Sel nädalal toimub kunstihariduskonverents “Avalikud ootused”

Sirp

2. ja 3. veebruaril toimub Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduskonverents “Avalikud ootused”.   Lisaks külalisesinejatele Taani, Leedu, Soome, Eesti ja Sloveenia ülikoolidest võtavad sõna Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning sõnavõtte modereerib vabade kunstide dekaan Andres Tali.

Konverentsil püütakse leida vastuseid taasiseseisvunud Eesti ühiskonnas õhku kerkinud küsimustele: Keda peavad kunstikõrgkoolid koolitama – kas traditsioonide järgijaid või nende murdjaid?  Milles on kunstikõrgkooli vastutus ühiskonna ees?   Kuidas peaks toimuma kunsti ja ühiskonna dialoog ning milline oleks kunstikõrgkooli roll selles dialoogis?  Kas igaüks võib olla kunstnik? Kas igaüks peab mõistma (või suudab mõista) kaasaegset kunsti?   Kas ühiskonnakriitiline kunstnik on looja või hävitaja?   Milline on esteetika roll tänapäeva kunsti ja kunstihariduses?  Milline peaks oleme kunstiõpetus koolides, et tagada üheltpoolt kunsti laiem mõistmine ühiskonnas ja teisalt kunsti järelkasv?

“Kahtlemata on kujutav kunst aastakümnetega muutunud. Eriti teravalt on seda muutust tunda Eestis, kus 1980–90ndate vahetusel muutus kogu kujutava kunsti paradigma. Selle muutuse järelmõjudes liigume praegugi. Tänased otsustajad ja valdav enamik kunsti tarbijad on oma kunstitarbimise eelistused välja kujundanud 30–40 aastat tagasi, hoopis teises kultuurisituatsioonis. Samas on noorem põlvkond üha rohkem suundunud kommertskultuuri tarbimisele. On tekkinud teatav vaakum, kus ühed ei taha ja teised ei oska tahta.

Teisalt on loomulik, et ühiskonnal on kunsti suhtes (ja sealhulgas ka kunstiõppeasutuste suhtes) teatavad ootused, mida nimelt ja kuidas peaks kunstis käsitlema. Kuid ka kunstnikkonna erinevad põlvkonnad pole antud küsimuses ühel meelel,” modereerib ühiskonna sõnumeid konverentsi sisuline juht Andres Tali.

Konverentsi eesmärgiks on käsitleda kunsti, kõrghariduse ja ühiskonna vahelisi suhteid läbi ettekannete ning töötubade kunstikõrghariduse ja -õpetajahariduse teemadel.

“Situatsioonis, kus kaasaegne kunst peab oma põhiliseks ülesandeks teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna kriitilist peegeldamist ja analüüsi, on – vähemalt Eestis – tekkinud situatsioon, kus kunstiakadeemia peab oma põhiülesannete läbiviimiseks pidevalt tõestama oma olemasolu vajalikkust ja olulisust. On tekkimas teatud polariseerumine – osa publikust (ja ka paljud ühiskonna otsustajad) on asumas seisukohale, et taolisel kujul ei vasta kaasaegne kunst (ja sellega koos ka kunstiõppeasutused) enam oma aastakümnete jooksul väljakujunenud eesmärkidele. Need tendentsid ei väljendu küll veel ametlikes avaldustes, kuid on jälgitavad meedias avaldatud märkustes ja kommentaariumides – ja igal tasandil. Seda on tunda ka avalikku ruumi ilmestavate kunstiteoste tellimisel, kus konkurssidel võidutsevad populistlikud tendentsid ning spetsialistide hinnangutele eelistatakse n-ö rahva arvamust,” on sõnastanud konverentsi ellukutsumise põhjuseid kunstnik, vabade kunstide dekaan Andres Tali.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht