tuuder: „Ülikooli sisseastumiskomisjonis küsiti, mis ma pärast kooli lõppu tahan teha. Ütlesin, et tahan minna tagasi koju. Ja lõpuks läksingi.“
Arhitektuuri loovuurimine
Jan van Schaik: „Loomeprotsessis on intuitiivsed otsused teinekord vältimatud ja hädavajalikud selleks, et üldse edasi jõuda.“
T(d)roonide mäng ehk Kuhu läheb maailm?
Arvestades soodsat suveperioodi pole lootustki, et Venemaa enne sügist oma sõjamasina peataks.
Küllakutse
Ökonomistid ei jutusta vastastikusest abist, vaid rõhutavad rikaste tähtsust ning õigustavad ebavõrdsust. Aga just neid võetakse tõsiselt.
Konkurentsi mitu palet
Konkurentsivõime edendamisest on saanud Euroopa Liidu püha graal, mis on tunginud igasse sfääri.
Filosoof peab teadma midagi muud ka
Segane ütlemine või kirjutamine on isegi sügavalt müstilise või ilusana näides tavaliselt segase mõtlemise tulemus.
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik
Toomas Siitan: „Varasemates muusikalugudes on tehtud selget vahet omal ja võõral. Oleme püüdnud seda ümber defineerida: see, mis meil on oma, ei oleks saanud tekkida ilma imporditud kultuuri põhjata.“
Avara maailmavaate ja sügava helitunnetusega dirigent
Lisanna Laansalu: „Noorele dirigendile ei ulata keegi dirigendikeppi hõbekandikul, vaid need võimalused tuleb ise endale luua. Selle mõistmine oli mulle murdepunkt.“
ÕSi-tegu lõpusirgel
ÕSi tegijatele on keerulisim teha sõnavalik. Oleme nentinud, et pole olemas spetsiifilist ÕSi sõna, nüüd lähtume ühtlasemast, kesksemast, stiililt neutraalsemast sõnaloendist.
ÕSi soovitused on töös
Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti…
ÕSi võimalikkusest
Hakatuseks solvati…
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Binaarne temporaalsus
David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas…
Tähelepanekuid alustavale teadlasele
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kuidas mõelda teadlase (karjääri)teekonnast ja millist nõu anda alustavale teadlasele?
Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Raamat kui maailm
Sel reedel Sirbis
Pille-Riin Larm, „Kuidas läheb laenutustasul?“
Kadri-Ann Väärsi, „Nõukogude naine filmikaameraga“
Peeter Talvistu vestles Elin Kardiga
Airi Triisberg, „Langevari ei avane“
Õnne Laansoo, „Siuru sirgumine“
Margit Mutso vestles muinsuskaitsja Madis Tuuderiga
Ülo Mattheus, „T(d)roonide mäng“
Maris Pedaja, „Konkurentsi mitu palet“
Joonas Hellerma vestles muusikateadlase Toomas Siitaniga
Kristiina Malm-Olesk vestles dirigent Lisanna Laansaluga
Margit Langemets, „ÕSi-tegu…
