Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis sellest, mida toovad sügistuuled – muutustest ja reformidest. Ootusest ja salasoovidest.

OTT KARULIN: Eesti teatri G8
Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe iseseisvuse taastamise järel loodud erateatrid nagu VAT, Von Krahl ja Theatrum on suuresti üle võtnud riigi omandis repertuaariteatrite toimimismehhanismid, s.t neil on nii alaline mängupaik kui ka trupp, siis hiljem alustanud vabatruppidest pole üha sagedamini kas saanud või tahtnud sama teed minna. Vaba Lava kui sõltumatu teatrimaja, nn production house, mis küll kureerib iga-aastaselt põhiprogrammi, kuid toimib ka renditava mängupaigana, on eelkõige just neile alalisest mängupaigast ja trupist vabadele teatritele vajalik ressurss.

JAAN TAMM: Valmivast muinsuskaitseseadusest
Riigikogus 2005. aasta 14. septembril vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Selle strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Kui lühidalt kokku võtta, ütleb strateegia, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub selgelt tajutavalt, kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Intervjuu Vaba Lava tegevjuhi Kristiina Reidolviga: „Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.”

Lööviakendest paistab
VERONIKA VALK
Mis on asja mõte? Sõnateater. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid, mistõttu jalutame Indrek Tiigiga ühega autoritest , majas ringi. „Programmiliselt on Vaba Lava institutsioon, mis hakkab pakkuma teatrimaja teenust,” selgitab Tiigi. Lavastajat tööl ei ole, pole ka näitlejaid. „See on Eesti väiketeatrite kodu, kellel oma esinemisruumi ei ole ja kes käivad ja otsivad nurgatagust, kus proovi teha ja esineda. Siin nad saavad siis kuraatoriprogrammi alusel teatrit teha,” kirjeldab Tiigi seda, millest projekteerimisel lähtuti.

JÜRI ADAMS: SE 650 – arusaamatused ja segadused
Kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks, on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse.
Riigikogu menetluses on eelnõu SE nr. 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad,  autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide kohta, tõukudes eelnõus 650 käsitletud temaatikast või siis mõnest seisukohavõtust. Ometi paistab, et arvajad ei ole enamasti eelnõu ennast läbi lugenud, mida ei saa ka pahaks panna, arvestades, kui pikk ja segane on selle tekst. Pealegi on senises diskussioonis domineerinud üksteisest möödarääkimine.

MATS VOLBERG: Kooseluseaduse poolt ja SE 650 vastu
Kui Ameerika filosoofil Sidney Morgenbesseril paluti kirjeldada, mis on tema arvates filosoofia ja mida tähendab olla filosoof, oli vastus: „Ma täpsustan mõnd mõistet. Ma teen mõned eristused. See on viis elatist teenida.” Kuigi Morgenbesser on tuntud oma tsitaatide humoorikuse poolest, on selles ütluses omajagu tõtt. Mõistete selge ja täpne kasutus ning eristuste tegemine on oluline, sest vastasel juhul ei saa inimesed üksteistest aru ning kiputakse tõstatama argumente, millel pole antud küsimuses tähtsust.

Kõik räägivad rahapuudusest
Mängufilmikonverents „Kõik räägivad filmist” 11. ja 12. septembril kinos Artis.
JOONAS, filmijutt.blogspot.com
„Filmivaldkonnas on üle kolmesaja filmitegija, kuid meie positsioneerumine ühiskonnas on null,” kostis Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp äsjasel mängufilmikonverentsil vastuseks küsimusele, kust peaks tulema initsiatiiv, et filmiraha tekiks juurde. „Võib-olla me räägime liiga palju omavahel. Meil tuleb ühiskonnaga rohkem suhestuda. Vaatame hetkeks peeglisse,” ütles Sepp. Kiiduväärt üleskutse.

Kunst on Eestis üks suur projektipõhiselt rahastatud omaalgatus
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Soomre kommenteerib kunsti rahastamist.
REET VARBLANE
Eesti kunstiinstitutsioonidest on kultuuriministeeriumi muuseumide valdkonnast rahastatud kolm pärandiasutust: Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas ning Tartu Kunstimuuseum, kunstivaldkonna eelarverealt saavad tegevustoetust SA Tallinna Kunstihoone fond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, lisaks rahastatakse Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist.

VIRGO SILLAMAA: Muusikaharidus muutuste künnisel
Rütmimuusika hariduse edendamisel on oodata värskeid lahendusi, mis võivad osutuda väärtuslikuks kogu muusikahariduse ees seisvate kohanemisraskustega toimetulekul. 
30. septembril tähistab oma esimest sünnipäeva Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit (ERHL). Kuna uut juhatust sel aastal ei valita, siis tullakse kokku, et vaadata tagasi esimesele tegevusaastale, tutvuda arengusuundade ja -plaanidega ning arutleda teemal „Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?”. Mitmed küsimused, mis seisavad meie ees täna, ei ole ühe valdkonna spetsiifilised, vaid üldised ja põhimõttelised.

TRIIN LAURI, KAIRE PÕDER: Keda me lollitame? Kas töö ja lapsed ei ole ühildatavad?
Kuidas luua peretoetuste ja teenuste süsteem selliselt, et ükski valik ei saaks karistada.
Pealkirjas toodud mõtte tõi välja Kalle Muuli koolialguse eelse nädalavahetuse „Olukorrast riigis” saate vanemahüvitisele pühendatud diskussioonis. Sellisest kompromissitusest innustatuna otsustasime kirjutada artikli, kus otsime vastust lihtsale küsimusele kas töö ja lapsed on ühildatavad.
Ja miks üldse peaks olema? Meie vaatenurk on perepoliitikakeskne ja üritame analüüsida tänapäeva valupunkte – soolist palgalõhet, lastehoiukohtade nappust ja sellest tulenevat ebavõrdsuse varast kumuleerumist ning tasustamata tööde kuhjamist peres tööturul nõrgemal positsioonil olija õlgadele.

KRISTI VINTER: Kool ja õpikäsitus peavad muutuma
Kui uus õpikäsitus jõuab ideest teostuseni, on kool koht, kus nii õpilasel kui ka õpetajal on hea olla.
Viimased aastad on toonud haridusse diskussioone tekitanud mõiste – (uus) muutnud õpikäsitus. Ehkki muutunud (uue) õpikäsituse kriitikud rõhutavad, et tegemist ei ole millegi uuega ning uue õpikäsituse sarnased vaated on aktuaalsed olnud juba aastakümneid, ei ole selle vilju seni märgata. Muu hulgas takerduvad üldhariduskoolid ühiskonnas levinud arvamuse taha, et koolis on kõik hästi ja kool ei saagi praegusest palju erineda.

TOOMAS TIIVEL: Kas Šoti viski saab iseseisvaks?
Kuulus šoti poeet Robert Burns, kes valiti aastal 2009. aastal šoti telekanali STV korraldatud hääletusel suurimaks šotlaseks (Greatest Scot), seostas juba enam kui 230 aastat tagasi viski vabadusega. Kui süveneda viskitootmise ajalukku, on see seos ka täiesti olemas. Vabad rahvad ja inimesed teevad viskit, joovad seda ja ka laulavad sellest. Viskikultuur kuulub
orgaaniliselt kokku viski kodumaaga ja nii iirlaste kui ka šotlaste loomusega.

ARVUSTAMISEL
Pärdi päevad Tallinnas
Maajuttude kogu „Mullast oled sa võetud”
Andrus Joonase retrospektiiv Tartu Kunstimajas
Tõnis Vilu „Ilma” ja Ringo Ringvee „Lenni”
Ille R. Liscinski „Sädemed tuules”
Anne Daniela ja Paul Rodgersi näitus „Suhteline narratiiv”