Muusikateemaliste kirjutiste võistlus
Kultuurileht Sirp kuulutab koostöös Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitaliga välja muusikateemaliste kirjutiste (arvustuste ja esseede) võistluse eesmärgiga leida uusi noori autoreid ja elavdada muusikast kirjutamist.
Sirp on üks väheseid igal nädalal muusikakriitikat avaldav väljaanne Eestis ning aastatega on kujunenud oma autorite ring. Tõsi, noorema põlvkonna kirjutajaid tuleb peale vähe, kuigi lugejaid jaguks (viimast kinnitab seegi, et eelmise aasta loomingu eest oli kolme Sirbi laureaadi seas Aare Tool). Seetõttu soovimegi korraldada muusikateemalise arvustuse- ja esseevõistluse, kuhu on oodatud osa võtma need, kes pole seni muusikakirjutisi avaldanud või on teinud seda harva.
15. juunil otsustati võistluse tähtaega pikendada.
Kriitikavõistluse tööde esitamise uus tähtaeg on 26. juuni.
Oodatud on nii ühe kontserdi, plaadi vms arvustused (pikkusega kuni 5000 tärki) kui ka pikemad (akadeemilise) muusika probleeme ja suundumusi, seoseid teiste valdkondadega käsitlevad esseed (pikkusega kuni 20 000 tärki).
Tekste hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Eesti Heliloojate Liidu, EMTA, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ja Sirbi esindajad. Konkursi auhinnafond on 4500 eurot, millest tunnustatakse eraldi nii arvustusi kui ka esseid. Auhinnaraha jaotumine jääb žürii otsustada. Kõik rahalise auhinna saanud tööd avaldatakse Sirbis.
Võistlust puudutavatele küsimustele saab vastuse, kirjutades tiina@sirp.ee
• Kui siiski küsida, kes peaksid seisma muusikakriitika parema käekäigu eest, tuleks esmajärjekorras nimetada neid, kes saavad sellest otsest kasu, nimelt kontserdiorganisatsioone. Just kontserdikorraldajais peab süvenema arusaam, et tõsimeelne muusikakriitika (ja soodsamal juhul sellest tõusev poleemika) teenib lõppkokkuvõttes nende huve märksa paremini kui läbinähtavast võltsvaimustusest küllastunud enesereklaam. (Aare Tool Sirbis 20. III 2014)
• Tegelikult vajavad nii loojad, interpreedid kui ka publik kriitikat väga, sest kõik, mida me teeme, peaks olema mingiski vahekorras meie ümber toimuvaga, meie arusaamiste, soovide ja salajaste tahtmistega. Selleks et end mõista, on diskussioon oluline, sest monoloogivormis kunst muutub ennastimetlevaks ja roidunuks. (Jüri Reinvere Sirbis 11. XII 2015)